{"id":1526,"date":"2024-08-12T18:50:53","date_gmt":"2024-08-12T15:50:53","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.wsys.ee\/seto\/?page_id=1526"},"modified":"2025-10-19T19:31:21","modified_gmt":"2025-10-19T16:31:21","slug":"viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/","title":{"rendered":"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias. Teoreetiline sissejuhatus"},"content":{"rendered":"\n

Viisit\u00fcpoloogia on etnomusikoloogias distsipliinispetsiifiline uurimiseesm\u00e4rk ja -meetod, mille vajadus tuleneb suulise muusikatraditsiooni variantsest loomusest<\/strong>. Kuna suuline kultuur ei s\u00e4ilita esitatavate \u201cteoste\u201d (laulude, palade) algtekste, siis eksisteerivad teosed traditsioonis variantidena. Laulu v\u00f5i instrumentaalse pala iga esitus on suulises kultuuris sisuliselt variant, k\u00f5ik variandid on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed ja need on traditsioonilise muusika ainus materiaalne reaalsus. Variantide (taas)loomine esituses on v\u00f5imalik sellep\u00e4rast, et rahvamuusiku (ala)teadvuses on viisid esindatud m\u00f5tteliste mudelite<\/strong> ja nende teostamise reeglitena<\/strong>. Selliseid mudeleid nimetataksegi etnomusikoloogias viisit\u00fc\u00fcpideks<\/strong>. Viisit\u00fc\u00fcp ise ei ole k\u00f5lav materiaalne objekt, vaid mudel, mis realiseerub esitustes variantidena.<\/p>\n\n\n\n

Kui etnomusikoloog seab oma eesm\u00e4rgiks muusikatraditsiooni s\u00fcvitsi uurimise ja sellest m\u00f5testatud pildi loomise, siis loomulikult tekib tal huvi esituste (st variantide) taga olevate mudelite (viisit\u00fc\u00fcpide) vastu. Viisit\u00fc\u00fcpide eristamine ja kirjeldamine annab uurijale s\u00fcstemaatilise pildi traditsiooni muusikalisest repertuaarist ja selle stiili(de)st ning aitab \u00fchtlasi aru saada traditsioonilisest muusikalisest m\u00f5tlemisest (ehk rahvamuusikute kognitiivsetest protsessidest). Tundub t\u00f5en\u00e4oline, et viisit\u00fc\u00fcp eksisteerib rahvamuusiku m\u00f5tlemises nii \u00fcldistatud struktuurse mudelina kui ka stiili poolt aktsepteeritavate variantide v\u00e4ljana, nii et laulu esitades l\u00e4htub esitaja oma ettekujutusest meloodia \u00fcldise struktuuri ning selle teostamise v\u00f5imalike variantide ja piiride kohta. M\u00f5lemaid komponente peaks ideaalis sisaldama ka viisit\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fctiline kirjeldus.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcpide tasandil m\u00f5tlemise avastamine traditsioonis loob v\u00f5imaluse viisit\u00fcpoloogia koostamiseks. Uurija kuuldeliste ja anal\u00fc\u00fctiliste kogemuste kasvades kogunevad tal t\u00e4helepanekud viisit\u00fc\u00fcpide sugulussuhetest uuritavas kultuuris ning hakkab kujunema pilt muusikatraditsioonist kui terviklikust s\u00fcsteemist. See pilt on ruumiline ja mitmetasandiline, sest viisit\u00fc\u00fcpide vahelisi seoseid tekib eri tasanditel, l\u00e4htudes erinevatest tunnustest, ja nii moodustuvad eri loomuse ja suurusega t\u00fc\u00fcpide r\u00fchmad, mis v\u00f5ivad ristuda ja osaliselt kattuda. Viisit\u00fc\u00fcpide piirid ei eristu alati selgelt, uurijal tuleb neid m\u00e4\u00e4rates seada kriteeriumid, mis oleksid anal\u00fc\u00fctiliselt loogilised ja samal ajal vastavuses rahvamuusikute enda traditsiooniliste arusaamadega.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fcpoloogia alaste uuringute maht ja teaduslik v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub k\u00e4ttesaadava muusikalise materjali kogusest, mitmekesisusest ja esinduslikkusest, metodoloogilisest l\u00e4henemisest ja traditsiooni uurimisetapist. Viisit\u00fcpoloogia eesm\u00e4rk v\u00f5ib varieeruda lihtsast dokumenteeritud viiside \u00fclevaatest (repertuaari \u201einventeerimisest\u201c) laulutraditsiooni s\u00fcsteemse kirjelduseni. K\u00e4esoleva seto leelo viisit\u00fcpoloogia eesm\u00e4rk<\/strong> on \u00fchelt poolt koostada seto leelo viisit\u00fc\u00fcpidest ammendav \u00fclevaade, mida v\u00f5iks kasutada nii teaduslikel kui ka praktilistel eesm\u00e4rkidel, teiselt poolt aga esitada viisit\u00fc\u00fcpe m\u00f5testatud s\u00fcsteemina, mis avaks traditsiooni stiilikihistusi ja nende omavahelisi suhteid ning lubaks edaspidi p\u00fcstitada h\u00fcpoteese seto leelo ajaloolisest arengust ja traditsiooni edasikandmise kognitiivsetest protsessidest.<\/p>\n\n\n\n

