{"id":1054,"date":"2024-06-20T15:58:08","date_gmt":"2024-06-20T12:58:08","guid":{"rendered":"https:\/\/markus.savotskin.wsys.ee\/seto\/?page_id=1054"},"modified":"2026-02-27T14:36:20","modified_gmt":"2026-02-27T12:36:20","slug":"alamleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/","title":{"rendered":"Laululiigid ja esituskontekst"},"content":{"rendered":"\n

Seto leelo esituskontekst avaldub laululiikides, mille m\u00e4\u00e4ratlemisel etnomusikoloogias l\u00e4htutakse laulude \u201ekasutusest\u201c (use category<\/em> Alan P. Merriami j\u00e4rgi) ja s\u00f5nalise teksti sisust. Seto leelo laululiikide s\u00fcsteem on \u00fcldiselt sama, mis Euroopa teistel agraarsetel rahvastel. Seda liigitust kasutatakse tavaliselt rahvalaulu noodistuste kogumikes \u2013 \u00fcks v\u00e4ljapaistev Eesti n\u00e4ide on Herbert Tampere viiek\u00f6iteline v\u00e4ljaanne \u201eEesti rahvalaule viisidega\u201c (1956\u20131965), mis sisaldab teiste piirkondade regilaulude k\u00f5rval umbes 100 seto laulu noodistust. Tampere v\u00e4ljaandes on ka p\u00f5hjalikud sissejuhatavad artiklid, kus muuhulgas kirjeldatakse laulude esituskonteksti. Traditsioonilise muusika kultuuriline kontekst, sh esituskontekst, on etnomusikoloogias ulatuslik ja distsipliinispetsiifiline uurimisvaldkond, kuid k\u00e4esoleva uurimuse fookus on muusikalistel struktuuridel ja nende taga oleval muusikalisel m\u00f5tlemisel. Seet\u00f5ttu piirdun laulude esituskonteksti k\u00e4sitlemisel siinse uurimuse seisukohalt vajaliku miinimumiga.<\/p>\n\n\n\n

Rahvalaulud jagatakse tavaliselt kaheks suureks r\u00fchmaks \u2013 tavandilauludeks<\/strong> ja tavandiv\u00e4listeks lauludeks<\/strong>. Tavandilaulud on seotud kindla esituskonteksti ja muusikav\u00e4lise eesm\u00e4rgiga ning vanasti neid muul ajal ei esitatud. Selleks kontekstiks on enamasti agraarse aastats\u00fckli ja inimese eluts\u00fckli rituaalid, millega on seotud n\u00e4iteks kalendritavandilaulud, pulmalaulud, surnuitkud jt. T\u00f6\u00f6laulud moodustavad klassifikatsioonides tavaliselt eraldi r\u00fchma. Samas v\u00f5ib ka neid pidada mingis m\u00f5ttes \u201etavandilauludeks\u201c, sest nende eesm\u00e4rgiks oli tagada t\u00f6\u00f6 edukus, kasutades eelkristlikke maagilisi v\u00f5tteid \u2013 sisuliselt oli tegemist t\u00f6\u00f6rituaalidega. Tavandiv\u00e4line laulurepertuaar on samuti osaliselt seotud teatud elusituatsioonide ja tegevustega, n\u00e4iteks m\u00e4ngulaulud, tantsulaulud, peolaulud jt. M\u00f5ned laulud on aga veelgi vabama esituskontekstiga \u2013 need on peamiselt jutustavad (seto leelo puhul l\u00fcroeepilised) ja l\u00fc\u00fcrilised laulud, mida eristatakse teksti sisu j\u00e4rgi. L\u00fc\u00fcrilisi laule v\u00f5ib jagada vanemaks ja uuemaks l\u00fc\u00fcrikaks, l\u00e4htudes teksti ja viisi stiilist.<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata \u00fchistele joontele on iga rahvalaulutraditsiooni \u017eanriline struktuur erinev. M\u00f5ned laululiigid domineerivad, m\u00f5ned aga on esindatud tagasihoidlikumalt v\u00f5i puuduvad t\u00e4iesti. Laululiigi t\u00e4htsusele traditsioonis viitab eesk\u00e4tt selle j\u00e4\u00e4dvustuste hulk ja geograafiline levik. Oluliseks n\u00e4itajaks on ka viisit\u00fc\u00fcpide arv, millega \u00fchte v\u00f5i teist laululiiki esitatakse \u2013 see viitab muuhulgas liigi levikule lokaalsetes traditsioonides. J\u00e4rgnevalt annan \u00fclevaate seto leelos esinevatest laululiikidest ning nendega seotud viisit\u00fc\u00fcpide arvust. \u00dcksikasjalikumat informatsiooni laululiikide ja viisit\u00fc\u00fcpide seoste kohta leiab tabelist peat\u00fckis Laululiigid ja viisit\u00fc\u00fcbid<\/strong><\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Seto t\u00f6\u00f6laulud<\/strong> on seotud maaviljelemise, loomakasvatuse, kalastuse, koriluse ja teatud koduste t\u00f6\u00f6dega. Agraarsete laulude hulgas on palju p\u00f5llulaule <\/strong>(seitse viisit\u00fc\u00fcpi), mis saatsid p\u00f5llut\u00f6\u00f6de erinevaid etappe \u2013 n\u00e4iteks l\u00f5ikuslaulud (lelotamine<\/em>, p\u00f5imu \u00e4\u00e4l<\/em>), samuti nurm\u00f5laul<\/em>, hainalaul<\/em> jt. S\u00f5ltuvalt sellest, kas tegemist on naiste- v\u00f5i meestet\u00f6\u00f6dega, leidub selles laululiigis naiste- ja meesteviise. Nii laulavad naised l\u00f5ikuslaule, mehed aga k\u00fclvamis- ja heinateolaule. P\u00f5llut\u00f6\u00f6dega on seotud ka s\u00f5nnikulaotamise laulud<\/strong>, mida esindab kolm erinevat viisi. P\u00f5llul laulmise juures esines m\u00f5nikord erilisi esitusvorme, nagu mitme kooriga antifoonne laulmine. Loomakasvatusega on seotud karjasaatjate laulud<\/strong> (kar\u00b4alaul<\/em>, \u00f5ll\u00f5tamine<\/em> jt; kokku viis viisit\u00fc\u00fcpi). Karjaselaulud on setodel ka laialt levinud iseseisev soolo\u017eanr, mille viis (kar\u00b4a \u00e4\u00e4l<\/em>) erineb kooriviisidest. Pihkva j\u00e4rve juures elavatel setodel on t\u00e4htsal kohal ka j\u00e4rvelaulud<\/strong> (kolm viisit\u00fc\u00fcpi). Need on seotud kalastusega ja selles m\u00f5ttes v\u00f5ib neid m\u00e4\u00e4rata t\u00f6\u00f6lauludeks. Enamasti on aga tegemist naiste paadis\u00f5idu (paadiga kul\u00b4atamise<\/em>) lauludega, mille sisuks on j\u00e4rve ja tema rikkalike kalavarude kiitmine. T\u00f6\u00f6laulude hulka kuuluvad ka vihuliste <\/strong>ja marjuliste laulud<\/strong> \u2013 osalt kalendrits\u00fckliga seotud suvelaulud. Mis puudutab koduste t\u00f6\u00f6de laule, siis m\u00f5ned neist on aja jooksul ilmselt muutunud m\u00e4ngulauludeks, n\u00e4iteks k\u00e4sikivilaulud<\/strong> ja ketramislaulud<\/strong>. Koduste t\u00f6\u00f6de lauludest on tuntud ka pesupesemise laul<\/strong> (m\u00f5sum\u00f5skmine<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Kalendritavandilaulud<\/strong> moodustavad v\u00e4ga rikka ja mitmekesise osa Euroopa agraarsete rahvaste laulutraditsioonist. Seto leelo traditsioonis on selle funktsiooniga laululiigid esindatud osaliselt ja eba\u00fchtlaselt, kusjuures esiplaanil on Eesti teiste piirkondadega v\u00f5rreldes erinevate kalendrip\u00fchade laulud. \u00dcldiselt tundub, et laulurohkeim aastaaeg Setomaal on kevad. Selle perioodi alguseks v\u00f5ib lugeda talve l\u00f5ppu t\u00e4histavaid vastlaid (maaselitsa<\/em> e. v\u00f5in\u00e4dal), mil lauldi palju erinevaid vastlalaule<\/strong> e. maaselitsa <\/em>laule <\/strong>(11 viisit\u00fc\u00fcpi). V\u00f5in\u00e4dala laulud jagunevad setodel p\u00f5hiliselt kaheks liigiks \u2013 m\u00e4elaul <\/em>(viis viisit\u00fc\u00fcpi) ja vastlas\u00f5idulaul (maaselitsa kul\u00b4atamine<\/em>; kolm viisit\u00fc\u00fcpi). M\u00e4elaulu<\/em> tekstide