R\u00fctmil on oluline roll seto leelo viisit\u00fc\u00fcpide eristamisel. V\u00f5rreldes r\u00fctmiliselt \u00fcsna homogeense eesti regilauluga, kus suures \u00fclekaalus on kaheksast l\u00fchikesest silpnoodist koosnevad viisid, on seto mitmeh\u00e4\u00e4lsete viiside r\u00fctm m\u00e4rksa mitmekesisem. Erinevate viisit\u00fc\u00fcpide r\u00fctmimudelid on piisavalt individuaalsed, p\u00fcsides muutumatuna viisi eri esitustes ja versioonides. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib r\u00fctmimudelit pidada viisit\u00fc\u00fcbi oluliseks representatiivseks tunnuseks. <\/p>\n\n\n\n
Seto viiside r\u00fctmistruktuuri anal\u00fc\u00fcsides eristan erinevaid tasandeid \u2013 meloodilist r\u00fctmi<\/strong>, silbir\u00fctmi<\/strong> ja harmoonilist r\u00fctmi<\/strong>. R\u00fctmitunnuste hulka kuuluvad ka meetrumimudelid<\/strong>. Neist k\u00f5ige erilisem r\u00fctmiilming, milles v\u00e4ljendub seto leelo muusikalise stiili omap\u00e4ra, on harmooniline r\u00fctm. See juhib koosk\u00f5lade moodustamist ja viisi varieerimist ning m\u00e4\u00e4rab ka viisit\u00fc\u00fcbi identiteedi. Harmoonilise r\u00fctmi tunnetus on seto traditsioonilise muusikalise m\u00f5tlemise \u00fcks alustaladest. See on ka k\u00e4esoleva viisit\u00fcpoloogia alusm\u00f5iste, sest harmooniline r\u00fctm on viiside k\u00f5ige olulisem representatiivne tunnus, mille p\u00f5hjal saab eristada ka muus m\u00f5ttes sarnaseid viisit\u00fc\u00fcpe. Silbir\u00fctm ja meetrumimudel on harmoonilise r\u00fctmiga v\u00f5rreldes m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcldisemad, kuid samuti t\u00e4htsad viisit\u00fc\u00fcpide tunnused. Meloodiline r\u00fctm varieerub k\u00f5ige rohkem, aga ka sellel on oma roll viiside individualiseerimisel.<\/p>\n\n\n\n Seto leelo muusikaline stiil ei ole r\u00fctmiliselt homogeenne. Selles avalduvad erinevat t\u00fc\u00fcpi r\u00fctmis\u00fcsteemid<\/strong>. R\u00fctmis\u00fcsteemide eristamine seto leelos on k\u00e4esolevas uurimuses nii eeldus (h\u00fcpotees) kui ka tulemus. H\u00fcpoteesina (kirjutasin sellest esimest korda 2001. aasta artiklis) oli see aluseks t\u00fcpoloogia struktuuri loomisel, samas tulid r\u00fctmis\u00fcsteemide omadused t\u00fcpologiseerimise k\u00e4igus paremini esile, nende definitsioonid ja kirjeldused t\u00e4ienesid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ning m\u00f5nev\u00f5rra ka muutusid. R\u00fctmis\u00fcsteemide eristamine on v\u00e4ga oluline mitte ainult viisit\u00fcpoloogia koostamisel, vaid ka seto leelo ajaloolise arengu uurimisel, sest need viitavad suurtele erineva p\u00e4ritoluga stiilikihtidele. Pealegi esindavad seto leelo r\u00fctmis\u00fcsteemid p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevaid r\u00fctmitaju t\u00fc\u00fcpe ja viiside r\u00fctmilise struktureerimise printsiipe. R\u00fctmis\u00fcsteemide anal\u00fc\u00fcs aitab paremini m\u00f5ista uuritava traditsiooni kognitiivset aspekti ehk traditsioonilise muusikalise m\u00f5tlemise olemust.