Seto leelotraditsioon kui v\u00e4ga rikkalik ja mitmekesine uurimisobjekt v\u00f5imaldab seada k\u00f5iki neid suuri eesm\u00e4rke. Tegemist on haruldase n\u00e4itega h\u00e4sti s\u00e4ilinud ja t\u00e4naseni v\u00f5rdlemisi eluj\u00f5ulisest vanast laulutraditsioonist, kus omavahel l\u00e4bi p\u00f5imudes eksisteerivad k\u00f5rvuti erinevad ajaloolised ja stiililised kihid (sealhulgas ka v\u00e4ga arhailised). Seto leelo viisirepertuaar on suhteliselt h\u00e4sti dokumenteeritud, see on esindatud arhiivides ja mingil m\u00e4\u00e4ral k\u00e4ttesaadav ka elavas esituses. Projekti teostatavust t\u00f5stab ka asjaolu, et seto leelo muusikaline uurimine on praeguseks j\u00f5udnud nii kaugele, et see v\u00f5imaldab teha suuremaid \u00fcldistusi, toetudes erinevate stiilin\u00e4htuste ja laululiikide eelnevale \u00fcksikasjalikule k\u00e4sitlusele. Viisit\u00fcpoloogia teoreetilist baasi, mis p\u00f5hineb enamasti minu enda uurimustel, tutvustan artiklite plokis, mis avaneb peamen\u00fc\u00fc \u00fcksuse Seto leelo muusikaline stiil<\/strong><\/a> rippmen\u00fc\u00fcs.<\/p>\n\n\n\n

Viis ja viisit\u00fc\u00fcp rahvamuusiku ja uurija perspektiivis<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fcpoloogia aluseks on viisit\u00fc\u00fcbi m\u00f5iste. Ehkki viisit\u00fc\u00fcp on teaduslik kategooria, on etnomusikoloogi eesm\u00e4rgiks alati aru saada ka muusikatraditsiooni kandja m\u00f5tlemisviisist. Sellep\u00e4rast peatun siin k\u00fcsimusel, mis on viisit\u00fc\u00fcp rahvamuusiku ja uurija perspektiivis.<\/p>\n\n\n\n

Muusitseerimise kui inimtegevuse liigi \u00fcheks universaalseks omaduseks on see, et muusikaesitusel on enamasti mingi kindel objekt<\/strong>. Bruno Nettl on \u00f6elnud selle kohta: \u201cEnamikus muusikakultuurides peab inimene tavaliselt laulma v\u00f5i m\u00e4ngima midagi<\/em>, mingit muusikalise kontseptualiseerimise \u00fcksust, mis on kuidagi identifitseeritav\u201d (Nettl 2015: 109). Walter Wiora ja Simha Arom nimetavad sama n\u00e4htust \u201ceelteadlikuks mudeliks\u201d (preconceived model<\/em>) (Arom 1991: 143).<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4ne kunst- ja levimuusikas nimetatakse selliseid \u201cmuusikalise kontseptualiseerimise \u00fcksusi\u201d muusikateosteks, kompositsioonideks, oopusteks, paladeks jne. Need muusikateosed on tavaliselt autori poolt fikseeritud kirjalikult v\u00f5i v\u00e4hemalt originaalhelisalvestisena ja teistel muusikutel on seejuures interpreedi staatus, mis t\u00e4hendab teatavaid kohustusi autori teksti suhtes. Suulise traditsiooni muusika puhul ei ole aga \u201cmuusikapala\u201d (laulu, meloodia, viisi) originaaltekst k\u00e4ttesaadav ja autor on tavaliselt teadmata. Paljudel juhtudel v\u00f5ib oletada, et rahvaviisi kaasaegne versioon erineb oma kaugest ajaloolisest algvariandist niiv\u00f5rd, et seda tuleks pidada kollektiivse, pika aja jooksul ja paljude erinevate tegurite m\u00f5jul toimunud loomeprotsessi tulemuseks. Selliste protsesside muusikalised v\u00e4ljundid v\u00f5ivad \u00fcksteisest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erineda ja m\u00f5nikord ei ole lihtne otsustada, kas tegemist on \u00fche ja sama rahvaviisi (viisit\u00fc\u00fcbi) esituslike variantide v\u00f5i erinevate viisidega.                  <\/p>\n\n\n\n

Rahvaviisi teeb esitusobjektiks ja muusikalise m\u00f5tlemise \u00fcksuseks selle identifitseeritavus<\/strong> ehk \u00e4ratuntavus variantides. Muusika identifitseerimine on aga kultuuriliselt tingitud. See t\u00e4hendab, et eri kultuuri esindajad tajuvad muusikapalade sarnasust ja ekvivalentsi erinevalt. Arom kirjutab sellega seoses \u201cekvivalentsi kultuurilisest hinnangust\u201d (\u201ca cultural judgment of equivalence\u201d) (Arom 1991: 166). Viise v\u00f5rreldes on erineva taju \u00fcheks p\u00f5hjuseks l\u00e4htumine erinevatest muusikalistest tunnustest. Meid huvitab siin eelk\u00f5ige rahvamuusikute ja rahvamuusika uurijate erinev arusaam viisit\u00fc\u00fcpide identsusest, st kultuurisisene (emiline) ja -v\u00e4line (etiline) vaatenurk.<\/p>\n\n\n\n

