Seto leelo esitusviis \u2013 laulmismaneer, h\u00e4\u00e4let\u00e4mber, r\u00fctmilised ja helik\u00f5rguslikud n\u00fcansid ning tempo muutused \u2013 ei m\u00e4ngi m\u00e4\u00e4ravat rolli viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramisel ja kirjeldamisel. Need stiiliomadused ei kuulu viisit\u00fc\u00fcpide representatiivsete tunnuste hulka. Samas moodustavad need esituse aspektid seto leelo muusikalise stiili lahutamatu ja v\u00e4ga olulise osa, ilma milleta ei ole v\u00f5imalik seda stiili t\u00e4ielikult kirjeldada. Seet\u00f5ttu k\u00e4sitlen j\u00e4rgnevalt seto leelo laulmismaneeri m\u00f5ningaid ise\u00e4rasusi.<\/p>\n\n\n\n
Eesti regilauluesituse autentse maneeri kohta ei ole meil piisavalt teadmisi, kuna ajal, mil helisalvestamine muutus v\u00f5imalikuks, oli traditsioon juba h\u00e4\u00e4bumas. Olemasolevate salvestiste p\u00f5hjal v\u00f5ib siiski oletada, et setode laulmismaneer oli (ja on) eesti regilaulu kontekstis eriline. Setod laulavad k\u00f5lava rinnah\u00e4\u00e4lega, kasutades spetsiifilist h\u00e4\u00e4let\u00e4mbrit, mida on keeruline s\u00f5nadega kirjeldada. Subjektiivse mulje p\u00f5hjal \u00fctleksin, et seto naiste traditsiooniline h\u00e4\u00e4letekitamine on v\u00f5rdlemisi terav, tihe ja m\u00f5nev\u00f5rra nasaalne. T\u00e4nap\u00e4eval on h\u00e4\u00e4let\u00e4mber \u00fcldiselt pehmemaks muutunud, kuid see s\u00f5ltub konkreetsest leelokoorist. Seto mehed laulavad robustse, k\u00e4hiseva h\u00e4\u00e4lega v\u00e4ga j\u00f5ulises, maskuliinses maneeris.<\/p>\n\n\n\n
Seto leelo laulmismaneerist r\u00e4\u00e4kides tuleb arvestada eeslaulja ja kooripartii erinevusega. Seda erinevust l\u00fchidalt iseloomustades v\u00f5iks kasutada s\u00f5na \u201eretsitatiivne\u201c eeslaulja kohta ja \u201elaululine\u201c koori kohta, kuid s\u00f5ltuvalt repertuaarist ja esitajatest avaldub kontrast erineval m\u00e4\u00e4ral. Eeslaulja laulmismaneeri retsitatiivsus seisneb k\u00f5nel\u00e4hedases r\u00fctmis ja intonatsioonis \u2013 ta laulab pisut kiiremini ja vaiksemalt kui koor. See on seotud eeslaulu funktsiooniga laulus: eeslaulja p\u00f5hi\u00fclesanne on koorile laulus\u00f5nu ette laulda (v\u00f5i isegi luua, kui tegemist on improvisatsiooniga). Sellep\u00e4rast nimetatakse eeslauljat rahvap\u00e4raselt iist\u00fctlej\u00e4ks <\/em>v\u00f5i s\u00f5noliseks<\/em>. Eeslaulja vokaalsed v\u00f5imed ei ole eeslaulu funktsiooni seisukohalt m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega (kuigi ilus h\u00e4\u00e4l on igal juhul eeliseks), m\u00e4rksa olulisemad on hea m\u00e4lu ja s\u00f5naosavus. Koori laulmismaneer on tunduvalt laululisem \u2013 koor laulab k\u00f5lavamalt ja aeglasemalt, regulaarsema r\u00fctmi ja meetrumiga. Ka viisit\u00fc\u00fcp v\u00e4ljendub selgemalt kooriosas, kuna harmooniline r\u00fctm on seal korrap\u00e4rasem. Seto meestelaulus ilmneb kontrast eeslaulja ja kooriosa vahel eriti tugevalt. Kuigi meestest eeslauljad esitavad oma osa \u00fcsna j\u00f5uliselt, on nende esitusmaneerile omane vaba, deklamatoorne r\u00fctm. Koor laulab seevastu \u00fcsna ranges r\u00fctmis, tugevate meetriliste r\u00f5hkudega ja peaaegu kaks korda aeglasemalt kui eeslaulja. Mehed laulavad maksimaalse tugevusega ja teevad sageli hingamispausi, et r\u00f5hutada j\u00e4rgmist nooti veelgi v\u00f5imsamalt. Uuemas repertuaaris on erinevused eeslaulja ja kooriosa vahel nii naiste kui meeste esituses palju v\u00e4iksemad.