{"id":1541,"date":"2024-08-12T19:16:16","date_gmt":"2024-08-12T16:16:16","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?page_id=1541"},"modified":"2025-10-31T23:21:33","modified_gmt":"2025-10-31T21:21:33","slug":"vormiehitus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/","title":{"rendered":"Vormiehitus"},"content":{"rendered":"\n

Seto leelos koosneb melostroof <\/strong>(m\u00f5istet on selgitatud allpool) reeglina kahest osast \u2013 eeslaulja osast<\/strong> ja kooriosast<\/strong>. Kooriosa kordab eeslaulja teksti ja viisi, kuid sageli laiendab neid ja lisab t\u00e4iendavaid vormi\u00fcksusi, mida eesti regilaulus enamasti ei esine. Eeslaulja ja kooriosa kui vormiehituse m\u00f5istete puhul tuleb silmas pidada, et kooriosa ei alga mitte koori sisseastumise hetkest, vaid teksti ja viisi kordusest. Nagu regilaulus \u00fcldiselt, astub ka seto leelos koor (j\u00e4rellauljad) tavaliselt sisse eeslaulja osa viimastel silpnootidel. Kui eeslaulja osa l\u00f5peb refr\u00e4\u00e4niga, siis astub koor sisse refr\u00e4\u00e4ni ajal. Noodistustes on kooriosa algus alati eraldatud taktijoonega (vt noodin\u00e4iteid allpool), vormiskeemides olen eraldamiseks kasutanud topeltjoont (n\u00e4iteks AR<\/em> ||<\/strong><\/note> ARR<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kui eesti regilaulus on \u00fclekaalus kaherealised (st kahest erinevast viisireast koosnevad) viisid, kus j\u00e4rellauljad ei korda eeslaulja meloodiat, vaid laulavad samade s\u00f5nadega viisi teist rida (melostroofi skeem A <\/em>||<\/strong><\/note> B<\/em>), siis seto koor kordab alati eeslaulja osa \u2013 ehkki enamasti varieeritud kujul (A<\/em> ||<\/strong><\/note> A<\/em>, AR<\/em> ||<\/strong><\/note> AR<\/em> jms). Kui seto viis on kaherealine (mida esineb harva), siis laulab eeslaulja ette m\u00f5lemad viisiread (AB<\/em> ||<\/strong><\/note> AB<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esolevas t\u00fcpoloogias kuulub vormiehitus viisit\u00fc\u00fcbi representatiivsete tunnuste hulka, ehkki leidub ka palju sarnase vormiehitusega t\u00fc\u00fcpe. M\u00f5nikord v\u00f5ib vormiehitus osutuda viisit\u00fc\u00fcpi m\u00e4\u00e4ravaks tunnuseks. Nii juhtub siis, kui viisi teistest tunnustest ei piisa viisit\u00fc\u00fcbi identiteedi m\u00e4\u00e4ramiseks \u2013 n\u00e4iteks kui viiside harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a> (HR) on identne, kuid vorm erineb. Viimasel juhul l\u00e4htun sellest, et traditsioonis on melostroofi vorm lauljate jaoks olnud viisit\u00fc\u00fcbi oluline ja p\u00fcsiv omadus.<\/p>\n\n\n\n

Seto leelos leidub palju erinevaid viisivorme, mille kirjeldamine, s\u00fcstematiseerimine ja v\u00f5rdlemine v\u00f5iksid olla eraldi uurimisteemaks. Siin peat\u00fckis \u00fcritan anda ainult \u00fcldise \u00fclevaate leeloviiside ehitusp\u00f5him\u00f5tetest ning selgitada viisit\u00fc\u00fcpide kirjeldustes esinevaid viisivormi anal\u00fc\u00fcsiga seotud m\u00f5isteid, termineid ja t\u00e4histusi.