<\/p>\n\n\n\n Seto leelos eristan kolme r\u00fctmis\u00fcsteemi<\/strong>, mille alusel on k\u00e4esolevas viisit\u00fcpoloogias viisit\u00fc\u00fcbid k\u00f5ige \u00fcldisemalt grupeeritud. Kuna r\u00fctmis\u00fcsteemide \u00fcksikasjalikud kirjeldused on toodud veebirakenduse T\u00fcpoloogia <\/strong>osas (vt I r\u00fctmis\u00fcsteem<\/strong><\/a>, II r\u00fctmis\u00fcsteem<\/strong><\/a> ja III r\u00fctmis\u00fcsteem<\/strong><\/a>), selgitan siin peat\u00fckis nende p\u00f5hiomadusi ja erinevusi vaid \u00fcldjoontes, keskendudes r\u00fctmis\u00fcsteemide v\u00f5rdlusele. Enne seda k\u00e4sitlen r\u00fctmianal\u00fc\u00fcsis olulisi m\u00f5isteid \u2013 meloodiline r\u00fctm<\/strong>, silbir\u00fctm<\/strong> ja meetrumimudel<\/strong>. Harmoonilisele r\u00fctmile p\u00fchendan aga eraldi peat\u00fckki (vt Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a>), v\u00f5ttes arvesse teema erilist t\u00e4htsust k\u00e4esoleva t\u00fcpoloogilise uurimuse meetodi seisukohalt.<\/p>\n\n\n\n R\u00fctmist r\u00e4\u00e4kides peetakse tavaliselt silmas meloodilist r\u00fctmi<\/strong> \u2013 r\u00fctmiv\u00e4ltuste kombinatsioone meloodias. Seto lauludes v\u00f5ib meloodilisel r\u00fctmil olla teatud struktuurne t\u00e4htsus, kuid see j\u00e4\u00e4b siiski muusikalise struktuuri pinnatasandiks. M\u00e4rksa olulisem ja viisit\u00fc\u00fcpide seisukohalt iseloomulikum r\u00fctmitasand on nn silbir\u00fctm<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n Silbir\u00fctmi m\u00f5iste t\u00f5id rahvalaulu anal\u00fc\u00fcsi ukraina teadlased Filaret Kolessa (1907) ja Kliment Kvitka (1923). Edasiarendatuna andis silbir\u00fctmi anal\u00fc\u00fcs h\u00e4id tulemusi paljude rahvaste rahvalaulude uurimisel. \u00dcldistades v\u00f5ib v\u00e4ita, et see meetod on efektiivne k\u00f5ikjal, kus silbir\u00fctm erineb meloodiar\u00fctmist. Silbir\u00fctmi anal\u00fc\u00fcsist v\u00f5ib l\u00e4hemalt lugeda veebirakenduse peat\u00fckis Viisit\u00fc\u00fcbi m\u00e4\u00e4ramise meetodid: representatiivsete tunnuste otsingul<\/strong><\/a>, siinkohal seletan aga seto laulude n\u00e4itel, kuidas eristada silbir\u00fctmi meloodiar\u00fctmist ja kuidas luua silbir\u00fctmi mudeleid.<\/p>\n\n\n\n Silbir\u00fctm on silpide vaheldumise r\u00fctm laulmisel. Meloodilise ja silbir\u00fctmi erinevus tekib siis, kui \u00fchte silpi lauldakse mitme meloodianoodiga \u2013 toimub silbijaotus<\/strong>. Kui silbijaotusi ei ole, langevad meloodia- ja silbir\u00fctm kokku. Selline r\u00fctm on iseloomulik n\u00e4iteks enamikule eesti regilauludele ja seda nimetatakse s\u00fcllaabiliseks r\u00fctmiks. S\u00fcllaabilise r\u00fctmiga viise leiame ka seto leelo vanemas kihis (vt eriti I r\u00fctmis\u00fcsteemi<\/strong><\/a> <\/strong>r\u00fchma I.A<\/strong><\/a>). N\u00e4ites 1 on toodud l\u00fcroeepilise laulu \u201eKalmuneiu\u201c esitus, kus meloodiline ja silbir\u00fctm langevad kokku.<\/p>\n\n\n N\u00e4ide 1. <\/strong>S\u00fcllaabiline r\u00fctm. Kalmuneiu (l\u00fcroeepika), Elena (Oll\u00b4o) Laanetu kooriga, Suure-R\u00f5sna k., 1972 (RKM, Mgn. ER 55 (1)).<\/p>\n <\/div>\n \n Meloodiline r\u00fctm, silbir\u00fctm ja meetrumimudel<\/h2>\n\n\n\n