<\/p>\n\n\n\n Seto leelot kuulates \u00e4ratab t\u00e4helepanu ka eriline \u201eelastne\u201c r\u00fctm, mis on seotud nii keeler\u00fctmi (silbipikkuste) m\u00f5juga muusikalisele r\u00fctmile kui ka tempomuutustega melostroofi v\u00e4ltel. Lisaks juba mainitud eeslaulja ja kooriosa tempo erinevusele on iseloomulik tempo aeglustamine eeslaulja osa l\u00f5pus, mis annab koorile m\u00e4rku sisseastumiseks. Naistelaulule on t\u00fc\u00fcpiline ka melostroofi viimase r\u00f5hur\u00fchma kiirendamine ja viimase silpnoodi l\u00fchendamine. Mehed laulavad kooriosa p\u00fcsivas tempos ja ranges meetrumis l\u00f5puni ning redutseerivad sageli viimase silbi, et l\u00f5petada melostroof r\u00f5hulisel meetrumil\u00f6\u00f6gil. Viisit\u00fc\u00fcbi r\u00fctmimudeli anal\u00fc\u00fcsis ei arvesta ma tempomuutusi, sest need on ole seotud mitte viisistruktuuri, vaid esitusmaneeriga. Seet\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ran viisirea l\u00f5pu r\u00fctmi mitte koori-, vaid eeslaulja osa j\u00e4rgi, kus puuduvad nii l\u00f5pukiirendus kui silpide redutseerimine.<\/p>\n\n\n\n Seto lauljate intonatsioon on \u00fchelt poolt seotud viiside helik\u00f5rgusliku struktuuriga (vt Helilaadid<\/strong><\/a>), kuid \u00fchtlasi ka esitusmaneeri omap\u00e4ra. Seto leelos on intoneerimine arhailiselt ebam\u00e4\u00e4rane ja k\u00f5ikuv, mist\u00f5ttu tuleb noodistustes kasutada rohkelt mikroalteratsiooni m\u00e4rke. Seejuures erineb ka samaaegselt laulvate lauljate intonatsiooniline h\u00e4\u00e4lestus, luues nn \u201elaiad unisoonid\u201c, mida noodikirjas ei ole v\u00f5imalik edasi anda. Helik\u00f5rguste k\u00f5rvalekalded teoreetilisest \u201enormist\u201c on osalt juhuslikud, osalt aga seadusp\u00e4rased (l\u00e4hemalt vt peat\u00fckis Helilaadid<\/strong><\/a><\/strong>). Lisaks esineb veel \u00fcks omap\u00e4rane intonatsiooniga seotud n\u00e4htus \u2013 helik\u00f5rgusliku taseme (\u201ehelistiku\u201c) j\u00e4rkj\u00e4rguline t\u00f5us ja j\u00e4rsud madaldamised, mida rahvap\u00e4raselt nimetatakse kerg\u00fct\u00e4miseks<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Kerg\u00fct\u00e4mine<\/em> on \u00fcks seto leelo omap\u00e4rasemaid tunnuseid, millele on raske leida paralleele maailma traditsioonilises muusikas. Kerg\u00fct\u00e4miseks<\/em> nimetatakse helik\u00f5rguse j\u00e4rsku madaldamist, mida eeslaulja algatab korduvalt laulu jooksul. Koor peab seejuures aru saama uuest \u201ehelistikust\u201c ja astuma sisse \u00f5igel k\u00f5rgusel (v\u00f5imalik, et see on \u00fcks p\u00f5hjustest, miks eeslaulja aeglustab tempot enne koori sisseastumist). Kerg\u00fct\u00e4mine<\/em> on teadlik esitusv\u00f5te ja \u00fcks oskustest, mida seto eeslaulja peab valdama. Helik\u00f5rguse j\u00e4rsule madaldamisele eelneb selle j\u00e4rkj\u00e4rguline t\u00f5us mitme melostroofi v\u00e4ltel, kuid pole p\u00e4ris selge, mil m\u00e4\u00e4ral seda teadvustatakse. Kerg\u00fct\u00e4mise<\/em> kasutamise sagedus varieerub oluliselt erinevates esitustes ja