{"id":1390,"date":"2024-07-22T23:29:02","date_gmt":"2024-07-22T20:29:02","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?post_type=tupoloogia&p=1390"},"modified":"2025-07-02T17:19:26","modified_gmt":"2025-07-02T14:19:26","slug":"i-a-1-b4-laiendatud-itkurida-surnuitk-soja-laul","status":"publish","type":"tupoloogia","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/tupoloogia\/rutmisusteem\/kaheksandiknoodid-kahe-ja-kolmeloogilised-meetrumiruhmad\/uksiku-kolmeloogilise-meetrumiruhmaga-viisid\/lorem-ipsum-4\/i-a-1-b4-laiendatud-itkurida-surnuitk-soja-laul\/","title":{"rendered":"Laiendatud itkurida. Surnuitk, “S\u00f5jalaul”"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

N\u00e4ide. <\/strong>Surnuitk s\u00f5brannale (surnuitk), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 26 A2).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Struktuursed tunnused<\/strong>*<\/h2>\n\n\n\n

Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Ox~ \u2019 Ox Oxo \u2019 Xo X(x) Oo~<\/p>\n\n\n\n

Silbir\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\uf0e4\uf0ce<\/strong><\/note>~ \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0e4(\uf0e4)\uf0e4\uf0ce<\/strong><\/note>~<\/p>\n\n\n\n

Meetrumimudel<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

2 + (2 + 3) + (2 + 2\/1 + 2)<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsirea ehitus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Laiendatud itkurida: aab<\/u>c(d)e<\/em><\/p>\n\n\n\n

hall\u00f5, \/ hall\u00f5<\/em> \/ sinno meil<\/em> \/ liit\u00e4 \/ liiva \/ sisse<\/p>\n\n\n\n

seo, \/ seo<\/em> \/ m\u00f5tlit sa<\/em> \/ kuupa \/ kullads\u00f5<\/p>\n\n\n\n

seo, \/ seo<\/em> \/ \u00fctlit sa<\/em> \/ h\u00f5p\u00f5ds\u00f5 \/ havva<\/p>\n\n\n\n

Viisivorm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Laiendatud itkurida<\/p>\n\n\n\n

Heliread<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-helirida<\/p>\n\n\n\n

* Vaikimisi kooriosa piires<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcp I.A.1.b4<\/sub><\/strong> on salvestatud ainult Anne Vabarna esituses. J\u00e4\u00e4dvustatud on neli esitust: kahel juhul on tegemist koorisurnuitkuga ja kahel juhul omaloodud S\u00f5jalauluga<\/em>, mis sisaldab jutustavate laulude motiive. K\u00f5igis neljas esituses on kasutatud sama viisivarianti (vt n\u00e4idet). Koorisurnuitkuna on see viis erandlik nii viisivormi kui ka harmoonilise r\u00fctmi<\/strong><\/a> (HR) poolest.<\/p>\n\n\n\n

Viisivorm nii eeslaulja kui ka kooriosas kujutab endast laiendatud \u201eitkurida\u201c (itkurea struktuuri kirjeldust vt I.A.1<\/strong><\/a>), kus rea esimest r\u00f5hur\u00fchma korratakse: \u201ehall\u00f5, \/ hall\u00f5<\/em> \/ sinno meil<\/em> \/ liit\u00e4 \/ liiva \/ sisse\u201d (skemaatiliselt aab<\/u>c(d)e<\/em>). Muus osas on itkurea ehitus tavaline \u2013 kui laiendust mitte arvestada, esineb meetrumimudel kolmes variandis s\u00f5ltuvalt teise poolrea pikkusest ja struktuurist: (2 + 3) + (2 + 2 + 2), (2 + 3) + (2 + 3) ja (2 + 3) + (3 + 2). Laiendatud itkureas lisandub algusse kahest silpnoodist r\u00f5hur\u00fchm, mis esituses eraldatakse p\u00f5hilisest itkureast fermaadiga. Seega v\u00f5ib viisi silbir\u00fctmi \u00fcldistatult kujutada j\u00e4rgmiselt: \uf0e4\uf0ce<\/strong><\/note>~ \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \u2019 \uf0ce\uf0e5 \uf0e4(\uf0e4)\uf0e4\uf0ce<\/strong><\/note>~. Fermaadilaadset pikendust kasutatakse ka rea l\u00f5pus, mis on surnuitkude esitusele iseloomulik tunnus (vrd I.A.1.a1<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.a2<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.a3<\/sub><\/strong><\/a> ja I.A.1.b2<\/sub><\/strong><\/a>). Esimese r\u00f5hur\u00fchma t\u00f5usev meloodiak\u00e4ik ja peatus selle l\u00f5punoodil meenutavad h\u00fc\u00fcet ja seet\u00f5ttu nimetas Vaike Sarv (artiklis “Jutustavate laulude h\u00e4\u00e4led Anne Vabarna viisivaramus”) viisit\u00fc\u00fcpi \u201eh\u00fc\u00fcdeliseks viisiks\u201c (Sarv 2004). Viisit\u00fc\u00fcp I.A.1.b4<\/sub><\/strong> on ainus koorisurnuitku viis, kus puudub p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4n \u2013 p\u00f6\u00f6rdumine s\u00f5brak\u00f5s\u00f5’, s\u00f5sar\u00f5k\u00f5s\u00f5’ <\/em>on tekstis k\u00fcll olemas, kuid see ei ole viisivormi \u00fcksus, nii et saame r\u00e4\u00e4kida siin \u201ep\u00f6\u00f6rdumisreast\u201c (\u00f5igemini “p\u00f6\u00f6rdumismelostroofist”), mitte p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4nist.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcpi I.A.1.b4<\/sub><\/strong> eristab enamikust teistest surnuitkuviisidest ka harmooniline r\u00fctm \u2013 k\u00f5igepealt viisi l\u00f5pp funktsioonil O. Selle poolest erineb see viisit\u00fc\u00fcp koorisurnuitku viisidest I.A.1.a1<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.a2<\/sub><\/strong><\/a> <\/strong>ja I.A.1.a3<\/sub><\/strong><\/a><\/strong> ning soolosurnuitkudest, mis l\u00f5pevad peaaegu eranditult funtsioonil X. T\u00f5si k\u00fcll, l\u00f5pufunktsiooni O leidub ka surnuitkuviisides I.A.1.b2<\/sub><\/strong><\/a> ja I.A.1.b3<\/sub><\/strong><\/a>, kuid kummastki viisist on ainult \u00fcks j\u00e4\u00e4dvustus. Viisit\u00fc\u00fcbi I.A.1.b4<\/sub><\/strong> HR mudel (ilma laienduseta) on Ox Oxo \u2019 Xox Oo, mida kohtab ka teistes r\u00fchma I.A.1.b<\/strong><\/a> kuuluvates surnuitkudes ja l\u00f5ikuslaulus lelotamine<\/em> (I.A.1.b7<\/sub><\/strong><\/a>). Viisirea teine poolrida on aga harmooniliselt sama, mis m\u00f5rsjaitkudes.<\/p>\n\n\n\n

