{"id":1537,"date":"2024-08-12T19:09:13","date_gmt":"2024-08-12T16:09:13","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?page_id=1537"},"modified":"2025-10-19T20:13:03","modified_gmt":"2025-10-19T17:13:03","slug":"helilaadid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/","title":{"rendered":"Helilaadid"},"content":{"rendered":"\n

Seto mitmeh\u00e4\u00e4lse laulu omap\u00e4rane k\u00f5la on suuresti tingitud selle helilaadidest (termin \u201chelilaad\u201d t\u00e4histab muusikateoorias helirea astmete funktsionaalset s\u00fcsteemi, kuid seda v\u00f5idakse kasutada ka s\u00f5na \u201chelirida\u201d s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina). Seto muusikaline stiil on selles suhtes mitmekesine \u2013 siin eksisteerivad k\u00f5rvuti v\u00f5i segunevad omavahel \u00fcsna erineva struktuuriga heliread, mis on erineva vanuse ja v\u00f5ib-olla ka erineva etnilise p\u00e4ritoluga. Helilaadidest l\u00e4htudes v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida seto leelo \u00fcldise stiili mitmest allstiilist, mis koos moodustavad omavahel l\u00e4bip\u00f5imunud s\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fcpoloogiat koostades on oluline j\u00e4lgida viisit\u00fc\u00fcpide ja helilaadide suhteid. Need on seto traditsioonis \u00fcsna ebatavalised, sest paljud viisimudelid ei ole siin seotud \u00fche kindla helilaadiga, vaid realiseeruvad erinevate heliridadega variantides. See asjaolu on p\u00f5hjuseks, miks ma ei v\u00f5ta viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramisel arvesse heliridu. Teisis\u00f5nu v\u00f5ib \u00f6elda, et ehkki helilaad \u00fcldiselt ei kuulu seto viisit\u00fc\u00fcpide representatiivsete tunnuste hulka, on andmed viisit\u00fc\u00fcpide suhete kohta erinevate helilaadidega v\u00e4ga olulised t\u00fcpoloogilise uurimuse tulemuste t\u00f5lgendamisel.<\/p>\n\n\n\n

Seto helilaade v\u00f5ib jagada neljaks t\u00fc\u00fcbiks: (1) pooltoon-poolteisttoon-laad<\/strong><\/a>, (2) anhemitooniline ja anhemitoonilis-diatooniline laad<\/strong><\/a>, (3) <\/strong>vanem diatooniline laad<\/strong><\/a> ja (4) uuem diatooniline laad<\/strong><\/a>. Neist k\u00f5ige vanem ja omap\u00e4rasem on pooltoon-poolteisttoon-laad, millel p\u00f5hinevad k\u00f5ige vanemate laululiikide viisid. Anhemitoonikat peetakse rahvamuusikas samuti arhailiseks n\u00e4htuseks. Seto laulu puhul tekib aga k\u00fcsimus, kas see helireat\u00fc\u00fcp on seto laulus sama vana kui pooltoon-poolteisttoon-laad v\u00f5i on see hilisem laen. Sama t\u00fc\u00fcpi anhemitoonikat esineb nii mordvalastel kui ka Loode-Venemaa venelastel. Nn \u201cvanem diatooniline laad\u201d on seto leelos t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5nev\u00f5rra uuem stiilin\u00e4htus, ja see v\u00e4ljendub k\u00f5ige selgemini seto meestelauludes. \u201cUuem diatoonika\u201d on aga k\u00f5ige hilisemate m\u00f5jude tulemus \u2013 see v\u00f5ib olla seotud nii vene kui ka eesti rahvalaulu (suhteliselt) uuemate kihtidega, kus  ilmnevad juba funktsionaalharmoonia tunnused. Seto helireat\u00fc\u00fcpidest ja nende segavormidest tuleb \u00fcksikasjalikumalt juttu j\u00e4rgnevates alapeat\u00fckkides.<\/p>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-laad<\/h2>\n\n\n\n

Seto leelo muusikalise stiili k\u00f5ige erilisem tunnus on kahtlemata pooltoon-poolteisttoon-laad. Laadi nimi viitab selle ebatavalisele s\u00fcmmeetrilisele struktuurile \u2013 helireas vahelduvad kitsamad ja laiemad intervallid, mille suurus vastab ligikaudu pooltoonidele ja poolteisttoonidele (kasutasin nimetust \u201cpooltoon-poolteisttoon-helirida\u201d esmakordselt 1997. a ilmunud artiklis \u201cT\u00e4helepanekuid setu laulu laadiehitusest ja mitmeh\u00e4\u00e4lsusest\u201d). Pooltoonides v\u00f5ib seda struktuuri tinglikult v\u00e4ljendada numbrireaga 1-3-1-3-1 \u2013 nii t\u00e4histas helirea struktuuri selle avastaja Jaan Sarv (1980). Noodistustes kasutan t\u00e4histusi d-es-fis-g-ais-h<\/em>, transponeerides k\u00f5ik esitused samale k\u00f5rgusele (n\u00e4ide 1). Helirida on varem noodistatud ka teisiti \u2013 h-c-dis-e-(fis)-g<\/em> (Tampere 1956\u20131964) ja d-es-fis-g-b-ces<\/em> (P\u00e4rtlas 1997, 2000; Sarv 2000 jt). Siiski tundub loogilisem eelpool pakutud kirjaviis, kus k\u00f5ik astmetevahelised intervallid on sekundid \u2013 v\u00e4ikesed (d-es<\/em>, fis-g <\/em>ja ais-h<\/em>) ning suurendatud (es-fis<\/em> ja g-ais<\/em>). Pooltoon-poolteisttoon-helirea maksimaalne ulatus on kuus astet, minimaalse kuju moodustab aga selle keskmine trihord fis-g-ais<\/em> (1-3). <\/p>\n\n\n