Rahvalaulikud kahtlemata eristavad lauluviise (ehk viisit\u00fc\u00fcpe), kuid ei pruugi sel teemal kuigi palju arutleda. Viisit\u00fc\u00fcpide emiline m\u00e4\u00e4ramine v\u00e4ljendub sageli rahvap\u00e4rases terminoloogias<\/strong>. Setod kasutavad viisit\u00fc\u00fcpide t\u00e4histamiseks selliseid nimetusi nagu j\u00e4rve \u00e4\u00e4l<\/em>, m\u00e4e \u00e4\u00e4l<\/em>, h\u00e4ll\u00fc \u00e4\u00e4l<\/em>, p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em> jms. S\u00f5na \u201c\u00e4\u00e4l\u201d (h\u00e4\u00e4l) t\u00e4hendab siin \u201cviisi\u201d (muide, paljud rahvad nimetavad viisi \u201ch\u00e4\u00e4leks\u201d). Viisit\u00fc\u00fcpide folkloorsed nimetused on tihti seotud esituskontekstiga \u2013 nii nimetatakse j\u00e4rve \u00e4\u00e4leks<\/em> kalurite laule ja paadiga s\u00f5itmise laule, m\u00e4e \u00e4\u00e4l<\/em> t\u00e4hendab aga m\u00e4e peal laulmist vastlate (maaselitsa<\/em>) ajal. M\u00f5nikord viitab viisit\u00fc\u00fcbi nimi spetsiifilisele refr\u00e4\u00e4nile \u2013 n\u00e4iteks lelotamine<\/em> (l\u00f5ikuslaul refr\u00e4\u00e4niga \u201elelo, lelo, lelo\u201c), \u00f5ll\u00f5tamine<\/em> (karjasaatjate laul refr\u00e4\u00e4niga \u201e\u00f5ll\u00f5l\u00f5\u00f5ll\u00f5\u201c) ja leigotamine<\/em> (\u201eHobusem\u00e4ng\u201c refr\u00e4\u00e4niga \u201eheiko, leiko\u201c). Paljudel viisit\u00fc\u00fcpidel rahvap\u00e4rased nimetused siiski puuduvad ja laulja jaoks on ettelaulmine k\u00f5ige lihtsam moodus viisit\u00fc\u00fcbile osutamiseks. Rahvap\u00e4raste viisiterminite probleem on ka selles, et m\u00f5ned neist on l\u00f5dvalt seotud konkreetsete viisit\u00fc\u00fcpidega, osutades pigem laululiigile, esituskontekstile v\u00f5i lauluteksti sisule. Nii m\u00e4e \u00e4\u00e4le<\/em> nime all on teada mitu t\u00e4iesti erinevat viisit\u00fc\u00fcpi sisult sarnase tekstiga, erinevate viisidega lauldakse ka p\u00f6\u00f6r\u00e4 laulu<\/em> (tantsuline laul), samuti h\u00e4ll\u00fc laulu<\/em> (kiigelaul). Seevastu maaselitsa kul\u00b4atamise laulu<\/em> (vastlas\u00f5idu laul) ja j\u00e4rve \u00e4\u00e4lt <\/em>lauldakse sama viisit\u00fc\u00fcbiga. Viiside ja laulude rahvap\u00e4raseid nimesid peaks viisit\u00fcpoloogia koostamisel kindlasti arvesse v\u00f5tma, kuid viisit\u00fc\u00fcbi \u00fchem\u00f5ttelist t\u00e4histamist see ei taga. Viimasel on lihtne p\u00f5hjus \u2013 viiside folkloorseid nimetusi kasutatakse puhtpraktilise eesm\u00e4rgiga leppida kokku, mis viisiga mingit teksti laulda. Piisab, kui termin on arusaadav lokaalse traditsiooni siseselt.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcpide etilise m\u00e4\u00e4ramise eesm\u00e4rgid on aga teistsugused. Uurija l\u00e4heneb sellele \u00fclesandele k\u00f5igepealt muusikalisest vaatenurgast ning kuigi viisit\u00fc\u00fcpide seos laululiikidega ja nende esitamise kontekst on tema jaoks v\u00e4ga olulised taustateadmised, osutub siiski otsustavaks viisi muusikaline struktuur<\/strong>. Uurimisk\u00fcsimused, mida p\u00fcstitab etnomusikoloog viisit\u00fcpoloogiat koostades, on samuti etilised. Nii huvitavad uurijat viiside sugulussuhted, sest t\u00fcpoloogia p\u00f5hjal saab ta teha oletusi viiside p\u00e4ritolu, traditsiooni edasikandmise ja toimimise mehhanismide kohta. Samuti on teaduse seisukohalt v\u00e4ga t\u00e4htis aru saada kognitiivsetest protsessidest, mis on omased rahvamuusikute muusikalisele m\u00f5tlemisele, ning leida just need sarnasuse ja ekvivalentsi kriteeriumid, mis juhivad traditsioonikandjate muusikalisi otsuseid. Muusikalisi tunnuseid, mille j\u00e4rgi traditsioonikandjad (uurijate arvates) identifitseerivad viise, nimetan edaspidi viisit\u00fc\u00fcbi representatiivseteks tunnusteks<\/strong>. Nende leidmine on v\u00f5tmek\u00fcsimus nii viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramisel ja kirjeldamisel kui ka sisuka viisit\u00fcpoloogia koostamisel.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcbi m\u00e4\u00e4ramise meetodid: representatiivsete tunnuste otsingul<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramise metodoloogias on v\u00f5tmeroll juba mainitud representatiivsetel tunnustel. Seep\u00e4rast annan l\u00fchikese \u00fclevaate etnomusikoloogide l\u00e4henemisest representatiivsuse k\u00fcsimusele.<\/p>\n\n\n\n