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt tuleb arvesse v\u00f5tta, et viisit\u00fc\u00fcbi vormiehitus puudutab alati nii viisivormi<\/strong> kui ka tekstivormi<\/strong>. Need on omavahel tihedalt seotud, kuid ei ole alati identsed, sest viisivormi \u00fcksused ei ole tekstivormi \u00fcksustega rangelt seotud. Sama viisivormi \u00fcksus v\u00f5ib melostroofi v\u00e4ltel k\u00f5lada erineva tekstiga \u2013 mitme v\u00e4rsireaga v\u00f5i refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nadega \u2013 ning teksti- ja viisi\u00fcksuse struktuursed funktsioonid ei pruugi olla alati vastavuses. Nii esineb viisiridu, mida lauldakse refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nadega, muusikalisi refr\u00e4\u00e4ne, mida lauldakse v\u00e4rsirea tekstiga, ja \u00fche v\u00e4rsirea sobitamist kahe viisireaga. Seet\u00f5ttu kasutan viisit\u00fc\u00fcbi vormiehituse t\u00e4histamisel viisi- ja tekstivormi jaoks \u00fchist skeemi juhul, kui need langevad kokku, ning eraldi skeeme, kui nende vahel on erinevusi.<\/p>\n\n\n\n

Vormielemendid, millest moodustub seto laulu viisi- ja tekstivorm, on read ja refr\u00e4\u00e4nid. Viisirida<\/strong> vastab reeglina \u00fchele v\u00e4rsireale, nagu regilaulus \u00fcldiselt. V\u00e4rsiread vahetuvad tavaliselt igas melostroofis. Viisirida on vormi peamine, kohustuslik ja sageli ka ainus element. Suurem osa seto leelo viise on \u00fcherealised, kuid uuemas repertuaaris esineb ka kaherealisi viise. Refr\u00e4\u00e4ne<\/strong> m\u00e4\u00e4ratakse k\u00f5igepealt teksti j\u00e4rgi \u2013 need on vormi\u00fcksused, millega lauldakse refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nu. Refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nad on enamasti spetsiifilise, v\u00e4rsireast erineva struktuuri ja t\u00e4hendusega ning need korduvad laulu jooksul. Samas on refr\u00e4\u00e4nidel tihti ka oma muusikaline spetsiifika, n\u00e4iteks eriline harmooniline v\u00f5i silbir\u00fctm, nii et vormi\u00fcksuse refr\u00e4\u00e4nifunktsioonist v\u00f5ib sageli aru saada ka ilma tekstita. Sellep\u00e4rast toimub refr\u00e4\u00e4ni m\u00e4\u00e4ramine tekstis ja viisis erinevalt. Tekstivormi skeemides t\u00e4histan refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nadega \u00fcksusi alati refr\u00e4\u00e4nina (t\u00e4histused R<\/em> ja r<\/em> s\u00f5ltuvalt refr\u00e4\u00e4ni pikkusest), kuid viisivormi puhul s\u00f5ltub t\u00e4histus vormi\u00fcksuse muusikalisest spetsiifikast. Kui vormi\u00fcksusel on viisireast erinev \u201erefr\u00e4\u00e4niline\u201c struktuur, t\u00e4histan seda s\u00fcmbolitega R<\/em> ja r \u2013<\/em> analoogselt tekstivormi t\u00e4histamisega. Kui refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nu lauldakse aga sama viisireaga nagu v\u00e4rsiridu, kasutan t\u00e4histusi A<\/em> v\u00f5i B<\/em> \u2013 sellisel juhul m\u00e4\u00e4ravaks harmoonilise r\u00fctmi sarnasus. Refr\u00e4\u00e4nide pikkus varieerub poolreast mitme reani; \u00fches melostroofis v\u00f5ib olla mitu refr\u00e4\u00e4ni.<\/p>\n\n\n\n