\n
\n

N\u00e4ide 1.<\/b> Pooltoon-poolteisttoon-helirida. Astmetevahelised intervallid (pooltoonides) ja harmoonilised astmekompleksid.<\/span><\/p>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Sellise struktuuriga helirida on rahvamuusikas \u00fcliharuldane \u2013 neljaastmelisi 1-3-1 ja 3-1-3 heliridu on leitud vaid L\u00f5una-Venemaa m\u00f5nes lokaalses traditsioonis (vt P\u00e4rtlas 2006). Laiema ulatusega kuueastmelisel kujul on pooltoon-poolteisttoon-laad oletatavasti unikaalne. Huvitaval kombel meenutab see prantsuse helilooja Olivier Messiaeni konstrueeritud helirida, mis on \u00fcks nn piiratud transpositsiooniga laadidest (Messiaen 1944). Sellise s\u00fcmmeetrilise helirea \u201cloomulik\u201d tekkimine arhailises rahvalaulus on intrigeeriv ja n\u00f5uab uurimist (P\u00e4rtlas 2006b; Ambrazevi\u010dius ja P\u00e4rtlas 2011). Pooltoon-poolteisttoon-helirea avastas Jaan Sarv, anal\u00fc\u00fcsides seto laulude esimesi mitmekanalilisi salvestisi (Sarv 1980). Kuid sellele avastusele p\u00f6\u00f6rati v\u00e4he t\u00e4helepanu \u2013 oletatavasti \u00e4ratas helirea liiga ebatavaline struktuur umbusaldust \u2013, kuni 1990ndate aastate mitmekanalilised helisalvestised kinnitasid Sarve t\u00e4helepanekuid (P\u00e4rtlas 1997). Hiljem on tehtud ka pooltoon-poolteisttoon-helirea akustilisi m\u00f5\u00f5tmisi, mille tulemused kinnitavad veel kord selle helirea olemasolu ja osutavad seto laulikute intonatsiooni mittetempereeritud olemusele ja muutlikkusele (P\u00e4rtlas 2010, 2012; Ambrazevi\u010dius ja P\u00e4rtlas 2011; P\u00e4rtlas ja Oras 2012).<\/p>\n\n\n\n

Seto pooltoon-poolteisttoon-laad ei ole mitte ainult kindla intervallilise struktuuriga helirida, vaid ka laadis\u00fcsteem, kus astmeid seovad spetsiifilised funktsionaalsed suhted. Pooltoon-poolteisttoon-laadil on enamasti selgelt tajutav p\u00f5hiheli (see on tavaliselt ka l\u00f5puheli), mis v\u00f5ib asuda keskmise trihordi fis-g-ais <\/em>keskmisel (g<\/em>) v\u00f5i alumisel (fis<\/em>) astmel (vt n\u00e4ited 2 ja 3). Melostroofi l\u00f5pus v\u00f5ib k\u00f5lada kas unisoon p\u00f5hihelil v\u00f5i p\u00f5hiheli sisaldav koosk\u00f5la, mis koosneb tavaliselt kahest helist. Nii v\u00f5ib p\u00f5hihelile g<\/em> lisanduda kadentsis kas aste h<\/em> kill\u00f5<\/em>-partiis v\u00f5i aste es<\/em> alumisel torr\u00f5l<\/em>; p\u00f5hihelile fis<\/em> lisab kill\u00f5<\/em> astme ais<\/em>. K\u00f5igil juhtudel on l\u00f5pukoosk\u00f5laks suur terts.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 2.<\/b> Pooltoon-poolteisttoon-laadis viis p\u00f5hiheliga astmel <\/span>g<\/span><\/i>; l\u00f5pukoosk\u00f5la <\/span>g-h<\/span><\/i>. <\/span>H\u00e4hk\u00e4mine<\/span><\/i> (pulmalaul), <\/span>Anna K\u00f5iv<\/span> kooriga<\/span>, <\/span>Suure-Nedsaja k.<\/span>, 1972 (<\/span>KKI, RLH 72:21 (6)<\/span>).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 3.<\/b> Pooltoon-poolteisttoon-laadis viis p\u00f5hiheliga astmel <\/span>fis<\/span><\/i>; l\u00f5pukoosk\u00f5la <\/span>fis-ais<\/span><\/i>. <\/span>P\u00f6\u00f6r\u00e4juuskmine<\/span><\/i> (tantsuline laul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (<\/span>ERA, Pl. 23 A2<\/span>).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Seadusp\u00e4rasusi olen leidnud ka heliastmete ja meloodiak\u00e4ikude kasutuses. Meloodia naabernootide j\u00e4rgnevuste distributiivne anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i v\u00e4lja, et pooltoon-poolteisttoon-helireaga lauludes on suures \u00fclekaalus astmeline liikumine m\u00f6\u00f6da helirida, kusjuures k\u00f5ige rohkem esineb liikumist p\u00f5hiheli suunas (P\u00e4rtlas 2000). H\u00fcppeid kasutatakse meloodias v\u00e4hem ja diferentseeritult \u2013 sagedamini esinevad t\u00f5usvad h\u00fcpped astmele ais<\/em> ja laskuvad h\u00fcpped g-es<\/em>, \u00fclej\u00e4\u00e4nud h\u00fcpete t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4iksem. Laadiastmetest kasutatakse k\u00f5ige rohkem keskmise trihordi fis-g-ais<\/em> helisid; k\u00f5ige v\u00e4hem leidub alumist astet d<\/em>, mis esineb eeslauljal ja alumisel torr\u00f5l<\/em> enamasti \u201cabihelina\u201d astmele es<\/em>. Mitmeh\u00e4\u00e4lsuse partiid toetuvad trihordidele \u2013 nii kasutab enamik torr\u00f5<\/em> lauljatest trihordi fis-g-ais<\/em>, kill\u00f5<\/em> partii piirdub trihordiga g-ais-h<\/em> (paljudes viisit\u00fc\u00fcpides kasutab kill\u00f5<\/em> ainult ais<\/em> ja h<\/em>) ning alumise torr\u00f5<\/em> motiivide trihordid on es-fis-g<\/em> ja d-es-fis<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Akustilised m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et intervallid helirea astmete vahel varieeruvad arvestaval m\u00e4\u00e4ral nii erinevates viisides kui ka samas esituses (Ambrazevi\u010dius ja P\u00e4rtlas 2011; P\u00e4rtlas 2012; P\u00e4rtlas ja Oras 2012 jt). Intervallide suurus s\u00f5ltub viisit\u00fc\u00fcbile omasest meloodilisest kontekstist ja partiide ehitusest. \u00dcldine tendents on, et helirea \u00fclemine ja alumine \u201cpooltoon\u201d on tempereeritud pooltoonist kitsamad. Seet\u00f5ttu j\u00e4tab kill\u00f5-<\/em>partii m\u00f5nikord burdooni mulje. Erinevus ais<\/em>-i <\/em>ja h<\/em> vahel v\u00f5ib olla v\u00e4ga v\u00e4ike ja m\u00f5nes esituses juhtubki, et kill\u00f5<\/em> ei t\u00f5use astmest ais<\/em> k\u00f5rgemale. Samas on palju viisit\u00fc\u00fcpe, kus \u00fclemine pooltoon on selgesti eristav. Vahe astmete d<\/em> ja es<\/em> vahel v\u00f5ib samuti olla h\u00e4gune. Astet es<\/em> intoneeritakse tihti madalalt, nii et see k\u00f5lab peaaegu nagu d. <\/em>Astmed d<\/em> ja es<\/em> on h\u00e4sti eristatavad, kui nad asuvad meloodiak\u00e4igus k\u00f5rvuti. Keskmine pooltoon fis-g<\/em> on tavaliselt piisavalt lai ja selgesti tajutav. Suurendatud sekundite es-fis<\/em> ja g-ais<\/em> suurus k\u00f5igub ja v\u00f5ib olla tempereeritud intervallist kitsam.<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides reaalsete esituste k\u00f5rvalekalletest \u00fcldistatud (tempereeritud) struktuurist 1-3-1-3-1, peab meeles pidama, et tegemist ei ole mitte esituse \u201cvigadega\u201d, vaid arhailise muusikalise m\u00f5tlemisega, kus iga helirea astme realiseerimistsoon ongi palju laiem, kui oleme harjunud (mitmekanaliliste helisalvestiste akustilised m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et nii sellised tsoonid kui ka \u201cunisoonide\u201d laius l\u00e4henevad seto lauludes isegi pooltoonile). V\u00f5rdlus euroopalike tempereeritud intervallidega ei oleks siin \u00fcldse kohane, kui meil oleksid olemas mingid muud m\u00f5\u00f5tmis\u00fchikud peale pooltoonide ja tsentide (pooltoon v\u00f5rdub 100 tsendiga). Samas tunnistab seto laulude akustilise anal\u00fc\u00fcsi kogemus, et mida mahukam on anal\u00fc\u00fcsitud materjal, seda rohkem l\u00e4henevad astmetevaheliste intervallide keskmised suurused teoreetilisele mudelile 1-3-1-3-1 (P\u00e4rtlas ja Oras 2012), nii et pooltoonides m\u00f5\u00f5tmine kirjeldab pooltoon-poolteisttoon-laadi struktuuri siiski piisavalt h\u00e4sti. Samuti tuleb arvestada, et euroopaliku tonaalse muusika m\u00f5jul on 20. sajandi jooksul toimunud pooltoon-poolteisttoon-laadi diatoniseerumine, mist\u00f5ttu v\u00f5ib hilisemate esituste puhul intervallide suuruse varieerumine olla tingitud ka sellest protsessist (P\u00e4rtlas 2012).<\/p>\n\n\n\n

Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi v\u00e4ga oluliseks omap\u00e4raks on ka koosk\u00f5lade moodustamise printsiip ja eriti harmoonia intervallistruktuur. Seto mitmeh\u00e4\u00e4lsetes lauludes moodustuvad koosk\u00f5lad helireas \u00fcle \u00fche paiknevatest astmetest. Sellep\u00e4rast jagunevad helirea astmed kaheks funktsionaalseks kompleksiks \u2013 d-fis-ais<\/em> ja es-g-h<\/em>. Pooltoon-poolteisttoon-laadi astmekompleksid on toodud n\u00e4ites 1, kus need on t\u00e4histatud s\u00fcmbolitega X ja O (nende s\u00fcmbolite t\u00e4henduse kohta vt Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a>). Harmooniliste komplekside astmed k\u00f5lavad mitmeh\u00e4\u00e4lsuses koos kas kahe- v\u00f5i kolmekaupa. \u00dche kompleksi astmete vastastikkuse asendamise reeglist l\u00e4htuvad lauljad intuitiivselt ka oma partii meloodilisel varieerimisel. Pooltoon-poolteisttoon-laadi harmoonia v\u00e4ga eriliseks jooneks on aga see, et k\u00f5ik reeglip\u00e4raselt moodustatud harmoonilised koosk\u00f5lad (mis faktuuris on suures \u00fclekaalus) on siin \u00fchesuurused ja nimelt suured tertsid (d-fis<\/em>, es-g<\/em>, fis-ais<\/em> ja g-h<\/em>). See on helirea s\u00fcmmeetrilise struktuuri tagaj\u00e4rg. Seega on seto leelo pooltoon-poolteisttoon-laadil p\u00f5hineva vanema stiilikihi haruldaseks ise\u00e4rasuseks monointervalliline suuretertsiline harmoonia <\/strong>(vt koosk\u00f5lasid n\u00e4idetes 2 ja 3).<\/p>\n\n\n\n

Kuna eesti rahvamuusikauurijad ei olnud kuni Jaan Sarve avastuseni 1980. aastal teadvustanud pooltoon-poolteisttoon-laadi olemasolu, tuleb selle ajani publitseeritud seto laulude noodistustesse suhtuda ettevaatusega ja v\u00f5imalusel v\u00f5rrelda neid alati vastavat\u0435 helisalvestistega (v\u00f5i otsida sarnaseid esitusi, millest on helisalvestisi). Kahjuks ei n\u00e4ita paljud publitseeritud seto laulude noodistused \u00f5igesti ei meloodilisi intervalle ega koosk\u00f5lade suurust. Nii selgus Tampere v\u00e4ljaandes \u201cEesti rahvalaule viisidega\u201d publitseeritud kahe laulu helisalvestiste akustilisel anal\u00fc\u00fcsil (enamikust selle v\u00e4ljaande lauluj\u00e4\u00e4dvustustest helisalvestisi ei ole), et koosk\u00f5lad, mis olid noodistatud v\u00e4ikeste tertsidena, olid tegelikult k\u00f5ik suured tertsid (P\u00e4rtlas 2010). See t\u00e4hendab, et terve kill\u00f5-<\/em>partii oli noodistatud pool tooni madalamalt. Akustilised m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid ka seda, et koosk\u00f5lade suurus varieerus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt isegi \u00fche melostroofi jooksul, kusjuures paljud harmoonilised intervallid osutusid isegi laiemateks kui tempereeritud suur terts \u2013 selle taga v\u00f5ib olla lauljate soov saavutada eredamat k\u00f5lav\u00e4rvi.<\/p>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-laad on seto leelo v\u00e4ga oluline tunnus, mille juured on s\u00fcgaval seto arhailises muusikalises m\u00f5tlemises. Vaatamata sajandeid kestnud v\u00f5\u00f5rale kultuurilisele \u00fcmbrusele osutus see m\u00f5tlemine imetlusv\u00e4\u00e4rselt eluj\u00f5uliseks ning isegi 20. sajandi l\u00f5pus oli leelokoore, kes laulsid selles iidses helis\u00fcsteemis loomulikult ja intuitiivselt. Samal ajal toimus ka eri p\u00e4ritolu muusikastiilide segunemine ja vahepealsete vormide tekkimine. Pooltoon-poolteisttoon-laadi transformeerumisest ja segaheliridadest tuleb juttu allpool, alaosas Helilaadide segunemine<\/strong><\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Anhemitooniline ja anhemitoonilis-diatooniline laad<\/h2>\n\n\n\n