Peab tunnistama, et huvi rahvaviiside t\u00fcpologiseerimise vastu ei ole hetkel k\u00f5ige suurem, kuna kaasaegne etnomusikoloogia tegeleb peamiselt traditsioonilise muusika sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste aspektidega. Samas v\u00f5ib 21. sajandil m\u00e4rgata ka muusikaanal\u00fc\u00fctilise ja v\u00f5rdleva uurimuse uut t\u00f5usulainet, mis annab lootust, et tulekul on ka rohkem t\u00fcpoloogilisi k\u00e4sitlusi. Eelmise sajandi v\u00e4ltel oli aga t\u00fcpoloogiseerimise teema \u00fcsna populaarne. Nii nimetab poola rahvamuusikauurija Anna Czekanowska oma 1971. aasta muusikalise etnograafia \u00f5pikus nelja viiside klassifitseerimise meetodit, mis olid tol ajal aktuaalsed: need on (1) leksikograafiline meetod<\/em> (Riegeri meetod), mis aitab leida kollektsioonis sarnase algusega (intsipitiga) viise; (2) B\u00e9la Bart\u00f3ki (1931, 1951) grammatiline meetod<\/em>, mis v\u00f5tab arvesse mitu kriteeriumi ja p\u00f5hineb variantide v\u00f5rdlusel; (3) viiside automaatne klassifikatsioon<\/em> kompleksse anal\u00fc\u00fcsi alusel, mida arendasid slovakkia etnomusikoloogid Osk\u00e1r Elschek and Alica Elschekov\u00e1 (1969) (see meetod kasutas varajast arvutitehnoloogiat); ja (4) taksonoomiline meetod<\/em>, mida arendas Anna Czekanowska ise ja mis kasutas rahvaviiside v\u00f5rdluseks statistilist arvutianal\u00fc\u00fcsi (1983). T\u00e4iendavaid n\u00e4iteid t\u00fcpoloogilistest uurimustest v\u00f5ib leida Philip Bohlmani (1996) Kesk-Euroopa rahvamuusikale p\u00fchendatud saksakeelse kirjanduse \u00fclevaates. Teema on p\u00f5hjalikult l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud ka venekeelses etnomusikoloogias (vt n\u00e4iteks artiklikogumikku “Idaslaavlaste traditsiooniline muusikakunst (t\u00fcpoloogia k\u00fcsimused)” (1987) v\u00f5i Mihhail Lobanovi koostatud vene rahvalauluviiside t\u00fcpoloogiat “Vene rahvalaulud. Viisit\u00fc\u00fcbid ja -variandid” (2003, 2015)).<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik Czekanowska poolt loetletud meetodid, v\u00e4lja arvatud esimene, l\u00e4htuvad viiside struktuursete tunnuste kompleksist. Mulle on nendest meetoditest k\u00f5ige l\u00e4hedasem B\u00e9la Bart\u00f3ki grammatiline meetod (kuigi Czekanowska arvates on see m\u00f5nev\u00f5rra subjektiivne) ning ma \u00fcritan luua seto viisit\u00fc\u00fcpide hierarhilist ehk taksonoomilist klassifikatsiooni, kasutamata kompuuteranal\u00fc\u00fcsi vahendeid. Mis puudutab viiside sarnasuse m\u00e4\u00e4ramist arvutitehnoloogia abil (mis peaks olema objektiivsem meetod), siis selle vastu on t\u00e4nap\u00e4eval p\u00e4ris suur huvi nende uurijate seas, kes arendavad korpusanal\u00fc\u00fcsi meetodeid (vt n\u00e4iteks Bohak ja Marolt 2009; Volk ja van Kranenburg 2012; Hillewaere, Manderick, Conklin 2014 jt).<\/p>\n\n\n\n

