{"id":1393,"date":"2024-07-22T23:48:17","date_gmt":"2024-07-22T20:48:17","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?post_type=tupoloogia&p=1393"},"modified":"2025-07-02T17:22:23","modified_gmt":"2025-07-02T14:22:23","slug":"i-a-1-b6-loikuslaul-lelotamine-pollulaul","status":"publish","type":"tupoloogia","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/tupoloogia\/rutmisusteem\/kaheksandiknoodid-kahe-ja-kolmeloogilised-meetrumiruhmad\/uksiku-kolmeloogilise-meetrumiruhmaga-viisid\/lorem-ipsum-4\/i-a-1-b6-loikuslaul-lelotamine-pollulaul\/","title":{"rendered":"L\u00f5ikuslaul (lelotamine, p\u00f5llulaul)"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

N\u00e4ide 1. <\/strong>Rukkil\u00f5ikuse laul (t\u00f6\u00f6laul), Agrepina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1633 h).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 2. <\/strong>Linakitkumise laul (t\u00f6\u00f6laul), Natalia (Nati) Tarkus kooriga \u201eHelmine\u201c, Mikitam\u00e4e k., 1998 (\u201eHelmine\u201d, CD 1999, nr 4).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 3. <\/strong>L\u00f5ikuslaul (t\u00f6\u00f6laul), Vassilissa K\u00f5ok\u00fcla kooriga, Tagula k., 1967 (RKM, Mgn. II 1328 e).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Struktuursed tunnused<\/strong>*<\/h2>\n\n\n\n

Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Xx Oxo ‘ Xo X(x) Oo |Xxo Xx~ Oo~| (pikk versioon)<\/p>\n\n\n\n

Oxo Xo X(x) Oo |Xxo Xx~ Oo~| (l\u00fchike versioon)<\/p>\n\n\n\n

Silbir\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 ‘ \uf0ce\uf0e5 \uf0e4(\uf0e4) \uf0ce\uf0e5 |\uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd> \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd> \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd>|<\/strong><\/note> (pikk versioon)<\/p>\n\n\n\n

\uf0ce\uf0e5\uf0e5 \uf0ce\uf0e5 \uf0e4(\uf0e4) \uf0ce\uf0e5 |\uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd> \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd> \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd>|<\/strong><\/note> (l\u00fchike versioon)<\/p>\n\n\n\n

Meetrumimudel<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

(2 + 3) + (2 + 2\/1 + 2) |2 + 2 + 2| (pikk versioon)<\/p>\n\n\n\n

3 + 2 + 2\/1 + 2 |2 + 2 + 2| (l\u00fchike versioon)<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsirea ehitus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Itkurida (ka l\u00fchendatud kujul): (a)b<\/span>c(d)e<\/em><\/p>\n\n\n\n

k\u00fcmme \/ pan\u00f5 mi<\/em> \/ s\u00f5rm\u00f5 \/ s\u00f5ud\u00f5- \/mahe  (pikk versioon) <\/p>\n\n\n\n

kuna mi<\/em> \/ p\u00f5ima \/ pik\u00e4 \/ p\u00f5llu  (l\u00fchike versioon)<\/p>\n\n\n\n

Viisivorm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Itkurida (ka l\u00fchendatud kujul), millele j\u00e4rgneb kontrastne refr\u00e4\u00e4n (AR <\/em>||<\/strong><\/note> AR<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

Heliread<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (m\u00f5nikord diatoniseeritud)<\/p>\n\n\n\n