Seto teine vanem laadis\u00fcsteem, pooltoon-poolteisttoon-laadi k\u00f5rval, on anhemitoonikaga seotud helireastruktuurid. Termin \u201canhemitoonika\u201d t\u00e4hendab ilma pooltoonideta helirida (selles m\u00f5ttes on anhemitoonika vastandatud diatoonikale), kuid enamasti m\u00f5eldakse selle all pentatoonilise skaala erinevaid l\u00f5ike, kus astmete arv ei ulatu viieni. Pentatoonikaks nimetatakse aga kindla intervallilise struktuuriga helirida, mille viit astet v\u00f5ib j\u00e4rjest paigutada kvindiringis (n\u00e4iteks kvindiringi l\u00f5ik g-d-a-e-h<\/em> annab kokku koondatuna helirea d-e-g-a-h<\/em>). Anhemitoonilised trihordid ja tetrahordid kujutavad endast pentatoonilise skaala v\u00e4iksemaid l\u00f5ike \u2013 n\u00e4iteks e-g-a<\/em>, d-e-g<\/em>, g-a-h-d<\/em>, d-e-g-a<\/em> jt. Need struktuurid esinevad vanemas traditsioonilises muusikas \u00fcle maailma ning neid peetakse arhailise muusikastiili tunnuseks. Ajalooliselt on need kitsa ulatusega heliread vanemad kui pentatoonika ja diatoonika ning neil on t\u00e4heldatud omadust areneda aja jooksul pentatoonikaks v\u00f5i diatoonikaks. Nii leiame anhemitoonika laienemist pentatoonikaks mordvalastel (eriti mok\u0161adel), samal ajal kui seto laulutraditsioonis areneb anhemitoonika diatooniliste heliridade suunas.<\/p>\n\n\n\n

Anhemitooniliste heliridade struktuur v\u00f5ib erineda s\u00f5ltuvalt sellest, millise pentatoonilise skaala l\u00f5iguga on tegemist. \u00dches rahvamuusikatraditsioonis leidub tavaliselt \u00fcks-kaks sellist struktuuri. Seto leelole on iseloomulik tetrahord e-g-a-h<\/em> (pooltoonides 3-2-2) (vt \u00fclemist skeemi n\u00e4ites 4). On huvitav, et sama helireastruktuur on levinud Loode-Venemaa tavandilauludes (st setode naabruses elavate venelaste seas) ja mordvalaste (ersa ja mok\u0161a) vanemates mitmeh\u00e4\u00e4lsetes lauludes. <\/p>\n\n\n

\n
\n

N\u00e4ide 4.<\/b> Anhemitooniline ja anhemitoonilis-diatooniline helirida. Astmetevahelised intervallid (pooltoonides) ja harmoonilised astmekompleksid.<\/span><\/p>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Tetrahord e-g-a-h<\/em> v\u00f5ib esineda seto mitmeh\u00e4\u00e4lsetes lauludes puhtal kujul, kuid sagedamini lisandub anhemitoonilisele helireale aste c<\/em>, mis moodustab pooltooni tetrahordi \u00fclemise astmega h<\/em> (seega on helirea struktuur pooltoonides 3-2-2-1). Sellist helirida nimetan anhemitoonilis-diatooniliseks (vt alumist skeemi n\u00e4ites 4), sest see sisaldab m\u00f5lema helirea tunnuseid ja on \u00fcks samm anhemitoonilise helirea diatoniseerimise suunas seto leelo muusikastiilis. Seejuures on t\u00e4htis, et astet c<\/em> kasutab ainult kill\u00f5<\/em> laulja ja torr\u00f5-<\/em>partii on nendes viisides t\u00e4ielikult anhemitooniline. <\/p>\n\n\n\n

Anhemitoonilised ja anhemitoonilis-diatoonilised viisid on laadis\u00fcsteemi funktsioonide ja harmoonia osas \u00fcsna sarnased. Neid v\u00f5ib kohata samades viisit\u00fc\u00fcpides, ehkki puhtalt anhemitoonilisi esitusi tuleb ette \u00fcsna harva. Erinevuse leiame eelk\u00f5ige kill\u00f5<\/em>-partiis \u2013 anhemitoonilistes esitustes saab kill\u00f5 <\/em>laulja kasutada ainult astmeid a <\/em>ja h <\/em>(n\u00e4ide 5), samal ajal kui anhemitoonilis-diatoonilistes esitustes on kill\u00f5l <\/em>v\u00f5imalik valida, kas kasutada kahte astet h<\/em> ja c<\/em> v\u00f5i kolme astet a<\/em>, h<\/em> ja c<\/em>. Kolmeastmelise kill\u00f5-<\/em>partiiga esitused on sagedasemad (n\u00e4ide 6).<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 5.<\/b> Anhemitooniline helirida, kaheastmeline kill\u00f5-<\/em>partii. Tulli \u00fcles hummogulla<\/em>, Veera P\u00e4hnapuu kooriga, P\u00f5rste k., 1983 (RKM, Mgn. ER 47 (5)).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 6.<\/strong> Anhemitoonilis-diatooniline helirida, kolmeastmeline kill\u00f5-<\/em>partii. Venna otsimise m\u00e4ng, Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:3 (11)).<\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Koosk\u00f5lade moodustamine toimub anhemitoonilise ja anhemitoonilis-diatoonilise helireaga lauludes sama printsiibi j\u00e4rgi kui pooltoon-poolteisttoon-laadis \u2013 koosk\u00f5ladesse \u00fchendatakse helireas \u00fcle \u00fche asuvaid astmeid (vt skeeme n\u00e4ites 4). Nende laadide harmoonia omap\u00e4ra seisneb selles, et aste e<\/em> v\u00f5ib kuuluda m\u00f5lemasse astmekompleksi. Seda v\u00f5ib seletada burdooni v\u00f5imalusega astmel e<\/em> (see on eraldi teema, mida ma siin ei k\u00e4sitle). Nii tekib funktsionaalselt vastandatud koosk\u00f5lade paar e-g-h<\/em> ja e-a-(c)<\/em>. \u00dcks neist koosk\u00f5ladest sisaldab kvardi-intervalli, mis on tertsilise harmooniaga seto viisides \u00fcldiselt erandlik (vt harmoonilisi koosk\u00f5lasid n\u00e4idetes 5 ja 6).<\/p>\n\n\n\n