Viisivormi kirjeldan kas viisi melostroofi v\u00f5i kooriosa piires. Termin melostroof<\/strong> n\u00f5uab selgitamist, sest regilaulu tekst stroofe ei moodusta. Melostroof on (etno)musikoloogiline m\u00f5iste, mille all m\u00f5eldakse muusikalist vormi\u00fcksust, mis kordub laulu jooksul (tavaliselt erinevate s\u00f5nadega), kusjuures melostroof on oma struktuurilt keerulisem kui viisirida. Kuna seto laulus kordab koor eeslaulja osa, r\u00e4\u00e4gime melostroofist ka \u00fcherealiste viiside puhul (vorm A<\/em> ||<\/strong><\/note> A<\/em>). Melostroof v\u00f5ib sisaldada mitu v\u00e4rsirida (seto leelos mitte rohkem kui kaks) ja refr\u00e4\u00e4ne.<\/p>\n\n\n\n

Viisivormi kirjeldamisel on kooriosa struktuur t\u00e4htsam ja spetsiifilisem kui eeslaulja oma, sest eeslaulja laulab sageli viisi l\u00fchendatud varianti v\u00f5i t\u00f5lgendab seda vabamalt. Kooriosal on aga kindlam struktuur ja just see p\u00fcsib viisit\u00fc\u00fcbi erinevates esitustes. Seet\u00f5ttu piirdun teatud t\u00fc\u00fcpi viiside puhul kooriosa vormi kirjeldamisega, kuna sellest piisab viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldamiseks. Samas leidub viisit\u00fc\u00fcpe, mille puhul tundub oluline n\u00e4idata melostroofi terviklikku struktuuri.<\/p>\n\n\n\n

Vormiehituse p\u00f5him\u00f5tteid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Vormiehituse j\u00e4rgi jagunevad seto leelo viisid \u00fcldjoontes kaheks suureks r\u00fchmaks \u2013 \u00fcherealised refr\u00e4\u00e4nita viisid<\/strong> ja refr\u00e4\u00e4nidega viisid<\/strong>. Viimastel on mitu alaliiki s\u00f5ltuvalt refr\u00e4\u00e4nide muusikalisest iseloomust ja kasutamisest. Esineb ka ridadest ja refr\u00e4\u00e4nidest koosnevaid pikemaid kompositsioone.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcherealised refr\u00e4\u00e4nita viisid<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Refr\u00e4\u00e4nita viisid on seto laulus enamasti \u00fcherealised. Kaherealiste viiside puhul on tavaline, et esimest v\u00f5i teist viisirida kasutatakse sama viisit\u00fc\u00fcbi teistes esitustes ka refr\u00e4\u00e4nina. \u00dcherealised refr\u00e4\u00e4nita viisid kuuluvad reeglina vanemasse stiilikihti ja neid leidub palju I<\/strong><\/a> ja II r\u00fctmis\u00fcsteemis<\/strong><\/a>. Seto \u00fcherealiste viiside puhul on huvitav, et tegemist on peaaegu alati \u201elaiendatud reaga\u201c. Realaienduse struktuuri on lihtsam m\u00e4\u00e4rata laulu s\u00f5nalises tekstis. Laiendatuks pean ridu, mille silpide ja positsioonide arv on suurem kui kaheksasilbilises regiv\u00e4rsilises alusreas.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ites 1 on toodud jaanilaulu melostroof (viisit\u00fc\u00fcp II.C.3.a<\/strong><\/a>), mille teksti alusv\u00e4rss \u201ePiitre peen\u00fc poisik\u00f5n\u00f5\u201c on laiendatud 12 silbini, kasutades esimese r\u00f5hur\u00fchma kordust ja lisas\u00f5na \u201ej\u00e4lle\u201c: \u201ePiitre, \/ Piitre j\u00e4lle<\/em> \/ peen\u00fc \/ poisi- \/ k\u00f5n\u00f5\u201c. V\u00e4rsirea laiendamise skeemiks on siin aa<\/u>bcd<\/em> (t\u00e4hed t\u00e4histavad skeemides r\u00f5hur\u00fchmi, t\u00e4he allajoonimine viitab r\u00f5hur\u00fchma laiendamisele lisasilpide abil, v\u00e4rsireas on laiendavad elemendid n\u00e4idatud kursiiviga). V\u00e4rsirea laiendamise skeem kehtib tavaliselt viisit\u00fc\u00fcbi k\u00f5igis esitustes ja on viisit\u00fc\u00fcbi oluline representatiivne tunnus.