Anne Vabarna on seda viisi esitanud itkudele omase pooltoon-poolteisttoon-helireaga<\/strong><\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kommentaarid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Anne Vabarna kasutas seda viisit\u00fc\u00fcpi kahes laululiigis \u2013 koorisurnuitkus neiule ja omaloodud jutustava laulu motiividega S\u00f5jalaulus<\/em>. Koorisurnuitke esitati enamasti neiu matustel, kus tema s\u00f5brannad (podruskid<\/em>) itkesid nagu pulmades, kuid m\u00f5rsjaitkust erineva viisiga. Kuna tegemist on ainult \u00fche lauliku esitustega, ei saa me olla kindlad, kas see viisit\u00fc\u00fcp oli selles olukorras tavaline. Sama viisi kasutamine S\u00f5jalaulus<\/em> (teisi surnuitkuviise on kasutatud ainult itkudes) paneb aga m\u00f5tlema, kas tegemist on itkuviisil esitatud omaloomingulise lauluga v\u00f5i vastupidi, surnuitkuga, mida esitatakse tuttaval lauluviisil. Surnuitku ja S\u00f5jalaulu<\/em> esitamine sama viisiga ei tundu juhuslik, sest nende s\u00f5nalises tekstis on \u00fchiseid jooni \u2013 p\u00f6\u00f6rdumine s\u00f5brannade poole (s\u00f5sar\u00f5k\u00f5s\u00f5’<\/em>) ja traagiline sisu. Selle kasuks, et viis kuulus algselt surnuitkude \u017eanri, r\u00e4\u00e4gib spetsiifilise itkurea struktuuri kasutamine ja itkuline esitusmaneer (noodipikendused vormi\u00fcksuste l\u00f5pus). Vastuargumendiks on itkus erandlik p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4ni puudumine ja ebat\u00fc\u00fcpiline harmooniline r\u00fctm (l\u00f5pufunktsioon O). Kuna viisi on salvestatud ainult \u00fche eeslaulja esituses, ei ole selle puhul tegemist ei \u00fcldtuntud lauluviisiga ega laialt levinud itkuviisiga.<\/p>\n\n\n\n

Huvitaval kombel meenutab nii viisi muusikaline struktuur kui ka v\u00e4rsirea ehitus viisit\u00fc\u00fcpi II.C.2.a2<\/sub><\/strong><\/a>, millega lauldakse maaselitsa<\/em> ehk v\u00f5in\u00e4dala m\u00e4elaulu (m\u00e4e \u00e4\u00e4l<\/em>), kus samuti h\u00fc\u00fctakse (kutsutakse m\u00e4ele laulma) s\u00f5sarat<\/em>. Viimane viis kuulub k\u00fcll II r\u00fctmis\u00fcsteemi<\/strong><\/a>, kuid selle r\u00fctmis on ka I r\u00fctmis\u00fcsteemi<\/strong><\/a> jooni.<\/p>\n\n\n\n

Helisalvestised ja noodistused<\/strong><\/h2>\n\n\n
\n
\n