Vanem ja uuem diatooniline laad<\/h2>\n\n\n\n

Diatooniliste laadide all m\u00f5eldakse enamasti t\u00e4is- ja pooltoonidest koosnevaid heliridu, mis p\u00f5hinevad kindlal diatoonilisel heliskaalal. Skaalas vahelduvad kaks ja kolm j\u00e4rjestikust t\u00e4istooni pooltoonidega: 2-2-1-2-2-2-1-2-2-1 jne. Seejuures v\u00f5ib laadi p\u00f5hiheliks olla diatoonilise skaala iga aste ja helireas v\u00f5ib olla erinev arv astmeid. Seitsmeastmeliste diatooniliste laadide hulgas on euroopalik ma\u017eoor ja minoor ning nn modaalsed laadid – dooria, fr\u00fc\u00fcgia, miksol\u00fc\u00fcdia jm. Kitsa (eriti kvindist kitsama) ulatusega  diatoonilised heliread, mida leiab n\u00e4iteks eesti regilaulus, v\u00f5ivad ajalooliselt olla vanad v\u00f5i isegi arhailised \u2013 neid oleks \u00f5igem nimetada pre-diatoonilisteks laadideks. Nendes laulutraditsioonides, kus esinevad k\u00f5rvuti anhemitoonilised ja diatoonilised heliread, peetakse aga diatoonikat tavaliselt suhteliselt uuemaks muusikaliseks n\u00e4htuseks, \u201dt\u00e4iendatud\u201d vanemaks anhemitoonikaks. Diatoonika vanuse m\u00e4\u00e4ramisel on v\u00e4ga oluline, kuiv\u00f5rd avalduvad diatoonilistes viisides euroopaliku funktsionaalharmoonia jooned \u2013 kui neid on v\u00e4he v\u00f5i ei ole \u00fcldse, r\u00e4\u00e4gitakse modaalsetest laadidest, millel on meloodiline loomus. Modaalseid diatoonilisi laade peetakse vanemaks funktsionaalharmoonilistest laadidest, milles n\u00e4hakse uuema euroopaliku muusikastiili m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n

Seto leelos esineb kahesugust diatoonikat, \u00fcks oletatavasti vanemat ja teine uuemat p\u00e4ritolu. Seejuures on t\u00e4htis, et tegemist on ainult  kahe konkreetse helireastruktuuriga, millest m\u00f5lemad sisaldavad seto vanemale laulule omast anhemitoonilist tetrahordi e-G-a-h<\/em> ning millel ka p\u00f5hiheli asukoht on sama (noodistustes on see noot g<\/em>). Kui oletada, et diatoonilised heliread kujunesid seto leelos vanema anhemitoonilise tetrahordi laienemise ja \u201ct\u00e4itmise\u201d kaudu, siis v\u00f5ib seda protsessi kirjeldada j\u00e4rgmiste skeemide abil: (1) vanem diatooniline helirida \u2013 e<\/em><\/strong>-f-<\/em>G-a-h<\/em><\/strong>-c<\/em>; (2) uuem diatooniline helirida \u2013 (d)-<\/em>e<\/em><\/strong>-fis-<\/em>G-a-h<\/em><\/strong>-c<\/em> (paksus kirjas on anhemitoonilise tetrahordi astmed) (vt ka noodiskeeme n\u00e4ites 7). <\/p>\n\n\n

