{"id":1074,"date":"2024-06-25T13:42:21","date_gmt":"2024-06-25T10:42:21","guid":{"rendered":"https:\/\/markus.savotskin.wsys.ee\/seto\/?post_type=tupoloogia&p=1074"},"modified":"2025-08-09T18:51:03","modified_gmt":"2025-08-09T15:51:03","slug":"lorem-ipsum-2","status":"publish","type":"tupoloogia","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/tupoloogia\/rutmisusteem\/kaheksandiknoodid-kahe-ja-kolmeloogilised-meetrumiruhmad\/uksiku-kolmeloogilise-meetrumiruhmaga-viisid\/lorem-ipsum-4\/lorem-ipsum-2\/","title":{"rendered":"M\u00f5rsjaitk"},"content":{"rendered":"\n

<\/h2>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 1. <\/strong>M\u00f5rsjaitk vennale (m\u00f5rsjaitk), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 25 B2).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 2. <\/strong>M\u00f5rsjaitk ristiemale (m\u00f5rsjaitk), Irina (Ir\u00b4o) Liivik kooriga, Merem\u00e4e v., 1937 (ERA, Pl. 71 A2).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 3. <\/strong>M\u00f5rsjaitk emale (m\u00f5rsjaitk), Jekaterina (Kati) Lummo kooriga, 1990 (RKM, Mgn. I 59 (7)).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 4. <\/strong>M\u00f5rsjaitk t\u00e4dile (m\u00f5rsjaitk), Maria Pai kooriga, Pliia k., 1973 (RKM, Mgn. II 2634 f).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Struktuursed tunnused<\/strong>*<\/h2>\n\n\n\n

Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Silbir\u00fctm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

\uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5<\/note> <\/strong>|\uf0ce\uf0e5 \uf0e4<\/strong><\/note>\uf0ce<\/strong><\/note>~| \uf0e4 ‘ \uf0ce\uf0e5 \uf0e4(\uf0e4) \uf0ce\uf0e5<\/strong><\/note><\/p>\n\n\n\n

Meetrumimudel<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

(2 + 2 + |2 + 2| + 1) + (2 + 2\/1 + 2)<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsirea ehitus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Siserefr\u00e4\u00e4niga itkurida: abrc(d)e<\/em><\/p>\n\n\n\n

kurval \/ meelel |maamak\u00f5n\u00f5| ma<\/em> \/ saista \/ kottal\u00f5<\/p>\n\n\n\n

Viisivorm<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Neljast silpnoodist (v\u00f5i pikema) siserefr\u00e4\u00e4niga itkurida<\/p>\n\n\n\n

Heliread<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (ka osaliselt diatoniseeritud), anhemitooniline helirida<\/p>\n\n\n\n