Eri uurijate l\u00e4henemisi v\u00f5rreldes v\u00f5ib \u00fcldistada, et viisit\u00fc\u00fcpe m\u00e4\u00e4ratakse tavaliselt viisivariantide v\u00f5rdlemise teel, otsides variantidest p\u00fcsivaid struktuurseid tunnuseid. Selliste tunnuste hulgas v\u00f5ivad olla meloodiakontuur, meloodia tugihelid, erinevat t\u00fc\u00fcpi r\u00fctmimudelid, viisi vormiehitus, s\u00f5nalise teksti struktuur (kuigi see ei ole otseselt muusikaline tunnus), helirida jms. Seejuures l\u00e4htutakse sageli tunnuste kompleksist, kuid samas otsitakse ka \u00fchte peamist representatiivset tunnust. Viisi m\u00e4\u00e4rav representatiivne tunnus peab kindlasti olema p\u00fcsiv variantides<\/strong>, kuid sellest ei piisa, sest p\u00fcsiv tunnus v\u00f5ib olla \u00fchine mitmele viisit\u00fc\u00fcbile v\u00f5i isegi paljudele erinevatele viisit\u00fc\u00fcpidele. Sellest tuleneb teine t\u00e4htis n\u00f5ue representatiivsele tunnusele \u2013 see peab olema individuaalne<\/strong>, st omane just sellele viisit\u00fc\u00fcbile. Kui viisit\u00fc\u00fcpi ei saa m\u00e4\u00e4rata \u00fche tunnuse alusel, tuleb otsida p\u00fcsivat ja individuaalset tunnuste kompleksi. Seega v\u00f5ime j\u00e4reldada, et nii viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramiseks kui ka viisit\u00fcpoloogia koostamiseks vajame representatiivset tunnust (v\u00f5i tunnuste kompleksi), mis oleks korraga p\u00fcsiv ja individuaalne<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Sellist representatiivset tunnust v\u00f5i tunnuste kompleksi peab otsima iga muusikastiili puhul eraldi. Kuigi teiste uurijate viisit\u00fcpoloogia koostamise kogemused on \u00fcldises plaanis \u00f5petlikud, peab siiski t\u00f5dema, et universaalset viisit\u00fcpoloogia meetodit ei ole olemas<\/strong> ja uurijal tuleb endal leiutada meetod, mis oleks vastavuses uuritava muusika loomusega. Peatun siin siiski kahel anal\u00fc\u00fctilisel l\u00e4henemisel, mida on kasutatud seto rahvalauluga mingil m\u00e4\u00e4ral sarnaste laulustiilide uurimiseks \u2013 \u00fcks nendest meetoditest p\u00f5hineb viiside r\u00fctmilistel, teine aga meloodilistel tunnustel.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcpi m\u00e4\u00e4ratakse r\u00fctmi j\u00e4rgi nn \u201cstruktuurilis-t\u00fcpoloogilise meetodi\u201d puhul, mis on laialt levinud ukraina- ja venekeelses etnomusikoloogias ja mille aluseks on silbir\u00fctmi modelleerimine<\/strong>. Silbir\u00fctm on lauluteksti silpide laulmise r\u00fctm (vt R\u00fctm ja meetrum<\/strong><\/a>). Selle r\u00fctmiilmingu erilisele, struktuursele t\u00e4hendusele p\u00f6\u00f6rasid 20. sajandi alguses t\u00e4helepanu Ukraina rahvamuusikateadlased Filaret Kolessa (1907) ja Kliment Kvitka (1923). Hiljem j\u00e4tkasid meetodi arendamist Jevgeni Gippius (1957), Anna Rudneva (1973, 1990), Aleksander Banin (1983), Margarita Jengovatova (1987), Borislava Jefimenkova (1990, 2001) ja paljud teised. Selle teooria kohaselt on r\u00fctmil suurem representatiivne roll kui meloodial<\/strong>, kusjuures silbir\u00fctm on variantides p\u00fcsivam <\/strong>kui meloodiar\u00fctm<\/strong>. Silbir\u00fctmi modelleerimine on mitmetasandiline protsess, kus j\u00e4rkj\u00e4rgult redutseeritakse meloodilisi silbijaotusi ja s\u00f5nalise teksti \u201cliiasusi\u201d (lisasilpe, lisas\u00f5nu, s\u00f5nakordusi ja -katkestusi jms). Silbir\u00fctmist l\u00e4htuv viiside t\u00fcpoloogiseerimine t\u00f6\u00f6tab h\u00e4sti paljude laulutraditsioonide puhul (eriti slaavlastel), kuid see meetod ei ole universaalne. N\u00e4iteks ei sobi see l\u00e4\u00e4nemeresoome regilauluviiside t\u00fcpologiseerimiseks, sest nende r\u00fctmiline pool on selle meetodi jaoks liiga \u00fchetaoline \u2013 enamiku eesti regiviiside silbir\u00fctmi mudeliks on kaheksast l\u00fchikesest silpnoodist koosnev mudel (Lippus 1995: 57). Tegemist on juhtumiga, kus struktuurne tunnus on k\u00fcll p\u00fcsiv, aga mitte individuaalne ning seet\u00f5ttu ei saa olla viisit\u00fc\u00fcbi representatiivseks tunnuseks.<\/p>\n\n\n\n

Ingrid R\u00fc\u00fctel lahendas regilaulude t\u00fcpologiseerimise probleemi, t\u00f6\u00f6tades v\u00e4lja viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramise meetodi, mis p\u00f5hineb viisi meloodilistel aspektidel. R\u00fc\u00fctel l\u00e4htub h\u00fcpoteesist, et \u201ceesti (ja \u00fcldse l\u00e4\u00e4nemeresoome) rahvaviiside k\u00f5ige olulisem, p\u00fcsivam ja ka geneetilist sugulust k\u00f5ige enam v\u00e4ljendav komponent on meloodialiikumine\u201d (R\u00fc\u00fctel 1980: 3). Tema meetod p\u00f5hineb meloodilise liikumise p\u00f5hiskeemi abstraheerimisel<\/strong> (R\u00fc\u00fctel 1977, 1981). Viisit\u00fc\u00fcbi kirjeldamisel v\u00f5tab ta arvesse meloodialiikumise erinevaid aspekte, neist k\u00f5ige t\u00e4htsam on nn tugis\u00fcsteem<\/strong>, mille moodustavad meloodia stabiilsed helid \u2013 kindlad laadiastmed kindlates (regiv\u00e4rsi) positsioonides. R\u00fc\u00fctel kasutab oma uurimustes ka matemaatilise anal\u00fc\u00fcsi ja matemaatilise loogika vahendeid, mis v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fctilist protseduuri formaliseerida. Selle tulemusena ta mitte ainult ei grupeeri esitustes esinenud viisikujusid viisit\u00fc\u00fcpideks, vaid teeb j\u00e4reldusi ka viisit\u00fc\u00fcpide vaheliste \u201cgeneetiliste\u201d seoste, meloodilise varieerimise reeglite jms kohta.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ttes arvesse asjaolu, et seto leelo kuulub regilaulutraditsiooni, oleks loogiline katsetada R\u00fc\u00fctli meetodit seto viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramiseks ja s\u00fcstematiseerimiseks. Samas, kuna seto viiside r\u00fctm, sh silbir\u00fctm on palju mitmekesisem kui teiste eesti regilaulude r\u00fctm, oleks otstarbekas kontrollida ka silbir\u00fctmi modelleerimise meetodi sobivust seto viiside t\u00fcpoloogiseerimiseks. Seda olen teinud artiklis \u201cSetu rahvaviiside t\u00fcpoloogia alustest\u201d (P\u00e4rtlas 2006a; vt ka P\u00e4rtlas 2021), kasutades anal\u00fc\u00fcsiobjektina laialt levinud lauluviisi rahvap\u00e4rase nimega p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em>. Anal\u00fc\u00fcs andis huvitavaid tulemusi \u2013 selgus, et R\u00fc\u00fctli \u201ctugis\u00fcsteemi\u201d meetod, mida mitmeh\u00e4\u00e4lses laulus saab kindlalt rakendada ainult eeslaulja soolopartiile, annab liiga \u00fcldisi tulemusi; meloodiakontuuri tunnus aga ei t\u00f6\u00f6ta \u00fcldse, sest (emilisest vaatepunktist) \u00fche ja sama viisit\u00fc\u00fcbi esitustes v\u00f5ivad eeslauljad kasutada paljusid erinevaid kontuure (laskuvaid, t\u00f5usvaid, t\u00f5usev-laskuvaid jt). Samas v\u00f5ib erinevate viisit\u00fc\u00fcpide eeslaulja partii meloodiline kontuur olla praktiliselt identne.<\/p>\n\n\n\n