* Vaikimisi kooriosa piires<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcp I.A.1.b7<\/sub><\/strong> kuulub itkuliste viiside r\u00fchma I.A.1<\/strong><\/a>, ehkki ainsa laululiigi j\u00e4rgi, kus seda viisi kasutatakse, on see t\u00f6\u00f6laul \u2013 viljal\u00f5ikamise laul. Kuna see laul on kergesti \u00e4ratuntav t\u00e4nu h\u00fc\u00fcdelisele refr\u00e4\u00e4nile \u201elelo, lelo, lelo\u201c (harvem esineb refr\u00e4\u00e4n \u201en\u00e4io, n\u00e4io noor\u00f5\u201c), nimetatakse seda viisit\u00fc\u00fcpi rahvap\u00e4raselt lelotamiseks<\/em>. Viisi l\u00e4hisugulus itkuviisidega v\u00e4ljendub k\u00f5igepealt p\u00f5hirea spetsiifilises struktuuris, mida ma nimetan \u201eitkureaks\u201c (vt I.A.1<\/strong><\/a>). Itkurea v\u00e4rsiehitusel ja muusikalisel meetrumimudelil on kaks p\u00f5hilist tunnust \u2013 teise r\u00f5hur\u00fchma laiendamine lisasilbiga (esimese poolrea struktuur on stabiilselt 2 + 3) ja teise poolrea pikkuse varieerumine nelja ja kuue silpnoodi vahel (teise poolrea variandid on 2 + 2 + 2 \/ 2 + 3 \/ 3 + 2 \/ 2 + 2). Lelotamises<\/em> leiame k\u00f5ik need itkurea variandid, v.a neljasilbiline teine poolrida: \u201elaulu \/ pan\u00f5 mi’<\/em> \/ laia \/ v\u00e4l’\u00e4 \/ p\u00e4\u00e4le\u201c, \u201eesi \/ keer\u00e4 mi’<\/em> \/ ilo \/ keskell\u00e4\u201c, \u201evao \/ viirt\u00e4 no<\/em> \/ vallal\u00f5 \/ v\u00f5tma\u201c. Lisaks esineb ka teise poolrea struktuur 3 + 3 \u2013 “sii-\u00e4 \/ no-o viil \/ tuhand\u00f5 \/ tul\u00f5va”, mis on ainus murtud v\u00e4rsistruktuur stabiilse reapikkusega viiside puhul (vt Oras, Sarv 2021).<\/p>\n\n\n\n

Sellel viisit\u00fc\u00fcbil on ka l\u00fchike versioon, mis esineb suhteliselt harva (vt n\u00e4idet 3; tundub, et refr\u00e4\u00e4ni \u201en\u00e4io, n\u00e4io noor\u00f5\u201c kasutamine on seotud just viisi l\u00fchikese versiooniga). L\u00fchikeses versioonis j\u00e4\u00e4b \u00e4ra itkurea esimene r\u00f5hur\u00fchm, nii et v\u00e4rss algab kolmesilbilisest r\u00f5hur\u00fchmast: \u201ekuna mi’<\/em> \/ p\u00f5ima \/ pik\u00e4 \/ p\u00f5llu\u201d. Sarnasus itkureaga j\u00e4\u00e4b alles ka l\u00f5ikuslaulu l\u00fchikeses versioonis, sest rea l\u00f5pus kasutatakse samu meetrilisi variante 2 + 2 + 2, 2 + 3, 3 + 2 ja 3 + 3. Seega v\u00f5ib kirjeldatava viisit\u00fc\u00fcbi silbir\u00fctmi mudelit \u00fcldistatult v\u00e4ljendada skeemiga (\uf0ce\uf0e5) \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \uf0ce\uf0e5 \uf0e4(\uf0e4) \uf0ce\uf0e5 |\uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd> \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd> \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd>|<\/strong><\/note> (sulgudes on need elemendid, mis v\u00f5ivad variantides puududa). M\u00e4rk tilde (~) t\u00e4histab motiivide l\u00f5punootide pikendamist refr\u00e4\u00e4nis, nii et refr\u00e4\u00e4n k\u00f5lab kolmekordse h\u00fc\u00fcdena.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5ikuslaulu p\u00f5hirea (pikema versiooni) harmoonilise r\u00fctmi<\/strong><\/a> (HR) mudel \u2013 Xx Oxo ‘ Xo X(x) Oo \u2013 ei ole samuti erandlik. Peaaegu samasugune on HR ka r\u00fchma I.A.1.b<\/strong><\/a> kolmes koorisurnuitkus \u2013 I.A.1.b2<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.b3<\/sub><\/strong><\/a> ja I.A.1.b4<\/sub><\/strong><\/a> (m\u00f5rsjaitku viisit\u00fc\u00fcbi I.A.1.b1<\/sub><\/strong><\/a> HR erineb siserefr\u00e4\u00e4ni t\u00f5ttu, kuid on teises poolreas sama). Huvitav on asjaolu, et itkulised viisid l\u00f5pufunktsiooniga X varieeruvad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt isegi sama viisit\u00fc\u00fcbi raames (vt n\u00e4iteks viisit\u00fc\u00fcpi I.A.1.a1<\/sub><\/strong><\/a>), kuid itkulised viisid, mis l\u00f5pevad funktsioonil O, kasutavad k\u00f5ik sama mudelit.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcp I.A.1.b7<\/sub><\/strong> on \u00fcks v\u00e4hestest viisidest, mille helirida s\u00e4ilitab t\u00e4nap\u00e4evani suurel m\u00e4\u00e4ral pooltoon-poolteisttoon-struktuuri<\/strong><\/a> \u2013 \u00f5igemini, see ei ole muutunud “ma\u017eoorseks” viisiks nagu paljud teised seto viisit\u00fc\u00fcbid. Lelotamises<\/em> esineb k\u00fcll diatoniseerimist, kuid see muudab laadi sarnaseks harmoonilise minooriga. T\u00fc\u00fcpiline intonatsioonimuutus on vana laadi astmete ais<\/em> ja h<\/em> madaldamine (sh madal kill\u00f5<\/em>), mist\u00f5ttu pooltoon-poolteisttoon-helirida d-es-fis-G-ais-h<\/em> muutub “harmooniliseks minooriks” (g-molliks) d-es-fis-G-a-b<\/em> (“minoorsest diatoniseerimisest” vt Helilaadid<\/strong><\/a>). Siiski kasutatakse seejuures sageli pooltoon-poolteisttoon-laadi meloodiak\u00e4ike (nagu b-g-fis-g<\/em>, mis on v\u00f5rdne k\u00e4iguga ais-g-fis-g<\/em>) ja see annab ka “minoorsetele” esitustele teatava pooltoon-poolteisttoon-laadi k\u00f5lav\u00e4rvi. Teine iseloomulik tendents on see, kui astet ais<\/em> kasutatakse nagu pooltoon-poolteisttoon-laadis, kuid kaotatakse helirea \u00fclemine pooltoon \u2013 aste h<\/em>. Seet\u00f5ttu muutub kill\u00f5<\/em> partii burdooniks astmel ais<\/em> (b<\/em>). Sellise muutuse \u00fcheks p\u00f5hjuseks on asjaolu, et \u00fclemine \u201epooltoon\u201c on lelotamises<\/em>, nagu ka m\u00f5nes teises viisis, niigi v\u00e4ga kitsas ja seda on lihtne \u00fcldse kaotada.<\/p>\n\n\n\n