* Vaikimisi kooriosa piires<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Erinevalt koorisurnuitkudest, mille viisid on v\u00e4ga mitmekesised (vt I.A.1.a1<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.a2<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.a3<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.b2<\/sub><\/strong><\/a>, I.A.1.b3<\/sub><\/strong><\/a> ja I.A.1.b4<\/sub><\/strong><\/a>), esitatakse m\u00f5rsjaitke ainult \u00fche viisit\u00fc\u00fcbiga I.A.1.b1<\/sub><\/strong>. See viisit\u00fc\u00fcp on seto leelo traditsioonis v\u00e4ga h\u00e4sti tuntud, kuna laululiikidest on m\u00f5rsjaitk \u00fcks seto naiste lemmikuid.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5rsjaitkuviisi \u00fchendab surnuitkudega spetsiifilise struktuuriga itkurida ja viisi kompositsioon. M\u00f5rsjaitk kasutab viisivormi, mida ma nimetan \u201esiserefr\u00e4\u00e4niga\u201c itkuviisiks (vt I.A.1<\/strong><\/a>). Siserefr\u00e4\u00e4niks on enamasti neljasilbiline p\u00f6\u00f6rdumiss\u00f5na (\u201evell\u00b4ok\u00f5n\u00f5\u201c, \u201emaamak\u00f5n\u00f5\u201c jt) ja see paigutatakse itkurea sisse teise (laiendatud) r\u00f5hur\u00fchma lisasilbi ette. V\u00e4rsirea ehituse t\u00fc\u00fcpiliseks n\u00e4iteks on \u201eneio \/ sinno, |vell\u00b4ok\u00f5n\u00f5,| ma<\/em> \/ painu \/ pall\u00f5ma\u201c. Siin asub p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4n \u201evell\u00b4ok\u00f5n\u00f5\u201c teise r\u00f5hur\u00fchma “sinno ma<\/em>” sees enne lisasilpi ma<\/em>. Itkurea teine poolrida varieerub m\u00f5rsjaitkudes (samamoodi nagu surnuitkudes) neljast kuni kuue silpnoodini. Erinevalt surnuitkudest esineb m\u00f5rsjaitkudes sageli neljasilbiline ja harva kuuesilbiline teine poolrida \u2013 surnuitkudes on vastupidi. Viiesilbilised l\u00f5pumotiivid (nagu toodud n\u00e4ites \u2013 “painu pall\u00f5ma”) on tavalised nii m\u00f5rsja- kui ka surnuitkudes (vt Oras et al. 2021). M\u00f5nikord mahutatakse kuuesilbiline poolrida viiel\u00f6\u00f6gilisele motiivile (“jalga kumar<\/sup>d\u00f5ll\u00f5h”). \u00dcldistatult v\u00f5ib m\u00f5rsjaitku v\u00e4rsirea ehitust v\u00e4ljendada skeemiga abrc(d)e<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5rsjaitkuviisi struktuuri v\u00f5ib kirjeldada ka silbir\u00fctmi ja meetrumimudeli kaudu \u2013 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5<\/strong><\/note> |\uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5<\/strong><\/note>~| \uf0e4 ‘ \uf0ce\uf0e5 \uf0e4(\uf0e4) \uf0ce\uf0e5<\/strong><\/note> ja 2 + 2 |2 + 2| 1 + 2 + 2\/1 + 2, \u2013 mis on vastavuses teksti r\u00f5hur\u00fchmadega, sest viisis ei esine (struktuurseid) silbijaotusi. Silbir\u00fctmi skeemis on fermaadim\u00e4rgiga (kasutan selle t\u00e4histamiseks tildet ~) n\u00e4idatud m\u00f5rsjaitku esitusmaneeri t\u00fc\u00fcpiline, kuid mitte kohustuslik v\u00f5te \u2013 p\u00f6\u00f6rdumisrefr\u00e4\u00e4ni viimase silpnoodi pikendamine. Vormi\u00fcksuse l\u00f5punoodi fermaadilaadne pikendamine on eriti iseloomulik surnuitkudele, kus terves melostroofis v\u00f5ib esineda kuni kuus pikendust (kolm eeslaulja osas ja kolm kooriosas \u2013 vt n\u00e4idet 1 viisit\u00fc\u00fcbis I.A.1.a3<\/sub><\/strong><\/a>). M\u00f5rsja- ja surnuitkude esitusmaneeri erinevus seisneb aga selles, et m\u00f5rsjaitkudes l\u00fchendatakse viisi kahte viimast silpnooti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt (isegi rohkem kui teistes laululiikides, kus seda samuti sageli tehakse), samal ajal kui surnuitkudes viimast silpnooti pikendatakse. Tundub, et m\u00f5lemad v\u00f5tted t\u00e4idavad itkudes nutmise imiteerimise funktsiooni \u2013 aeglased ohked surnuitkudes ja s\u00f5nade emotsionaalne \u201e\u00e4raneelamine\u201c m\u00f5rsjaitkudes (viimane v\u00f5ib olla seotud ka m\u00f5rsja ja podruskite<\/em> pideva kummardamisega itkemise ajal, mis raskendab hingamist).<\/p>\n\n\n\n