Silbir\u00fctmi tunnus t\u00f6\u00f6tab seto laulude puhul paremini, kuid mitte alati, sest esineb erinevaid viisit\u00fc\u00fcpe, mille silbir\u00fctmi mudel kattub. Pealegi osutub paljudel juhtudel viisi meetriline struktuur (l\u00f6\u00f6kide arv meetrumir\u00fchmades) ilmekamaks tunnuseks kui silbir\u00fctm, mis v\u00f5ib koosneda ainult kaheksandiknootidest (see puudutab eriti I r\u00fctmis\u00fcsteemi<\/strong><\/a> viisit\u00fc\u00fcpe). R\u00fctmimudeleid seto mitmeh\u00e4\u00e4lsetes lauludes uuris ka R\u00fc\u00fctel (1999), kuid tema eesm\u00e4rgiks ei olnud viisit\u00fcpoloogia koostamine.<\/p>\n\n\n\n

Otsides seto viisit\u00fc\u00fcpide representatiivseid tunnuseid j\u00f5udsin veendumusele, et otsida tuleb siiski r\u00fctmi valdkonnas, valides erinevate r\u00fctmiilmingute hulgast tunnuse, mis oleks nii p\u00fcsiv kui ka individuaalne. Selliseks osutus <\/strong>harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a> \u2013 omap\u00e4rane n\u00e4htus, millel on v\u00e4ga oluline struktuurne roll seto mitmeh\u00e4\u00e4lses laulus (olen esimest korda kirjutanud sellest artiklis P\u00e4rtlas 2001; seal nimetasin n\u00e4htust \u201claadir\u00fctmiks\u201d). Harmooniline r\u00fctm ei ole etnomusikoloogias kuigi laialt tuntud m\u00f5iste \u2013 olen kohanud sarnast anal\u00fc\u00fcsimeetodit m\u00f5nes vene mitmeh\u00e4\u00e4lsete laulude anal\u00fc\u00fcsis (n\u00e4iteks Dorohhova 1987, Svistkova 1987). Harmooniline r\u00fctm v\u00f5ib tekkida binaarse harmoonilise s\u00fcsteemiga stiilides, mis t\u00e4hendab, et viisis vahelduvad korrap\u00e4raselt kaks funktsionaalselt vastandatud harmoonilist astmekompleksi. Nende kahe kompleksi (\u201charmooniafunktsiooni\u201d) vaheldumise r\u00fctmi nimetangi harmooniliseks r\u00fctmiks. Nagu silbir\u00fctmi, v\u00f5ib ka harmoonilist r\u00fctmi anal\u00fc\u00fcsida erinevatel tasanditel \u2013 konkreetsetest silbir\u00fctmi mustritest, mis v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral siiski varieeruvad, kuni \u00fcldistatud mudeliteni, mis on v\u00e4ga stabiilsed. <\/p>\n\n\n\n

Harmoonilise r\u00fctmi anal\u00fc\u00fcsi \u00fcksikasjadest saab lugeda siinse veebirakenduse sektsioonis Seto leelo muusikaline stiil<\/strong><\/a> <\/strong>(vt Harmooniline r\u00fctm<\/strong><\/a>). Siin mainin vaid viisit\u00fcpoloogia seisukohalt olulist anal\u00fc\u00fcsitulemust: harmooniline r\u00fctm, olles seotud meloodilise ja silbir\u00fctmiga ning viisi meetrilise struktuuriga, kirjeldab seto viisit\u00fc\u00fcpe loetletud tunnuste seast k\u00f5ige t\u00e4psemalt. Selle abil saab eristada ka neid viisit\u00fc\u00fcpe, mille r\u00fctmi ja vormi muud aspektid langevad kokku. K\u00e4esolev t\u00fcpoloogia v\u00f5tab arvesse viiside erinevaid struktuurseid tunnuseid, kuid k\u00f5ige olulisemaks ja otsustavamaks argumendiks viisit\u00fc\u00fcbi m\u00e4\u00e4ramisel on viisi harmoonilise r\u00fctmi mudel.<\/p>\n\n\n\n