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 1.\u00a0<\/strong>\u00dcherealine refr\u00e4\u00e4nita viis laiendatud reaga; \u201esiselaiendus\u201c.\u00a0Jaanilaul, Elena (Oll\u00b4o) Laanetu kooriga, Suure-R\u00f5sna k., 1976 (Estonie: Chants Seto, CD 2008, nr 6).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Laiendatud rea puhul eristan reasisest<\/strong> ja reav\u00e4list laiendamist<\/strong>. Siselaiendusega on tegemist siis, kui lisaelemente on kasutatud rea sees, enne v\u00e4rsi viimast r\u00f5hur\u00fchma. Seda t\u00fc\u00fcpi laienduse leiame n\u00e4ites 1. Reav\u00e4line laiendus t\u00e4hendab lisaelementide lisamist rea l\u00f5ppu \u2013 k\u00f5ige sagedamini on tegemist teise poolrea kordusega. Sellist laiendust n\u00e4eme s\u00f5nnikulaotamise laulus, mis on toodud n\u00e4ites 2 (viisit\u00fc\u00fcp II.A.2.a<\/strong><\/a>), kus korratakse teksti ja viisi teist poolrida: \u201esed\u00e4 \/ aigu \/ ammu \/ oodi, \/ ammu<\/em> \/ oodi<\/em>\u201c. Reasisene ja -v\u00e4line laiendus esinevad tihti koos samas viisit\u00fc\u00fcbis.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 2.<\/strong> \u00dcherealine refr\u00e4\u00e4nita viis laiendatud reaga; \u201ereav\u00e4line laiendus\u201c. S\u00f5nnikulaotamise laul (t\u00f6\u00f6laul), Miko Matr\u00b4o kooriga, Tupleva k., 1913 (ERA, Fon. 71 g).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Viisirea laiendamist ehk muusikalist laiendamist on raskem defineerida, sest erinevalt s\u00f5nalisest tekstist ei ole meil v\u00f5rdluseks muusikalist \u201ealusrida\u201c. Teoreetiliselt peaks see olema kaheksast l\u00fchikesest noodist (kaheksandiknoodist) koosnev viisirida, kuid seto leelo vanemas kihis selliseid ridu ei esine (v.a refr\u00e4\u00e4nilised laulud r\u00fchmast I.C<\/strong><\/a>) ning ei ole alust arvata, et nad kunagi seal eksisteerisid, eelnedes ajalooliselt laiendatud ridadele. Pigem v\u00f5iks oletada, et viisiread olid algselt kaheksast kaheksandiknoodist pikemad, mis tekitaski vajaduse regiv\u00e4rsi laiendamiseks. Viisirea kirjeldamisel on siiski oluline eristada vanemaid pikemaid viisiridu uuematest kaheksal\u00f6\u00f6gilistest ridadest. Seet\u00f5ttu nimetan neid tinglikult \u201elaiendatud ridadeks\u201c, v\u00f5ttes seejuures arvesse mitte ainult silpnootide arvu suurendamist, vaid ka pikemate v\u00e4ltuste kasutamist (n\u00e4ites 1 toodud viisi reapikkuseks on 20 l\u00fchikest l\u00f6\u00f6ki ja n\u00e4ite 2 viisirida on 10-l\u00f6\u00f6giline, kui reav\u00e4list laiendust mitte arvestada). Samas on viisirea v\u00e4list laiendamist lihtne tuvastada, sest sellega kaasneb motiivi kordus, nagu n\u00e4ites 2.<\/p>\n\n\n\n

T\u00fcpoloogia noodistustes moodustab rida \u00fche \u201etakti\u201c, mis on eraldatud tavaliste taktijoontega. Ma ei jaga viisirida meetrumi j\u00e4rgi taktideks, isegi kui rida on pikk, kuid m\u00f5nikord n\u00e4itan reav\u00e4list laiendust l\u00fchikese joonega (vt n\u00e4idet 2).<\/p>\n\n\n\n