erinevatel eeslauljatel \u2013 see v\u00f5ib juhtuda enam-v\u00e4hem regulaarselt iga 4-6 melostroofi j\u00e4rel, kuid v\u00f5ib olla ka v\u00e4ga ebakorrap\u00e4rane v\u00f5i puududa \u00fcldse. Akustilised m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid, et kerg\u00fct\u00e4mise<\/em> keskmine intervall on 1,7 pooltooni ja eelnev t\u00f5us on keskmiselt 1,8 pooltooni (vt P\u00e4rtlas 2021b). Samuti selgus, et eeslaulja kaldub iga melostroofi alustama pisut madalamalt, tehes omamoodi mikro-kerg\u00fct\u00e4misi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Olen uurinud ka kerg\u00fct\u00e4mise<\/em> v\u00f5imalikke funktsioone \u2013 kas see tuleneb praktilisest vajadusest laulmist kergendada (see on v\u00f5tte k\u00f5ige levinum seletus), on seotud laulu s\u00f5nalise sisuga (vt Sarv 1977: 77) v\u00f5i on tegemist lihtsalt traditsioonilise kombega. Uurimuses ei ilmnenud seoseid kerg\u00fct\u00e4mise<\/em> ning s\u00f5nalise teksti sisu ja struktuuri vahel. Praktilisele vajadusele viitab \u201ehelistiku\u201c ebatavaliselt kiire t\u00f5us, mida m\u00f5\u00f5tmine ka kinnitas: minu arvestuste j\u00e4rgi t\u00f5useb helik\u00f5rgus seto laulus keskmiselt 3,9 tsenti sekundis. Pikema laulu jooksul v\u00f5iks see t\u00e4hendada helik\u00f5rguse t\u00f5usu kuni 38,5 pooltooni v\u00f5rra (\u00fcle kolme oktavi), mis muudaks laulmise ilmselgelt v\u00f5imatuks. Samas selgus, et laskuva modulatsiooni puhul ei ole m\u00e4\u00e4rav mitte t\u00f5usu ajal saavutatud absoluutne k\u00f5rgus, vaid sellele eelnenud t\u00f5usu kiirus. Teisalt, kui eeslaulja ei kerg\u00fct\u00e4<\/em>, siis “helistiku” t\u00f5us peatub. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b mulje, et eeslaulja kasutab kerg\u00fct\u00e4mist<\/em> eesm\u00e4rgiga v\u00f5imaldada \u201ehelistiku\u201c t\u00f5usu, andes koorile selleks ruumi. Oletust toetab ka s\u00f5na kerg\u00fct\u00e4mine<\/em> t\u00e4hendus \u2013 ‘kergitamine, t\u00f5stmine’). See viitab t\u00f5en\u00e4osusele, et helik\u00f5rguse t\u00f5us oli kunagi teadlik esteetiline v\u00e4\u00e4rtus ja seda tehti sihip\u00e4raselt. T\u00e4nap\u00e4eval ei toimu seto kooridel enam kuigi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset \u201ehelistiku\u201c t\u00f5usu, seet\u00f5ttu on kerg\u00fct\u00e4mine<\/em> muutunud eelk\u00f5ige traditsiooniliseks esitusv\u00f5tteks, mida kasutatakse vana kombe t\u00f5ttu ilma muu p\u00f5hjuseta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Seto leelo esitusviis \u2013 laulmismaneer, h\u00e4\u00e4let\u00e4mber, r\u00fctmilised ja helik\u00f5rguslikud n\u00fcansid ning tempo muutused \u2013 ei m\u00e4ngi m\u00e4\u00e4ravat rolli viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramisel ja kirjeldamisel. Need stiiliomadused ei kuulu viisit\u00fc\u00fcpide representatiivsete tunnuste hulka. Samas moodustavad need esituse aspektid seto leelo muusikalise stiili lahutamatu ja v\u00e4ga olulise osa, ilma milleta ei ole v\u00f5imalik seda stiili t\u00e4ielikult kirjeldada. Seet\u00f5ttu k\u00e4sitlen […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":1014,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1543","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n