Kommentaarid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcp I.A.1.b7<\/sub><\/strong> on n-\u00f6 monofunktsionaalne viis, mida kasutatakse ainult l\u00f5ikuslauludes. Lisaks muusikalisele struktuurile seob ka monofunktsioonaalsus seda viisit\u00fc\u00fcpi itkuviisidega. Tegemist on mingis m\u00f5ttes t\u00f6\u00f6- ja mingis m\u00f5ttes kalendrilauluga (sest viljal\u00f5ikus seostus kindla aastaaja ja rituaalidega). Kuna viljal\u00f5ikamine oli naistet\u00f6\u00f6, on l\u00f5ikuslaulud naiste laululiik, erinevalt k\u00fclvamisega seotud p\u00f5llulauludest, mis on meestelaulud. L\u00f5ikuslaule lauldi p\u00f5llul ja on tunnistusi, et esitusvorm v\u00f5is olla ka antifooniline (\u201ekolme paariga\u201c). Lelotamise<\/em> omap\u00e4rane h\u00fc\u00fcdeline refr\u00e4\u00e4n on oletatavasti seotud l\u00f5ikuslaulude esituskontekstiga \u2013 laulmine vabas \u00f5hus, suurel p\u00f5llul, kus lauljate r\u00fchmad v\u00f5isid asuda \u00fcksteisest kaugel.<\/p>\n\n\n\n

Intrigeerivaks teemaks on l\u00f5ikuslaulu muusikaline sugulus itkudega. Tegelikult ei ole see seos eri rahvaste folkloori kontekstis unikaalne. Etnomusikoloogilises kirjanduses on teateid selle kohta, et m\u00f5nel rahval eksisteerisid \u201el\u00f5ikusitkud\u201c (n\u00e4iteks grusiinlastel), samuti on t\u00e4heldatud l\u00f5ikusviiside sarnasust itkuviisidele (n\u00e4iteks Loode-Venemaal). Sellise t\u00e4hendusliku seose p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla erinevad \u2013 see v\u00f5ib olla seotud asjaoluga, et viljal\u00f5ikamine oli naistele v\u00e4ga raske t\u00f6\u00f6, aga teiselt poolt v\u00f5iks l\u00f5ikust t\u00f5lgendada \u201evilja surmana\u201c (vt P\u00e4rtlas 2025).<\/p>\n\n\n\n

Helisalvestised ja noodistused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Pikk versioon<\/strong><\/h3>\n\n\n
\n
\n