Refr\u00e4\u00e4ni(de)ga viisid<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Refr\u00e4\u00e4nidega viisit\u00fc\u00fcpe v\u00f5iks jagada vastavalt refr\u00e4\u00e4ni t\u00fc\u00fcbile kolmeks alar\u00fchmaks, mille tunnusteks on (1) vanemad kahemotiivilised kontrastsed refr\u00e4\u00e4nid, (2) p\u00f5hirea struktuuriga refr\u00e4\u00e4nid ja (3) uuemad \u201emittespetsiifilised\u201c kontrastsed refr\u00e4\u00e4nid.<\/p>\n\n\n\n

Kahemotiivilise kontrastse refr\u00e4\u00e4niga vanemad viisit\u00fc\u00fcbid<\/strong> on koondatud r\u00fchma I.C.1<\/strong><\/a>. \u00dcks selline viis \u2013 m\u00e4ngulaul \u201eHobusem\u00e4ng\u201c \u2013 on toodud n\u00e4ites 3 (viisit\u00fc\u00fcp I.C.1.a2<\/sub><\/strong><\/a>). Nende viisit\u00fc\u00fcpide vormiehituse skeem on AR <\/em>||<\/strong><\/note> AR<\/em> nii tekstis kui ka viisis. Teksti- ja viisirida koosneb normatiivse v\u00e4rsi puhul kaheksast l\u00fchikesest silpnoodist, kuid m\u00f5nes viisis esineb palju murtud ja seitsmesilbilisi ridu. Refr\u00e4\u00e4nid on nii harmoonilise r\u00fctmi kui ka silbir\u00fctmi tasandil kontrastsed viisi p\u00f5hireaga (vt n\u00e4idet 3). T\u00fc\u00fcpiliselt koosnevad need kahest h\u00fc\u00fcdelisest motiivist (s\u00f5nast) \u2013 antud juhul \u201eheiko, leiko\u201c. Noodistustes on refr\u00e4\u00e4n eraldatud eelnevast v\u00e4rsireast katkendjoonega.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 3.<\/strong> \u00dcherealine kontrastse refr\u00e4\u00e4niga vanem viis. Hobusem\u00e4ng (m\u00e4ngulaul), Jekaterina Lummo kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (RKM, Mgn. ER 56 (11)).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Seda t\u00fc\u00fcpi vormiehituse puhul v\u00e4ljendub refr\u00e4\u00e4ni funktsioon selgesti nii tekstis kui ka viisis. Refr\u00e4\u00e4ni muusikalisteks tunnusteks on selle harmooniline kontrastsus p\u00f5hirea suhtes, eriline r\u00fctm ja h\u00fc\u00fcdeline intonatsioon.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcpe, kus refr\u00e4\u00e4nid on p\u00f5hirea struktuuriga<\/strong>, leiame r\u00fchmas III.A<\/strong><\/a>. Sisuliselt on tegemist viisidega, kus sama viisirida korratakse erineva tekstiga, sh refr\u00e4\u00e4nidega. Viisirea identiteet v\u00e4ljendub siin k\u00f5igepealt harmoonilises r\u00fctmis. Nii n\u00e4eme n\u00e4ites 4 toodud m\u00e4ngulaulus \u201eM\u00f5rsja kooletamine\u201c (viisit\u00fc\u00fcp III.A.1.b3<\/sub><\/strong><\/a>), et kogu melostroofi v\u00e4ltel kordub sama HR mudel Oo Xx Ox Oo. Kokku k\u00f5lab see melostroofi v\u00e4ltel viis korda \u2013 kaks korda eeslaulja osas ja kolm korda kooriosas. Teksti\u00fcksuste funktsiooni j\u00e4rgi on siin tegemist v\u00e4rsiridade ja refr\u00e4\u00e4nidega \u2013 teksti vormiskeem on AR<\/em> ||<\/strong><\/note> ARR<\/em>, kuid viisi seisukohalt kordub sama vormi\u00fcksus, mist\u00f5ttu viisivormi v\u00f5iks t\u00e4histada AA<\/em> ||<\/strong><\/note> AAA<\/em>.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 4.