T\u00fcpoloogia koostamise \u00fcldised p\u00f5him\u00f5tted ja probleemid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Viisit\u00fc\u00fcpide m\u00e4\u00e4ramisest viisit\u00fcpoloogiani on pikk tee. Ideaalis ei ole viisit\u00fcpoloogia mitte viisit\u00fc\u00fcpide nimekiri, vaid viiside olulistest tunnustest l\u00e4htuv mitmetasandiline s\u00fcsteem, milles avaldub muusikatraditsiooni olemus, kujunemine, stiilid, nende p\u00e4ritolu ja vastastikused m\u00f5jud. Viisit\u00fcpoloogia annab traditsioonist nii s\u00fcnkroonilise (uurimise hetke) kui ka diakroonilise (ajaloolise protsessi) pildi. <\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fcpoloogia mitmetasandilisus tuleneb sellest, et viisit\u00fc\u00fcpidel on erinev sugulusaste, need moodustavad erineva iseloomu ja suurusega r\u00fchmi, alar\u00fchmi ja ala-alar\u00fchmi. Tasandite arv s\u00f5ltub uurimisobjekti \u2013 muusikatraditsiooni \u2013 mitmekesisusest ja j\u00e4\u00e4dvustatud materjali hulgast. Kuna seto leelo on rikkalik ja stiililiselt heterogeenne traditsioon, siis ulatub leeloviiside t\u00fcpoloogia tasandite arv viieni. M\u00f5nes viisit\u00fc\u00fcbis on tasandeid ka v\u00e4hem. Eri tasandite tunnused v\u00f5ivad erineda, sest viiside sugulus v\u00f5ib v\u00e4ljenduda eri moel \u2013 r\u00fctmi- ja meetrumis\u00fcsteemis, vormiehituses, korduvates motiivides, konkreetsetes r\u00fctmimudelites jne. Seto viisit\u00fcpoloogia viimase (st konkreetse viisit\u00fc\u00fcbi) tasandi tunnuseks on alati harmoonilise r\u00fctmi mudel, mis on seto viiside peamine representatiivne tunnus. Viisit\u00fc\u00fcpide r\u00fchmitamise printsiipe valides on aga t\u00e4htis, et r\u00fchma tunnused tooksid esile olulisi, \u201cgeneetilisele\u201d sugulusele osutavaid n\u00e4htusi. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcks viisit\u00fc\u00fcpide mitmetasandilise hierarhia koostamise \u00fcldisemaid probleeme on \u00f5igesti otsustada, millal viisir\u00fchmade hargnemine j\u00f5uab konkreetse viisit\u00fc\u00fcbi tasandini, mille piires toimub juba t\u00fc\u00fcbisisene esituslik varieerimine. Seto viisit\u00fcpoloogias \u00fcritan l\u00e4htuda emilisest vaatenurgast, st sellest, mida laulikud ise peavad samaks viisit\u00fc\u00fcbiks ehk rahvap\u00e4raselt \u201c(h)\u00e4\u00e4leks\u201d. Selle \u00fcle saab osaliselt otsustada rahvap\u00e4rase terminoloogia ja p\u00fcsivate viisiversioonide omavahelise vastavuse p\u00f5hjal, osaliselt aga mingi viisikuju diferentseeritud kasutamise j\u00e4rgi (n\u00e4iteks kui struktuurselt \u00fcsna sarnased viisikujud seostuvad j\u00e4rjekindlalt erinevate laululiikidega). M\u00f5nikord j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus siiski lahtiseks ja minu valitud lahenduse \u00fcle v\u00f5ib vaielda.<\/p>\n\n\n\n

Viisit\u00fcpoloogia koostamise teiseks \u00fcldisemaks k\u00fcsimuseks on see, kas kultuurilist n\u00e4htust on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik paigutada loogilisse skeemi. Kultuurilised s\u00fcsteemid ei ole range struktuuriga \u201ckristallid\u201d \u2013 need on pigem elusorganismid, mis on pidevas arenguprotsessis ja mida m\u00f5jutavad lugematud v\u00e4lis- ja sisetegurid. Iga rahvamuusikatraditsiooni ajalugu on pikk ja mitmetahuline ning selles on oma koht nii seadusp\u00e4rasusel kui ka juhusel. Seega ei saa laulutraditsiooni juhuslik s\u00fcnkroonne l\u00e4bil\u00f5ige, mis on viisit\u00fcpoloogia puhul ainsaks v\u00f5imalikuks uurimisobjektiks, moodustada rangelt loogilist l\u00f5petatud s\u00fcsteemi. Seda ei ole m\u00f5tet ka eesm\u00e4rgiks seada. Viisit\u00fcpoloogiat koostades tuleb teadlikult j\u00e4tta ruumi juhusele ja leppima v\u00f5imalusega, et m\u00f5ni viisit\u00fc\u00fcp j\u00e4\u00e4b \u00fcksikuks, sobitumata \u00fchem\u00f5tteliselt loogilisse s\u00fcsteemi, v\u00f5i et m\u00f5ni t\u00fc\u00fcp tuleks eri tunnustest l\u00e4htudes paigutada erinevatesse r\u00fchmadesse. M\u00f5nest viisit\u00fc\u00fcbist ei ole ka piisavalt j\u00e4\u00e4dvustusi, et v\u00e4lja selgitada selle p\u00fcsivaid ja varieeruvaid tunnuseid. Kuna k\u00e4esoleva t\u00fcpoloogia \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on anda v\u00f5imalikult ammendav \u00fclevaade k\u00f5ikidest traditsioonis leiduvatest viisit\u00fc\u00fcpidest, eelistasin m\u00f5nikord ohverdada s\u00fcsteemi laitmatu loogilisuse ja m\u00e4\u00e4rasin \u201cprobleemsele\u201d viisit\u00fc\u00fcbile koha enamv\u00e4hem sobivas r\u00fchmas.<\/p>\n\n\n\n

