{"id":1392,"date":"2024-07-22T23:36:34","date_gmt":"2024-07-22T20:36:34","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?post_type=tupoloogia&p=1392"},"modified":"2025-07-02T17:21:08","modified_gmt":"2025-07-02T14:21:08","slug":"i-a-1-b5-hahkamine-pulmalaul","status":"publish","type":"tupoloogia","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/tupoloogia\/rutmisusteem\/kaheksandiknoodid-kahe-ja-kolmeloogilised-meetrumiruhmad\/uksiku-kolmeloogilise-meetrumiruhmaga-viisid\/lorem-ipsum-4\/i-a-1-b5-hahkamine-pulmalaul\/","title":{"rendered":"H\u00e4hk\u00e4mine (pulmalaul)"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

N\u00e4ide 1. <\/strong>H\u00e4hk\u00e4mine<\/em> (pulmalaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 25 A2).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 2.<\/strong> H\u00e4hk\u00e4mine<\/em> (pulmalaul), Vaida Toobre kooriga, R\u00e4\u00e4solaane k., 1972 (RKM, Mgn. II 2264 c).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 3.<\/strong> H\u00e4hk\u00e4mine<\/em> (pulmalaul), Jekaterina (Kati) Lummo kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (KKI, RLH 72:21 (6)).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 4.<\/strong> H\u00e4hk\u00e4mine<\/em> (pulmalaul), Natalia (Nati) Tarkus kooriga \u201eHelmine\u201c, Mikitam\u00e4e k., 1998 (\u201eHelmine\u201c, CD 1999, nr 11).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Struktuursed tunnused<\/strong>*<\/h2>\n\n\n\n

Harmooniline r\u00fctm<\/strong> (melostroof)<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Ox Oxo Xxo \u2019 Ox Oxo Xo~ \u2019 Xo Xxo Xo<\/p>\n\n\n\n

Xx Oxo Xox \u2019 Xx  Xxo Xo~ <\/p>\n\n\n\n

Silbir\u00fctm<\/strong> (melostroof)<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \uf0ce \uf0e4 \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce \uf0e4 \uf0e4\u00d3<\/strong><\/note>~ \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce \uf0e4 \uf0ce\uf0e5<\/strong><\/note><\/p>\n\n\n\n

\uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5<\/strong><\/note> <\/p>\n\n\n\n

Meetrumimudel<\/strong> (melostroof)<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

(2 + 3 + 3) + (2 + 3 + 2) + (2 + 3 + 2)<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsirea ehitus<\/strong> (melostroof)<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Laiendatud itkurida: ab<\/u>c’cdc’cdc<\/em><\/p>\n\n\n\n

l\u00e4\u00e4de \/ kotost sa<\/em> \/ mine-, \/\/ mine-<\/em> \/ m\u00e4he, \/ mine-,<\/em> \/\/ mine-<\/em> \/ m\u00e4he,<\/em> \/ mine-<\/em><\/p>\n\n\n\n

Viisivorm<\/strong> (melostroof)<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Viis p\u00f5hineb itkureal ja koosneb kolmest sarnasest fraasist<\/p>\n\n\n\n

Heliread<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (harva diatoniseeritud)<\/p>\n\n\n\n

* Vaikimisi kooriosa piires<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbiga I.A.1.b6<\/sub><\/strong> lauldakse pulmalaule, mille rahvap\u00e4rane nimi on h\u00e4hk\u00e4mine<\/em>. Nende laulude v\u00e4ga erilise v\u00e4rsi- ja viisivormi alusena v\u00f5ib aimata nn \u201eitkurida\u201c (seto itkurea struktuuri kohta vt \u201eitkuliste viiside\u201c r\u00fchma kirjeldust I.A.1<\/strong><\/a>). V\u00e4rsirea ehitus on h\u00e4hk\u00e4mises<\/em> v\u00e4ga ebatavaline \u2013 v\u00e4rsi katkestuste ja v\u00e4rsiosade korduste abil luuakse kolmeosaline kompositsioon, mis l\u00f5peb alusv\u00e4rsi eelviimase r\u00f5hur\u00fchmaga ja sageli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes \u201epoolelt s\u00f5nalt\u201c. Ebatavaline on ka see, et selline tugevasti laiendatud itkuv\u00e4rss h\u00f5lmab terve melostroofi (st ei kordu), nii et siin ei ole v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata, kus l\u00f5peb eeslaulja osa ja algab kooriosa. Kui t\u00e4histada alusv\u00e4rsi r\u00f5hur\u00fchmi t\u00e4htedega, siis oleks h\u00e4hk\u00e4mise<\/em> lauldava v\u00e4rsirea skeem ab<\/u>c’cdc’cdc<\/em>. See t\u00e4hendab, et viisi esimeses fraasis katkestab eeslaulja v\u00e4rsi enne viimast r\u00f5hur\u00fchma (ab<\/u>c<\/em>; teine r\u00f5hur\u00fchm b<\/u><\/em> on laiendatud lisasilbiga, nagu on omane itkureale); teises fraasis lauldakse teine poolrida, seej\u00e4rel alustatakse teist poolrida uuesti ja katkestatakse p\u00e4rast esimest r\u00f5hur\u00fchma (cdc<\/em>); kolmandas fraasis korratakse t\u00e4pselt teise fraasi teksti ja nii j\u00e4\u00e4bki v\u00e4rss l\u00f5petamata (cdc<\/em>). H\u00e4hk\u00e4mise<\/em> laiendatud itkurea pikkus on seega 19 silpi (tekstin\u00e4ide on toodud eespool).<\/p>\n\n\n\n