\u00a0<\/strong>P\u00f5hirea struktuuriga refr\u00e4\u00e4nid; r\u00f5huline r\u00fctm. M\u00f5rsja kooletamine<\/em>\u00a0(m\u00e4ngulaul), Aleksandra (Alla) Nurm kooriga, Rokina k., 1972 (KKI, RLH 72:25 (4)).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Sellistes viisit\u00fc\u00fcpides v\u00e4ljendub refr\u00e4\u00e4nifunktsioon peamiselt s\u00f5nalises tekstis. Sageli avaldub see \u00fcksnes asjaolus, et samad s\u00f5nad korduvad igas melostroofis, olemata seejuures kuidagi spetsiifiliselt \u201erefr\u00e4\u00e4nilikud\u201c (refr\u00e4\u00e4n \u201ekool\u00f5\u2019 kurva m\u00f5rsija\u201c on struktuurilt tavaline v\u00e4rsirida). Kuigi tekstiread ja refr\u00e4\u00e4nid on sama HR mudeliga, v\u00f5ib refr\u00e4\u00e4nil olla siiski ka teatud muusikaline omap\u00e4ra, mis v\u00e4ljendub silbir\u00fctmis. N\u00e4ite 4 puhul ei ole v\u00e4rsirea ja refr\u00e4\u00e4ni silbir\u00fctmi erinevus kuigi spetsiifiline, sest refr\u00e4\u00e4ni r\u00fctmimuster \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce<\/strong><\/note> on tavaline ka seitsmesilbilises r\u00f5hulises v\u00e4rsis, mis on III r\u00fctmis\u00fcsteemi<\/strong><\/a> viisides sagedane. T\u00e4nu kordumisele igas melostroofis j\u00e4\u00e4b refr\u00e4\u00e4ni r\u00fctmimuster siiski meelde kui eriline \u201erefr\u00e4\u00e4nilik r\u00fctm\u201c ning sellest kujuneb konkreetses laulus refr\u00e4\u00e4nifunktsiooni muusikaline tunnus. Veel \u00fcheks seto leelos esinevaks v\u00f5tteks, mis refr\u00e4\u00e4ni muusikaliselt eristab, on refr\u00e4\u00e4nirea pikendamine (harva ka l\u00fchendamine) tekstireaga v\u00f5rreldes, kusjuures HR mudel j\u00e4\u00e4b v\u00e4rsireas ja refr\u00e4\u00e4nis p\u00f5him\u00f5tteliselt samaks. Sellise v\u00f5tte leiame r\u00fchma III.A.2<\/strong><\/a> viisit\u00fc\u00fcpides.<\/p>\n\n\n\n

Refr\u00e4\u00e4nide kolmandaks t\u00fc\u00fcbiks on kontrastsed \u201emittespetsiifilised\u201c refr\u00e4\u00e4nid<\/strong>, mis esinevad uuemates kaherealistes viisides. Need leiab r\u00fchmadest III.B<\/strong><\/a> ja III.C<\/strong><\/a>. Viisid koosnevad siin kahest erinevast viisireast, millest \u00fcks v\u00f5ib olla esitatud refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nadega \u2013 r\u00fchmas III.B<\/strong><\/a><\/strong> on refr\u00e4\u00e4niks teine rida ja r\u00fchmas III.C<\/strong><\/a><\/strong> esimene rida. Nimetan neid refr\u00e4\u00e4ne \u201emittespetsiifilisteks\u201c, sest samade viisiridadega lauldakse ka v\u00e4rsiridu. Seega v\u00e4ljendaksin viisi vormi skeemiga AB<\/em> ||<\/strong><\/note> AB<\/em> (sest ei esimene ega teine viisirida ei oma iseenesest refr\u00e4\u00e4ni funktsiooni) ja teksti vormi skeemidega AB<\/em> ||<\/strong><\/note> AB<\/em>, AR<\/em> ||<\/strong><\/note> AR<\/em> v\u00f5i RA<\/em> ||<\/strong><\/note> RA<\/em> vastavalt konkreetse laulu tekstile.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idetes 5 ja 6 on toodud viisit\u00fc\u00fcbi III.B.2.a1<\/sub><\/strong><\/a> kaks esitust erinevate tekstidega. Viis on kaherealine, vormiga AB<\/em> ||<\/strong><\/note> AB<\/em>. Erineb ridade harmooniline r\u00fctm (Oo Oo Xo Xo ja Xx Ox Oooo) ja refr\u00e4\u00e4nilise teksti puhul ka silbir\u00fctm. S\u00f5nalise teksti struktuur on n\u00e4ites 5 \u00fcherealine refr\u00e4\u00e4niga AR<\/em> ||<\/strong><\/note> AR<\/em> ja n\u00e4ites 6 kaherealine AB<\/em> ||<\/strong><\/note> AB<\/em>.