Siserefr\u00e4\u00e4niga itkurida on kasutusel ka surnuitkudes, kus ta v\u00f5rreldes teiste viisistruktuuridega on suures \u00fclekaalus (I.A.1.a1<\/sub><\/strong><\/a>). Siserefr\u00e4\u00e4niga surnuitke ja m\u00f5rsjaitke eristab aga harmoonilise r\u00fctmi<\/strong><\/a> (HR) mudel. M\u00f5rsjaitkudes on viisi harmooniline l\u00f5pufunktsioon O, samal ajal kui sama viisivormiga surnuitkudes on see X (funktsioonide O ja X eristamisest pooltoon-poolteisttoon-laadis vt Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a>). M\u00f5rsjaitku HR mudeli omap\u00e4raks on funktsiooni X m\u00e4rgatav \u00fclekaal esimeses poolreas ja refr\u00e4\u00e4nis (X funktsioon on meetriliselt r\u00f5hutatud ja refr\u00e4\u00e4n l\u00f5peb sellega), \u201elahendusena\u201c j\u00e4rgneb O funktsiooniga l\u00f5ppev teine poolrida: Xx Xo |Xo Xx~| x ‘ Xo Xoo. Viisirea algus varieerub m\u00f5nev\u00f5rra erinevates esitustes (vt HR skeeme \u00fcleval), edasi aga viis stabiliseerub.<\/p>\n\n\n\n

Heliridade poolest on m\u00f5rsjaitkud, nagu ka surnuitkud, selgelt seotud arhailise pooltoon-poolteisttoon-laadiga<\/strong><\/a> d-es-fis-G-ais-h<\/em> (n\u00e4ited 1, 2 ja 3). Samas esineb tihti ka erineval m\u00e4\u00e4ral diatoniseeritud esitusi. T\u00e4iesti diatoniseeritud esitus on toodud n\u00e4ites 4, mille helirida e-g-A-h<\/em> on anhemitooniline<\/strong><\/a>. Selline helirida tekib, kui pooltoon-poolteisttoon-laadis es-fis-G-ais<\/em> (struktuur pooltoonides 3-1-3) k\u00f5rgendatakse astet g<\/em> \u2013 tulemuseks on helirida es-fis-Gis-ais<\/em> (3-2-2) (kui noodistada seda helirida ilma dieeside ja bemollideta, siis on tulemuseks anhemitooniline helirida e-g-A-h<\/em> (3-2-2)). See seletab, miks m\u00f5rsjaitkude diatoniseeritud variandid on tavaliselt anhemitoonilised ja l\u00f5pevad astmel a<\/em> (n\u00e4ide 4).<\/p>\n\n\n\n

Kommentaarid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

M\u00f5rsjaitk on seto pulmade peamine muusikaline liik ja uurijad nimetavad seto pulmi isegi \u201eitkupulmadeks\u201c. Itketakse pika pulmarituaali paljudes erinevates osades kuni laulatuseni \u2013 kosjade ajal, sugulaste pulma kutsumisel ja esimesel pulmap\u00e4eval (sellest \u00fcksikasjalikult vt Sarv 2000). Seto pulmarituaali omap\u00e4raks on see, et pruut ei itke \u00fcksi, vaid koos s\u00f5brannadega (podruskitega<\/em>) \u2013 kooripulmaitkud on rahvamuusikas k\u00fcllaltki haruldane \u017eanr. Esituskonteksti veel \u00fcheks iseloomulikuks jooneks on m\u00f5rsjaitku seos liikumisega. Itkedes peavad m\u00f5rsja ja podruskid<\/em> kogu aeg s\u00fcgavalt kummardama, aeg-ajalt viskub pruut (podruskite<\/em> abiga) lausa p\u00f5randale. Laulmine sellises olukorras n\u00f5uab itkejatelt suurt f\u00fc\u00fcsilist vastupidavust.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5rsjaitku viisi puhul \u00fcllatab asjaolu, et nii laialt levinud \u017eanris ei ole tekkinud mitmeid erinevaid viisiversioone nagu m\u00f5ne muu levinud viisit\u00fc\u00fcbi puhul (vt n\u00e4iteks p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em> (I.A.2.b<\/strong><\/a>) ja praasniga \u00e4\u00e4l<\/em> (I.A.2.a<\/strong><\/a>)). M\u00f5rsja- ja surnuitkude v\u00f5rdlus n\u00e4itab samuti m\u00f5rsjaitkude palju suuremat muusikalist stabiilsust, mis l\u00e4hendab neid pigem lauludele kui itkudele. Siinkohal peab n\u00f5ustuma Vaike Sarve arvamusega, et \u201em\u00f5rsjaitke eraldab muude pulmalaulude hulgast eesk\u00e4tt funktsioon\u201c (Sarv 2000: 163).<\/p>\n\n\n\n

Helisalvestised ja noodistused<\/strong><\/h2>\n\n\n
\n
\n