Viisi pikkus meetrumi\u00fchikutes (kaheksandiknootides) on 22 \u00fchikut (kui mitte v\u00f5tta arvesse “fermaati”), sest igas fraasis esineb kas silbijaotus v\u00f5i -pikendus. Kui kirjutada v\u00e4lja terve melostroofi silbir\u00fctm \u2013 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \uf0ce \uf0e4 \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce \uf0e4\uf0e4\u00d3<\/strong><\/note>~ \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce \uf0e4 \uf0ce\uf0e5<\/strong><\/note>, siis ilmneb, et tegemist on \u00fche fraasi varieeritud kordustega. Terve melostroofi meetrumimudel n\u00e4itab sama: (2 + 3 + 3) + (2 + 3 + 2) + (2 + 3 + 2). Sarnane on ka fraaside harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a> \u2013 Ox Oxo Xxo \u2019 Ox Oxo Xo~ \u2019 Xo Xxo Xo (variandid on toodud eespool). Esimene fraas, mida v\u00f5ib tinglikult nimetada \u201eeeslaulja osaks\u201c, varieerub eri esitustes rohkem nagu sooloesitusele omane (vt n\u00e4iteid 1-4). Eeslaulja osa variandid ei ole viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldamisel olulised. T\u00e4heldame vaid, et \u00fcks levinud eeslaulja osa variante Ox Oxo Xxo (vt n\u00e4iteid 2 ja 4) langeb \u00fcldjoontes kokku teise fraasi levinud variandiga Ox Oxo Xo~. Erinevus seisneb selles, et esimeses fraasis pikendatakse veerandnoodini eelviimast silpnooti (vt n\u00e4iteid 2-4), samal ajal kui teises fraasis pikendatakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt viimast silpnooti (umbes poolnoodini). Fraasi l\u00f5punoodi fermaadilaadne pikendus on aga seto itkude esitusmaneeri iseloomulik tunnus. Kolmanda fraasi HR on eri esitustes \u00fcsna stabiilne ja erineb m\u00f5nev\u00f5rra teise fraasi harmooniast. K\u00f5ik fraasid l\u00f5pevad funktsiooniga O (kompleks es-G-h<\/em>), mis on omane m\u00f5rsjaitkudele ja surnuitkudes pigem erandlik. Huvitava tulemuse v\u00f5ib saada, kui \u00fcritada h\u00e4hk\u00e4mises<\/em> modelleerida laiendamata itkuv\u00e4rsi HR. V\u00f5ttes maha kordused ja katkestused, saame mudeli Ox Oxo ‘ Xo Xo \u2013 see on praktiliselt sama mudel, mille leiame mitmes teises I.A.1.b<\/strong><\/a> r\u00fchma itkulises viisis (vt I.A.1.b2<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.b3<\/sub><\/strong><\/a>,  I.A.1.b4<\/sub><\/strong><\/a> ja I.A.1.b7<\/sub><\/strong><\/a>). H\u00e4hk\u00e4mise<\/em> viisi eristab teistest itkulistest viisidest see, et viisi ehituse t\u00f5ttu ei saa siin varieerida teise poolrea pikkust \u2013 teine poolrida j\u00e4\u00e4b alati neljasilbiliseks.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbis I.A.1.b6<\/sub><\/strong> ei leia me kuigi palju erinevaid heliridade variante. Selle viisit\u00fc\u00fcbi esitused on peaaegu alati pooltoon-poolteisttoon-laadis<\/strong><\/a>. Helirida v\u00f5ib olla m\u00f5nev\u00f5rra diatoniseeritud ja siis sarnaneb see harmoonilise minooriga \u2013 d-es-fis-G-(a)-b<\/em> (vt “minoorne diatoniseerimine<\/strong><\/a>“). \u201ePooltoonid\u201c kill\u00f5<\/em> partiis on v\u00e4ga kitsad ja m\u00f5nikord k\u00f5lab kill\u00f5<\/em> burdoonina astmel ais<\/em>. Laadilises m\u00f5ttes on h\u00e4hk\u00e4mine<\/em> v\u00e4ga sarnane lelotamisega<\/em> (vt helirida puudutavat osa l\u00f5ikuslaulu kirjelduses I.A.1.b7<\/sub><\/strong><\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Kommentaarid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

H\u00e4hk\u00e4mist<\/em> lauldakse pruudile v\u00f5i peigmehele nende \u00e4rasaatmisel isakodust. T\u00f5en\u00e4olisest tuleneb selle \u201elahkumise laulu\u201c sisuline ja muusikaline seos itku\u017eanriga just esituse rituaalsest kontekstist. Sellega v\u00f5ib seletada ka h\u00e4hk\u00e4mise<\/em> v\u00e4rsi- ja vormiehituse omap\u00e4ra \u2013 see imiteerib emotsionaalse k\u00f5ne katkendlikkust kuni v\u00f5imatuseni lauset l\u00f5petada. Teksti ja viisi vahekord on seatud selliseks, et tekstist on v\u00e4ga raske aru saada. See meenutab mingis m\u00f5ttes itkudes esinevat maagilise \u201esalakeele\u201c n\u00e4htust (eredaks n\u00e4iteks on karjala itkud). H\u00e4hk\u00e4mise<\/em> seost itku\u017eanriga kinnitab ka komme esitada seda pulmalaulu neiu matustel, millel on seto traditsioonis selged pulmarituaali jooned (vt koorisurnuitkude kirjeldusi r\u00fchmas I.A.1<\/strong><\/a>). Samas peab m\u00e4rkima, et h\u00e4hk\u00e4mist<\/em> ei esitata mitte alati kurvalt \u2013 \u00fcsna tihti lauldakse seda kiires ja energilises maneeris, mis oletatavasti on seotud konkreetse laulutekstiga.<\/p>\n\n\n\n

Helisalvestised ja noodistused<\/strong><\/h2>\n\n\n
\n
\n