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 5.<\/strong> Uuem \u00fcherealine viis kontrastse refr\u00e4\u00e4niga (teksti vorm AR<\/em> || AR<\/em>). Eel\u00e4_ks ime lilli l\u00e4tsi<\/em>\u00a0(l\u00fcroeepika), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1972 (RKM, Mgn. II 2620 b).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 6.<\/strong> Uuem kaherealine viis (teksti vorm AB<\/em> || AB<\/em>). Kull\u00b4a im\u00e4, tsirgu im\u00e4<\/em>\u00a0(l\u00fc\u00fcrika), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1972 (RKM, Mgn. II 2622 e).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Esituste v\u00f5rdlus kinnitab, et viisid on nii harmooniliselt kui ka meloodiliselt v\u00e4ga sarnased (osalt sellep\u00e4rast, et tegemist on samade esitajatega) \u2013 erineb peamiselt r\u00fctm. Kaherealise teksti puhul (n\u00e4ide 6) koosnevad m\u00f5lemad read kaheksast kaheksandiknoodist; refr\u00e4\u00e4niga esituses (n\u00e4ide 5) vastandub kaheksandiknootidest p\u00f5hireale spetsiifilise r\u00fctmiga refr\u00e4\u00e4n \uf0ce\uf0c8.\uf0e8 \uf0ce\uf0e5 \uf0ce  \uf0ce<\/strong><\/note>, kus esineb punkteeritud r\u00fctmi ja pikemaid v\u00e4ltusi.<\/p>\n\n\n\n

Refr\u00e4\u00e4niga viisit\u00fc\u00fcpides esineb ka ridadest ja refr\u00e4\u00e4nidest koosnevaid pikemaid melostroofe, kus kombineeritakse vormi\u00fcksuste kordusi ja mitmeosalisi refr\u00e4\u00e4ne. N\u00e4iteid leidub viisit\u00fc\u00fcpides III.A.1.a11<\/sub><\/strong><\/a> (pikem tekstivorm AB<\/em> ||<\/strong><\/note> ABRRR<\/u><\/em>), III.A.2.a4<\/sub><\/strong><\/a> (ABC<\/em> ||<\/strong><\/note> ABC<\/em> RRR(R<\/u>)<\/em>), III.A.2.b3<\/sub><\/strong><\/a> <\/sub><\/strong>(AB <\/em>||<\/strong><\/note> R1<\/sub>R2<\/sub>R3<\/sub>R2<\/sub><\/u><\/em>), II.E.2.a2<\/sub><\/strong><\/a> (AB<\/em> ||<\/strong><\/note> ABRRRRRR<\/u><\/em>) jm; mitmeosalised refr\u00e4\u00e4nid on allajoonitud.<\/p>\n\n\n\n

Eelnev \u00fclevaade ei ole loomulikult ammendav. Seto leelos esineb veel palju vormistruktuure, mida siin ei ole k\u00e4sitletud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Seto leelos koosneb melostroof (m\u00f5istet on selgitatud allpool) reeglina kahest osast \u2013 eeslaulja osast ja kooriosast. Kooriosa kordab eeslaulja teksti ja viisi, kuid sageli laiendab neid ja lisab t\u00e4iendavaid vormi\u00fcksusi, mida eesti regilaulus enamasti ei esine. Eeslaulja ja kooriosa kui vormiehituse m\u00f5istete puhul tuleb silmas pidada, et kooriosa ei alga mitte koori sisseastumise hetkest, vaid […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":1014,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1541","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nVormiehitus \u2013 Seto leelo stiil<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Kuidas kujuneb seto leelo vorm? Vaata t\u00fc\u00fcpvorme, esitusloogikat ja kill\u00f5\u2013torr\u00f5 vaheldumist traditsioonilises mitmeh\u00e4\u00e4lsuses.