Ja viimaseks rahvaviiside t\u00fcpologiseerimise \u00fcldiseks probleemiks, millele siin osutan, on k\u00fcsimus, kuiv\u00f5rd peab t\u00fcpoloogia kaasama kogu traditsioonis eksisteerivat repertuaari. Probleemi lahendamisel peaks l\u00e4htuma konkreetse laulutraditsiooni ise\u00e4rasustest \u2013 laulurepertuaari koosseisust, viiside muusikalisest stiilist ja oletatavast p\u00e4ritolust. Seto leelotraditsioonis v\u00f5ib leida erinevaid stiile. See on ilmselt seotud traditsiooni arengu erinevate ajalooliste etappidega, teiste kultuuride stiililiste m\u00f5jutustega ja ka viiside laenamisega. Siinse t\u00fcpoloogia puhul valisin maksimaalselt kaasava strateegia. Piiravaks kriteeriumiks oli viisit\u00fc\u00fcbi sobivus seto mitmeh\u00e4\u00e4lse laulustiili p\u00f5him\u00f5tetega \u2013 sobiv r\u00fctmis\u00fcsteem, v\u00f5imalus laulda viisi traditsioonilises mitmeh\u00e4\u00e4lses faktuuris (st ehitada reeglip\u00e4raseid mitmeh\u00e4\u00e4lsuse partiisid), binaarne harmoonias\u00fcsteem ja toimiv harmooniline r\u00fctm. Nii osutusid t\u00fcpoloogia viiside hulka kaasatuks nii regilaulud kui ka teksti j\u00e4rgi pigem uuemad v\u00f5i siirdevormilised rahvalaulud. Sellise valiku p\u00f5hjuseks oli nii soov h\u00f5lmata kogu seto leelo traditsioonilist viisirepertuaari kui ka v\u00f5imatus t\u00f5mmata piire stiilide vahel juhtudel, kui \u201cuuemad\u201d viisid n\u00e4itavad sugulust vanematega v\u00f5i m\u00f5ni viis eksisteerib vanemas ja uuemas versioonis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viisit\u00fcpoloogia on etnomusikoloogias distsipliinispetsiifiline uurimiseesm\u00e4rk ja -meetod, mille vajadus tuleneb suulise muusikatraditsiooni variantsest loomusest. Kuna suuline kultuur ei s\u00e4ilita esitatavate \u201cteoste\u201d (laulude, palade) algtekste, siis eksisteerivad teosed traditsioonis variantidena. Laulu v\u00f5i instrumentaalse pala iga esitus on suulises kultuuris sisuliselt variant, k\u00f5ik variandid on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed ja need on traditsioonilise muusika ainus materiaalne reaalsus. Variantide (taas)loomine […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"parent":1010,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1526","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nViisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias \u2013 taust ja m\u00f5testus<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Kuidas toimib visiitp\u00f5holoogia etnomusikoloogias? Uurime suuliste muusikatraditsioonide m\u00f5testamist ja teoreetilisi l\u00e4htekohti.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias \u2013 taust ja m\u00f5testus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kuidas toimib visiitp\u00f5holoogia etnomusikoloogias? Uurime suuliste muusikatraditsioonide m\u00f5testamist ja teoreetilisi l\u00e4htekohti.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-10-19T16:31:21+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/\",\"name\":\"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias \u2013 taust ja m\u00f5testus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\"},\"datePublished\":\"2024-08-12T15:50:53+00:00\",\"dateModified\":\"2025-10-19T16:31:21+00:00\",\"description\":\"Kuidas toimib visiitp\u00f5holoogia etnomusikoloogias? Uurime suuliste muusikatraditsioonide m\u00f5testamist ja teoreetilisi l\u00e4htekohti.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Viisit\u00fcpoloogia. Kellele ja milleks?\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias. Teoreetiline sissejuhatus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\",\"name\":\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias \u2013 taust ja m\u00f5testus","description":"Kuidas toimib visiitp\u00f5holoogia etnomusikoloogias? Uurime suuliste muusikatraditsioonide m\u00f5testamist ja teoreetilisi l\u00e4htekohti.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias \u2013 taust ja m\u00f5testus","og_description":"Kuidas toimib visiitp\u00f5holoogia etnomusikoloogias? Uurime suuliste muusikatraditsioonide m\u00f5testamist ja teoreetilisi l\u00e4htekohti.","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/","og_site_name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","article_modified_time":"2025-10-19T16:31:21+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/","name":"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias \u2013 taust ja m\u00f5testus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website"},"datePublished":"2024-08-12T15:50:53+00:00","dateModified":"2025-10-19T16:31:21+00:00","description":"Kuidas toimib visiitp\u00f5holoogia etnomusikoloogias? Uurime suuliste muusikatraditsioonide m\u00f5testamist ja teoreetilisi l\u00e4htekohti.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/viisitupoloogia-rahvamuusika-uuringutes\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Viisit\u00fcpoloogia. Kellele ja milleks?","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/viisitupoloogia-kellele-ja-milleks\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Viisit\u00fcpoloogia etnomusikoloogias. Teoreetiline sissejuhatus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/","name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1526","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1526"}],"version-history":[{"count":52,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1526\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6269,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1526\/revisions\/6269"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1010"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1526"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}