{"id":1200,"date":"2024-07-09T14:21:24","date_gmt":"2024-07-09T11:21:24","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?post_type=tupoloogia&p=1200"},"modified":"2026-02-27T12:29:33","modified_gmt":"2026-02-27T10:29:33","slug":"vanaimakene","status":"publish","type":"tupoloogia","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/tupoloogia\/rutmisusteem\/kaheksandiknoodid-kahe-ja-kolmeloogilised-meetrumiruhmad\/uksiku-kolmeloogilise-meetrumiruhmaga-viisid\/poora-aal-tantsulised-jutustavad-laulud-jt\/vanaimakene\/","title":{"rendered":"Itkuparoodia. Vorm AR, RA ja RAR. “Vanaim\u00e4kene” jt"},"content":{"rendered":"\n

<\/h2>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 1. <\/strong>H\u00e4rm\u00e4 Ivok\u00f5n\u00f5 (itkuparoodia), Irina (Ir\u00b4o) Liivik kooriga, Merem\u00e4e v., 1937 (ERA, Pl. 71 B1).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 2. <\/strong>Vanaim\u00e4kene<\/em> (itkuparoodia), Nikolai Jallai meeskooriga, Uusvada k., 1990 (ERA, DH 221 (14)).<\/p>\n <\/div>\n \n \n

\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 3. <\/strong>Vanaim\u00e4kene<\/em> (itkuparoodia), leelokoor \u201eHelmine\u201c, Mikitam\u00e4e k., 2005 (Helmine, CD 2005, nr 4).<\/p>\n <\/div>\n \n \n

\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Struktuursed tunnused<\/strong>*<\/h2>\n\n\n\n

Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

|O~ o Xo Xx~| Xo Xox ‘ Oo Xox~<\/p>\n\n\n\n

Silbir\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Meetrumimudel<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

|2 + 2 + 2|  (2 + 3) + (2 + 3)\/(3 + 2)<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsirea ehitus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Itkurida: ab<\/u>c(d)e<\/em><\/p>\n\n\n\n

mille \/ panni sa<\/em> \/ k\u00f5hna \/ k\u00f5lks\u00f5he<\/p>\n\n\n\n

Viisivorm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Kuuesilbiline p\u00f6\u00f6rdumine asub enne ja\/v\u00f5i p\u00e4rast itkurida (RA<\/em>, AR<\/em>, RAR<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

Heliread<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Uuem diatooniline helirida<\/p>\n\n\n\n

* Vaikimisi kooriosa piires<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbiga I.A.1.a4<\/sub><\/strong> lauldakse kahte laulu \u2013 \u201eVanaim\u00e4kene\u201c ja \u201eH\u00e4rm\u00e4 Ivok\u00f5n\u00f5\u201c. Algselt on see olnud itkuparoodia, mida laulsid mehed. Vaatamata stiili suurele erinevusele on viis struktuurilt v\u00e4ga l\u00e4hedane surnuitkudele ja p\u00f5hineb vormil, mida ma nimetan \u201eitkureaks\u201c (vt I.A.1<\/strong><\/a>). V\u00e4rsirea ehitus ja p\u00f5hirea meetrumimudel vastavad selles viisit\u00fc\u00fcbis tavalisele itkureale, mille tunnusteks on teise r\u00f5hur\u00fchma laiendamine lisasilbiga ja teise poolrea varieerumine neljast kuni kuue silpnoodini. K\u00f5ige tavalisem on selles viisit\u00fc\u00fcbis viiesilbiline teine poolrida: \u201ekia \/ nakas no<\/em> \/ k\u00fcndm\u00e4 \/ k\u00fclbm\u00e4he\u201d (meetrumimudel (2 + 3) + (2 + 3)); \u201emitte \/ m\u00f5ista-i no<\/em> \/ mid\u00e4gi \/ tet\u00e4\u2019\u201c (meetrumimudel (2 + 3) + (3 + 2)). Kui tekstis esineb kuuesilbiline struktuur, siis sobitatakse see viiel\u00f6\u00f6gilise muusikalise motiiviga, kasutades silbir\u00fctmi \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e6\uf0e5 \uf0ce<\/note><\/strong>~<\/kbd><\/note>.<\/p>\n\n\n\n

Viisivormi teine element on kuuesilbiline p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4n “vanaim\u00e4kene” v\u00f5i “H\u00e4rm\u00e4 Ivok\u00f5n\u00f5” (kooriitkudes on p\u00f6\u00f6rdumised tavaliselt neljasilbilised). See refr\u00e4\u00e4n v\u00f5ib asuda nii eeslaulja kui koori osas kas enne v\u00f5i p\u00e4rast p\u00f5hirida \u2013 struktuur RA<\/em> (n\u00e4ide 2) v\u00f5i AR<\/em> (n\u00e4ited 1 ja 3). M\u00f5nikord k\u00f5lab refr\u00e4\u00e4n melostroofis isegi kolm korda: eeslaulja osa alguses ja kooriosas enne ja p\u00e4rast p\u00f5hirida \u2013 RA<\/em> ||<\/strong><\/note> RAR<\/em> (RKM, Mgn. II 2432 e). Eeslaulja alustab laulu alati p\u00f6\u00f6rdumisega.<\/p>\n\n\n\n