\n
\n

N\u00e4ide 7.<\/b> Vanem ja uuem diatooniline helirida ja harmoonilised astmekompleksid.<\/span><\/p>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Nagu skeemidelt n\u00e4ha, on kahe diatoonilise helirea peamine eristav tunnus aste f\/fis <\/em>(subsekund), mis muudab oluliselt nii laulude harmooniat kui ka laadi funktsionaalset loogikat. Kahe helilaadi k\u00f5laline erinevus s\u00f5ltub paljus sellest, kuiv\u00f5rd selgelt on subsekund intoneeritud ja esile toodud ning milliseid koosk\u00f5lasid see moodustab teiste laadiastmetega. Vanema diatoonilise laadi omap\u00e4ra v\u00e4ljendub k\u00f5ige eredamalt seto meestelaulus, kus madal \u201cjuhtheli\u201d, subsekund f<\/em>, on alati lauldud selgelt ja r\u00f5hutatult ning moodustab kvindi astmega c<\/em>. Kvint f-c<\/em> v\u00f5ib olla t\u00e4idetud astmega a<\/em>, kuid j\u00e4\u00e4b sageli ka \u201ct\u00fchjaks\u201d (vt harmoonilisi astmekomplekse n\u00e4ites 7 ja meestelaulu noodistust n\u00e4ites 8). Puhas kvint on seto meestelaulu stiilis v\u00e4ga t\u00e4htis koosk\u00f5la \u2013 kaks puhast kvinti e-h<\/em> ja f-c<\/em> moodustavad siin mitmeh\u00e4\u00e4lsuse karkassi ja on alati v\u00e4ga h\u00e4sti kuuldavad (v\u00f5ib isegi oletada, et just soov laulda puhtaid kvinte selgitab helirea intervallistruktuuri). Madal subsekund esineb ka naiste esitustes, kuid see on enamasti intoneeritud ebaselgelt – sageli on seda raske eristada pooltooni kaugusel asuvast astmest e<\/em>. Naiste viisides ei ole aste f<\/em> kohustuslik nagu meeste viisides; see ei ole r\u00f5hutatud ega moodusta prominentseid harmoonilisi koosk\u00f5lasid. Tavaliselt esineb aste f<\/em> naistelaulus l\u00e4bimineva helina fraasil\u00f5ppudes, t\u00e4ites anhemitoonilis-diatoonilise helirea tertsi e-g<\/em>. Samas v\u00f5ib naistel selget vana diatoonikat esineda siis, kui nad laulavad meesteviise.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 8.<\/b> Vanem diatooniline laad meestelaulus. H\u00e4ll\u00fclaul<\/em> (kiigelaul), Gavril Riitsaar kooriga, Uusvada k., 1972 (RKM, Mgn. II 2433 e).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Uuema diatoonilise helirea puhul moodustab \u201cjuhtheli\u201d fis<\/em> h\u00e4sti kuuldavaid, struktuurselt t\u00e4htsaid v\u00e4ikseid tertse astmega a<\/em>, mis \u201clahenevad\u201d suurde tertsi g-h<\/em> (vt n\u00e4idet 9). Uute diatooniliste laulude harmoonia on peamiselt tertsiline, kuigi tuleb ette ka kvinti e-h<\/em> ja harvem d-a<\/em>. Uuem diatooniline laad on seda \u201cuuem\u201d, mida laiem on selle diapasoon. Astme d<\/em> kasutamine teeb viisi l\u00f5plikult funktsionaalharmooniliseks ja koosk\u00f5lade vaheldumine tekitab selgeid assotsiatsioone toonika-dominandi funktsionaalsete suhetega. <\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 9.<\/b> Uuem diatooniline laad. Venna otsimise m\u00e4ng, Maie Anijas kooriga, V\u00e4rska al., 1970 (EKRK, Fon. 62 (3)).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

Uuem diatooniline laad esineb eriti eredal kujul m\u00e4ngu- ja tantsulauludes ning muudes meelelahutuslikes laululiikides. Sageli v\u00f5ib leida viisit\u00fc\u00fcpe, mis esinevad nii anhemitoonilis-diatoonilises kui ka uuemas diatoonilises versioonis – sel juhul on uuem diatooniline versioon hilisema stiili n\u00e4htus (vrd kahte “Venna otsimise m\u00e4ngu” versiooni n\u00e4idetes 6 ja 9).<\/p>\n\n\n\n

Helilaadide segunemine<\/h2>\n\n\n\n

Kuigi eelpool kirjeldatud helilaadid moodustavad seto leelos selgelt eristatavaid stiilikihte, v\u00f5ivad nad \u00fcksteist m\u00f5jutada. Tulemusena tekivad sega- ja \u00fcleminekuvormid. Seejuures on sageli tegemist pooltoon-poolteisttoon-helirea v\u00f5i anhemitoonilise helirea diatoniseerimisega uuema euroopaliku muusikastiili m\u00f5jul. Vastupidise tendentsina v\u00f5ib m\u00f5nikord leida uuemates viisides seto vanema omap\u00e4rase h\u00e4\u00e4lestuse ilminguid. Esineb ka sellist heliridade segunemist, mille puhul on raske m\u00e4\u00e4rata, kumb oli helirea algne vorm. <\/p>\n\n\n\n

Pooltoon-poolteisttoon-laadiga seotud heliridade segunemine v\u00e4ljendub enamasti mikroalteratsioonis \u2013 astmete k\u00f5rgendamises v\u00f5i madaldamises v\u00e4hem kui pooltooni v\u00f5rra, mille tulemusena tekivad vahepealsed harmoonilised intervallid. Rahvalaulu-uurijad m\u00e4rkasid ammu seto laulikute ebastabiilset intonatsiooni, kuid seda peeti juhuslikuks ja seletati arhailiste laadide helik\u00f5rgusliku ebam\u00e4\u00e4rasusega. Osaliselt on see \u00f5ige \u2013 eriti kui r\u00e4\u00e4gime pooltoon-poolteisttoon-laadis lauludest, kus \u201cpooletooniliste\u201d ja \u201cpoolteisttooniliste\u201d intervallide suurus varieerub nii erinevates esitustes kui ka \u00fche esituse sees ning koori eri lauljatel samaaegselt. Samas esineb seto lauludes sageli ka korrap\u00e4rast (mikro)alteratsiooni, mis toob \u00fchte helilaadi teise helilaadi tunnuseid. <\/p>\n\n\n\n

Illustreerin laadide \u00fclemineku- ja segavormide tekkimist levinud viisit\u00fc\u00fcbi <\/strong>II.C.2.a1<\/sub><\/strong><\/a> n\u00e4itel, millega lauldakse erinevaid laululiike. N\u00e4ites 10 on toodud pulmalaul, mida Anne Vabarna koor esitas selle viisiga 1934. aastal. Esitus on selges pooltoon-poolteisttoon-laadis struktuuriga es-fis-G-ais-h<\/em>  (3-1-3-1). N\u00e4ites 11 on aga sama viisiga peolaul (praasniga <\/em>laul), mis on salvestatud Ir\u2019o Liivikult ja tema koorilt 1937. aastal. Selle esituse helilaad k\u00f5igub pooltoon-poolteisttoon-helirea fis-G-ais-h<\/em> ja uuema diatoonilise helirea fis-G-a-h<\/em> vahel, sest aste a\/ais<\/em> k\u00f5lab enamasti nagu pooldieesiga a<\/em> (vt pooldieesi v\u00f5tmem\u00e4rkides). Kuna helirea t\u00fc\u00fcp s\u00f5ltub siin \u00fche astme intoneerimisest, nimetan seda juhtumit \u00fcleminekuvormiks <\/strong>(ehk vahepealseks vormiks). Sama viisit\u00fc\u00fcbi kolmas n\u00e4ide (n\u00e4ide 12) on 1998. aasta variant, mille esitas Mikitam\u00e4e k\u00fcla koor \u201cHelmine\u201d. See esitus p\u00f5hineb uuemal diatoonilisel helireal selle laiemas seitsmeastmelises vormis \u2013 d-e-fis-G-a-h-c<\/em>, kuid siin esineb (mikro)alteratsiooni, milles on ilmne pooltoon-poolteisttoon-laadi m\u00f5ju. Eeslaulja Veera Lunda madaldab astet e<\/em>, mist\u00f5ttu tekib tema soolo osas pooltoon-poolteisttoon-helirea l\u00f5ik d-es-fis-g<\/em> (1-3-1), ja kill\u00f5<\/em> Olga Luga intoneerib astet a<\/em> peaaegu nagu ais<\/em>, mille tulemuseks tekib samuti 1-3-1 struktuur (fis-g-ais-h<\/em>). Kuna (mikro)alteratsioon ei vii antud juhul terve helirea \u00fcleminekuni pooltoon-poolteisttoon-struktuuri (seda takistab astme c<\/em> olemasolu kill\u00f5-<\/em>partiis), on siin tegemist helirea segavormiga<\/strong>.<\/p>\n\n\n