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vormiehitus \u2013 Seto leelo stiil\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kuidas kujuneb seto leelo vorm? Vaata t\u00fc\u00fcpvorme, esitusloogikat ja kill\u00f5\u2013torr\u00f5 vaheldumist traditsioonilises mitmeh\u00e4\u00e4lsuses.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-10-31T21:21:33+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"10 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/\",\"name\":\"Vormiehitus \u2013 Seto leelo stiil\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\"},\"datePublished\":\"2024-08-12T16:16:16+00:00\",\"dateModified\":\"2025-10-31T21:21:33+00:00\",\"description\":\"Kuidas kujuneb seto leelo vorm? Vaata t\u00fc\u00fcpvorme, esitusloogikat ja kill\u00f5\u2013torr\u00f5 vaheldumist traditsioonilises mitmeh\u00e4\u00e4lsuses.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Seto leelo muusikaline stiil\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Vormiehitus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\",\"name\":\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vormiehitus \u2013 Seto leelo stiil","description":"Kuidas kujuneb seto leelo vorm? Vaata t\u00fc\u00fcpvorme, esitusloogikat ja kill\u00f5\u2013torr\u00f5 vaheldumist traditsioonilises mitmeh\u00e4\u00e4lsuses.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Vormiehitus \u2013 Seto leelo stiil","og_description":"Kuidas kujuneb seto leelo vorm? Vaata t\u00fc\u00fcpvorme, esitusloogikat ja kill\u00f5\u2013torr\u00f5 vaheldumist traditsioonilises mitmeh\u00e4\u00e4lsuses.","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/","og_site_name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","article_modified_time":"2025-10-31T21:21:33+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"10 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/","name":"Vormiehitus \u2013 Seto leelo stiil","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website"},"datePublished":"2024-08-12T16:16:16+00:00","dateModified":"2025-10-31T21:21:33+00:00","description":"Kuidas kujuneb seto leelo vorm? Vaata t\u00fc\u00fcpvorme, esitusloogikat ja kill\u00f5\u2013torr\u00f5 vaheldumist traditsioonilises mitmeh\u00e4\u00e4lsuses.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/vormiehitus\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Seto leelo muusikaline stiil","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Vormiehitus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/","name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1541","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1541"}],"version-history":[{"count":49,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1541\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6401,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1541\/revisions\/6401"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1014"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}