Melostroofi kooriosa silbir\u00fctm tervikuna v\u00f5ib olla j\u00e4rgmine: |\uf0ce<\/strong>~<\/kbd>\uf0e4 \uf0ce\uf0e5 \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd>| \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \u2019 \uf0ce\uf0e5\uf0e5 \uf0e4\uf0ce<\/strong>~<\/kbd><\/note> (variandid on v\u00e4lja kirjutatud eespool). Toodud variant algab p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4nist (see asub vertikaalsete joonte vahel). Silbir\u00fctmi skeemis v\u00f5ib p\u00e4rast m\u00f5nda meetrumir\u00fchma n\u00e4ha tildega (~<\/kbd><\/note>) t\u00e4histatud silpnootide pikendusi, mis on iseloomulikud seto itkude esitusmaneerile (vt I.A.1<\/strong><\/a>). Kooriosas pikendatakse alati p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4ni esimest ja viimast silpnooti, samuti pikendatakse sageli p\u00f5hirea viimast silpnooti. Viisit\u00fc\u00fcbis I.A.1.a4<\/sub><\/strong> erineb p\u00f5hirea <\/strong>harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a> (HR) Xo Xox \u2019 Oo Xox surnuitkude t\u00fc\u00fcpilistest mudelitest. Samas l\u00f5peb p\u00f5hirida funktsioonil X, mida ma pean surnuitkuviiside iseloomulikuks tunnuseks. <\/p>\n\n\n\n

Harmoonilise mudeli erinevust v\u00f5ib osaliselt seletada asjaoluga, et vaadeldava viisi helirida on laia ulatusega uuem diatooniline laad<\/strong><\/a> (D-e-fis-g-a-h-(c)<\/em>), mis m\u00f5testab p\u00f5hjalikult \u00fcmber arhailises pooltoon-poolteisttoon-laadis<\/strong><\/a> itkuviisi (uuem diatooniline helirida on t\u00fc\u00fcpiline seto uuemas meestelaulus). Arhailise laadilise m\u00f5tlemise reliktiks on viisit\u00fc\u00fcbi mitmes esituses silma torkav tendents k\u00f5rgendada kill\u00f5<\/em> partiis astet a<\/em>, nii et terts fis-a<\/em>, mis peaks diatoonilises helireas olema v\u00e4ike, muutub peaaegu suureks (n\u00e4ited 1 ja 2) ja kvint d-a<\/em> on m\u00e4rgatavalt laiendatud.<\/p>\n\n\n\n

Kommentaarid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Laulud \u201eVanaim\u00e4kene\u201c ja \u201eH\u00e4rm\u00e4 Ivok\u00f5n\u00f5\u201c on \u00fcsna populaarsed ka t\u00e4nap\u00e4eval ja neid on j\u00e4\u00e4dvustatud paljudes esitustes. Kuigi viisit\u00fc\u00fcbi I.A.1.a4<\/sub><\/strong> puhul on tegemist meesteviisiga, laulavad seda sageli ka naised. Viisi \u201esooline kuuluvus\u201c v\u00e4ljendub selle muusikalises stiilis \u2013 meeste laulustiili tunnuste hulgas on kvindi-intervalli oluline roll mitmeh\u00e4\u00e4lsuses (kvinte d-a<\/em> ja e-h<\/em> leidub k\u00f5ikides n\u00e4idetes, eriti palju on neid meeste esituses \u2013 n\u00e4ide 2), samuti kolmeh\u00e4\u00e4lsuse ja alumise torr\u00f5<\/em> suurem osakaal faktuuris (vt eriti n\u00e4ide 2). Hilise stiili tunnusteks on uuem diatooniline helirida, kill\u00f5<\/em>-partii suurem diapasoon (n\u00e4idetes 2 ja 3 sisaldab kill\u00f5<\/em> partii lausa viit astet) ja \u00fchesuunaline liikumine paralleelsetes tertsides (eriti p\u00f5hirea l\u00f5pus). On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et Ir\u00b4o Liiviku 1937. aasta esituses on eelnimetatud meeste- ja uuema stiili tunnused palju tagasihoidlikumalt esindatud.<\/p>\n\n\n\n

Helisalvestised ja noodistused<\/strong><\/h2>\n\n\n
\n
\n