\n
\n
\n

N\u00e4ide 10.<\/b> Viisit\u00fc\u00fcbi <\/span>II.C.2.a1 esitus pooltoon-poolteisttoon-laadis. Pulmalul, Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1934 (<\/span>ERA, Fon. 426 a<\/span>).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 11.<\/b> Viisit\u00fc\u00fcbi <\/span>II.C.2.a1 esitus pooltoon-poolteisttoon- ja uuema diatoonilise laadi \u00fcleminekuvormis. Peolaul (<\/span>praasniga laul<\/span><\/i>), Ir\u2019o Liivik kooriga, Merem\u00e4e k., 1937 (<\/span>ERA, Pl. 71 B2<\/span>).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n
\n
\n
\n

N\u00e4ide 12.<\/b> Viisit\u00fc\u00fcbi <\/span>II.C.2.a1 esitus pooltoon-poolteisttoon- ja uuema diatoonilise laadi segavormis. \u201cVihm ja vaeslaps\u201d<\/span> (l\u00fc\u00fcriline laul), Veera Lunda kooriga \u201cHelmine\u201d, Mikitam\u00e4e k., 1998 (<\/span>Helmine, CD 1999, nr 3<\/span>).<\/span><\/p>\n <\/div>\n \n

\n
\n <\/i>\n <\/i>\n <\/div>\n\n
\n
\n <\/span>\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n \n
\n \"\"\n <\/div>\n <\/div>\n <\/section>\n\n\n\n

On ka teisi viise, kus ilmneb helilaadide vastastikune m\u00f5ju. Pooltoon-poolteisttoon-laadiga seoses v\u00f5ib esile tuua kolme t\u00fc\u00fcpi heliridade segunemist v\u00f5i \u00fcleminekuid. K\u00f5ik on seotud selle arhailise helirea diatoniseerimisega, mis v\u00f5is traditsioonis toimuda erineval ajal erinevate diatooniliste ja anhemitooniliste stiilide m\u00f5ju all. Heliridade transformatsiooni mehhanismid on seotud astmete suhtelise k\u00f5rguse muutmisega pooltooni (v\u00f5i sellest v\u00e4iksema intervalli) v\u00f5rra, kusjuures piisab \u00fche-kahe astme muutmisest, et helirida muutuks teiseks helireat\u00fc\u00fcbiks. All on toodud kolm skeemi, mis neid protsesse iseloomustavad. Skeemil on sulgudes n\u00e4idatud alternatiivseid astmenimesid, mida kasutades saab v\u00e4ltida anhemitoonilis-diatoonilise helirea liiga keerulist t\u00e4histamist.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Esimesel juhul muudab \u00fche astme nihkumine pooltooni v\u00f5rra \u00fcles (g \u2194 gis<\/em>) pooltoon-poolteisttoon-struktuuri 3-1-3-1 anhemitoonilis-diatooniliseks struktuuriks 3-2-2-1. Helirea vahepealne (ehk \u00fclemineku-) vorm tekib siis, kui astme g\/gis<\/em> nihkumine j\u00e4\u00e4b pooleli. Sellise transformatsiooni tulemusena (s\u00f5tumata suunast) moodustuvad m\u00f5lema helirea puhtad vormid. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et m\u00f5lemad heliread on seto leelo jaoks v\u00e4ga iseloomulikud, nii et nende vastastikuse \u00fclemineku lihtsus ei tundu juhusena. Teine skeem n\u00e4itab, kuidas kahe astme nihkumine (ais \u2194 a<\/em> ja es \u2194 e<\/em>) muudab pooltoon-poolteisttoon-helirea (1-3-1-3-1) uuemaks diatooniliseks helireaks (2-2-1-2-2). Niisugust heliridade segunemise moodust illustreerivad n\u00e4ited 10-12 eelpool. Sel juhul ei toimu heliridade t\u00e4ielikku vastastikust \u00fcleminekut, sest seto uuem diatooniline helirida sisaldab enamasti ka astet c<\/em> \u00fcleval kill\u00f5-<\/em>partiis. Viimane ei sobi pooltoon-poolteisttoon-helirea struktuuriga, mist\u00f5ttu sel juhul r\u00e4\u00e4gime heliridade segunemisest. Kolmas skeem n\u00e4itab aga v\u00f5imalust nihutada pooltoon-poolteisttoon-helirea kahte \u00fclemist astet allapoole (h \u2192 b<\/em> ja ais \u2192 a<\/em>). Tulemusena tekib helirida, mis meenutab euroopalikku harmoonilist minoori (1-3-1-2-1). Kui heliridade esimese ja teise transformatsioonit\u00fc\u00fcbi puhul v\u00f5ib oletada m\u00f5lemasuunalise muutuse v\u00f5imalust (st nii pooltoon-poolteisttoon-helirea diatoniseerimist kui ka vana laadilise m\u00f5tlemise m\u00f5ju uuemale viisirepertuaarile), siis kolmanda skeemi puhul on tegemist ainult \u00fchesuunalise muutusega \u2013 pooltoon-poolteisttoon-helirea diatoniseerimisega. Selline diatoniseerimise viis tundub olevat suhteliselt uuem n\u00e4htus, mis muutus eriti tavaliseks 20. sajandi l\u00f5pupoole. Siin on tegemist seto laulikute muusikalise m\u00f5tlemise \u201cmoderniseerumisega\u201d, mist\u00f5ttu laulmine vanas pooltoon-poolteisttoon-stiilis muutus nende jaoks ebamugavaks.<\/p>\n\n\n\n

Seto leelo helilaadide omavahelised suhted ja nende kasutamine erinevates viisit\u00fc\u00fcpides on oluline ja keeruline teema, mida ma ei hakka siin l\u00f5puni avama. Tutvustan siin vaid kahte viisit\u00fc\u00fcpide kirjeldustes ette tulevat terminit, et v\u00e4ltida (mikro)alteratsiooni loogika korduvat selgitamist. Need terminid ei ole v\u00e4ga \u201cteaduslikud\u201d, kuid n\u00e4itavad h\u00e4sti diatoniseerimisprotsessi tulemust. Kui tulemuseks on ma\u017eoorse tertsiga laad (diatooniline v\u00f5i anhemitooniline), nimetan diatoniseerimise t\u00fc\u00fcpi \u201cma\u017eoorseks\u201d. Ma\u017eoorne diatoniseerimine<\/strong> v\u00f5ib toimuda kahel viisil, mida kujutavad eespool toodud esimene ja teine skeem. Esimeses skeemis kujutatud protsessi v\u00f5iks nimetada ka \u201canhemitoniseerimiseks\u201d (juhul kui tulemuseks on anhemitooniline tetrahord), aga kuna puhtalt anhemitooniline helirida esineb seto leelos k\u00fcllaltki harva, ei hakka ma terminoloogiat liigsete m\u00f5istetega \u00fcle koormama. Minoorne diatoniseerimine<\/strong> on kolmandas skeemis kujutatud protsess, mille tulemuseks on harmoonilise minooriga sarnane helirida. Diatoniseerimise mehhanismid (kaks ma\u017eoorset ja \u00fcks minoorne) s\u00f5ltuvad viisit\u00fc\u00fcbi omadustest. Tundes viisi selle pooltoon-poolteisttoon-versioonis v\u00f5ib \u00fcsna kindlalt ennustada, milline diatoniseerimise viis talle sobib.<\/p>\n\n\n\n

Vahepealseid laadivorme esineb ka anhemitoonilise (anhemitoonilis-diatoonilise) ja vanema diatoonilise laadi vahel. See on seotud torr\u00f5 <\/em>lauljate v\u00f5imalusega j\u00e4\u00e4da astmekompleksis X astmele e<\/em> v\u00f5i liikuda koos kill\u00f5ga <\/em>\u00fcles astmele f<\/em>. See on omamoodi v\u00f5itlus burdoonilise ja harmoonilise printsiibi vahel ja kuna lauljad ei ole tihti oma alateadlikes valikutes kindlad, siis tekivadki vahepealsed heliread.<\/p>\n\n\n\n

Teema l\u00f5petuseks m\u00e4rgin, et heliridade omavaheline toime ja transformatsioonid on seto leelo muusikalise stiili \u00fcks omap\u00e4rane n\u00e4htus. Sel puhul v\u00f5ib isegi r\u00e4\u00e4kida setode \u201claadilisest mitmekeelsusest\u201d, millel on kindlasti ajaloolised p\u00f5hjused.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Seto mitmeh\u00e4\u00e4lse laulu omap\u00e4rane k\u00f5la on suuresti tingitud selle helilaadidest (termin \u201chelilaad\u201d t\u00e4histab muusikateoorias helirea astmete funktsionaalset s\u00fcsteemi, kuid seda v\u00f5idakse kasutada ka s\u00f5na \u201chelirida\u201d s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina). Seto muusikaline stiil on selles suhtes mitmekesine \u2013 siin eksisteerivad k\u00f5rvuti v\u00f5i segunevad omavahel \u00fcsna erineva struktuuriga heliread, mis on erineva vanuse ja v\u00f5ib-olla ka erineva etnilise p\u00e4ritoluga. Helilaadidest […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":1014,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1537","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nHelilaadid | Seto leelo muusikaline stiil<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Uuri seto leelo helilaade ja nende t\u00e4htsust traditsioonilises laulmises. Vaata n\u00e4iteid ja saa teada, kuidas laadid m\u00f5jutavad meloodiat.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Helilaadid | Seto leelo muusikaline stiil\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Uuri seto leelo helilaade ja nende t\u00e4htsust traditsioonilises laulmises. Vaata n\u00e4iteid ja saa teada, kuidas laadid m\u00f5jutavad meloodiat.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-10-19T17:13:03+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"19 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/\",\"name\":\"Helilaadid | Seto leelo muusikaline stiil\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png\",\"datePublished\":\"2024-08-12T16:09:13+00:00\",\"dateModified\":\"2025-10-19T17:13:03+00:00\",\"description\":\"Uuri seto leelo helilaade ja nende t\u00e4htsust traditsioonilises laulmises. Vaata n\u00e4iteid ja saa teada, kuidas laadid m\u00f5jutavad meloodiat.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png\",\"contentUrl\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png\",\"width\":6067,\"height\":1383},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Seto leelo muusikaline stiil\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Helilaadid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\",\"name\":\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Helilaadid | Seto leelo muusikaline stiil","description":"Uuri seto leelo helilaade ja nende t\u00e4htsust traditsioonilises laulmises. Vaata n\u00e4iteid ja saa teada, kuidas laadid m\u00f5jutavad meloodiat.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Helilaadid | Seto leelo muusikaline stiil","og_description":"Uuri seto leelo helilaade ja nende t\u00e4htsust traditsioonilises laulmises. Vaata n\u00e4iteid ja saa teada, kuidas laadid m\u00f5jutavad meloodiat.","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/","og_site_name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","article_modified_time":"2025-10-19T17:13:03+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"19 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/","name":"Helilaadid | Seto leelo muusikaline stiil","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png","datePublished":"2024-08-12T16:09:13+00:00","dateModified":"2025-10-19T17:13:03+00:00","description":"Uuri seto leelo helilaade ja nende t\u00e4htsust traditsioonilises laulmises. Vaata n\u00e4iteid ja saa teada, kuidas laadid m\u00f5jutavad meloodiat.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png","contentUrl":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/Helilaadid_PPT-3.png","width":6067,"height":1383},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/helilaadid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Seto leelo muusikaline stiil","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo-muusikalised-stiilid\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Helilaadid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/","name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1537"}],"version-history":[{"count":98,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1537\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6277,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1537\/revisions\/6277"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1014"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}