sisuks on \u00fcleskutse tulla m\u00e4ele tantsima ja laulma. Hobuste ja saaniga vastlas\u00f5idul oli lisaks meelelahutusele ka maagiline funktsioon \u2013 \u201emaa \u00e4ratamine\u201c kevadeks. P\u00e4ris kevadiseks p\u00fchaks, mil laulmist kuuldus rohkesti, olid lihav\u00f5tted. P\u00fchap\u00e4eval enne lihav\u00f5tteid lauldi urbep\u00e4evalaule<\/strong> (kuus viisit\u00fc\u00fcpi). Need saatsid erilist t\u00fc\u00fcpi kiikumist (paaris laua otste peal), mida nimetati rahvap\u00e4raselt ts\u00f5\u00f5tamiseks<\/em> (urb\u00f5p\u00e4\u00e4v\u00e4<\/em> laulude refr\u00e4\u00e4ns\u00f5nad on vastavalt ts\u00f5\u00f5-ts\u00f5\u00f5<\/em>). Lihav\u00f5ttelaulud on samuti seotud kiikumisega \u2013 lihav\u00f5tte kiigelaule<\/strong> (viis viisit\u00fc\u00fcpi), mille viise nimetatakse h\u00e4ll\u00fc \u00e4\u00e4leks<\/em>, on laialt tuntud ja rohkesti salvestatud. Laulus\u00f5nade t\u00fc\u00fcpiliseks sisuks on \u00fcleskutse tulla kiikuma ja kiige kiitmine. Kiigelaulude hulgas on meestelaule, sest kiike ehitasid mehed. Veel \u00fcks paljude viisit\u00fc\u00fcpidega laululiik, seekord suvine, on jaanilaulud<\/strong> (seitse viisit\u00fc\u00fcpi, nende hulgas \u00fcks jaani\u00f5htu kar\u00b4avuut<\/em>). Ka jaanilaulude tekstid algavad enamasti \u00fcleskutsest \u2013 tulla jaanitulele pidutsema. Viimaseks seni mainimata kalendritavandilaulude liigiks on kadrilaul<\/strong>, mida lauldakse kahe \u00fcsna sarnase viisit\u00fc\u00fcbiga.<\/p>\n\n\n\n

Eluts\u00fckli laulude (Tampere j\u00e4rgi \u201eperekondlike t\u00e4htp\u00e4evade laulude\u201c) hulka kuuluvad pulmalaulud, m\u00f5rsja- ja surnuitkud, nekrutilaulud ja varrulaulud. Neist k\u00f5ige vanemaks liigiks on itkud<\/strong>. Kooriga esitatavatest itkudest moodustavad suurema osa m\u00f5rsjaitkud<\/strong>, millel on t\u00e4nap\u00e4evani kindel koht naiste repertuaaris, kuid n\u00fc\u00fcd esitatakse neid enamasti v\u00e4ljaspool rituaali. M\u00f5rsjaitkudel on oluline roll seto pulmade laulurepertuaaris (seto pulmi nimetatakse m\u00f5nikord \u201eitkupulmadeks\u201c). M\u00f5rsjaitkud kujutavad endast koorilaulu, kus eeslauljaks ja teksti improviseerijaks oli pruut, kaaslauljateks aga pruudi s\u00f5brannad podruskid<\/em>. Muusikalise stiili seisukohalt ei erine m\u00f5rsjaitkud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt teistest pulmalauludest, mist\u00f5ttu tekib k\u00fcsimus, kas tegemist on itku- v\u00f5i laulu\u017eanriga. Kuigi m\u00f5rsjaitkud on kahtlemata \u00fcks prominentsemaid laululiike seto leelo traditsioonis, on see esindatud ainult \u00fche viisit\u00fc\u00fcbiga. T\u00f5si k\u00fcll, seda varieeritakse \u00fcsna mitmekesiselt. Surnuitkud<\/strong> on setodel, nagu ka paljudel teistel naaber- ja sugulusrahvastel, enamasti soolo\u017eanr, kuid seto traditsiooni omap\u00e4rase joonena eksisteerivad ka koorisurnuitkud. Kooriitke esitatakse erilistes olukordades \u2013 p\u00f5hiliselt toimub see abiellumata neiu matusel, millel on seto kultuuris seoseid pulmarituaaliga. Kooriga itketi pulmade ajal ka pruudi vanemate haual, kasutades selleks spetsiaalset surnuitku viisit\u00fc\u00fcpi. Kuigi koorisurnuitke on salvestatud \u00fcsna v\u00e4he, leiame selles \u017eanris kuus viisit\u00fc\u00fcpi, mille aluses on kaks omavahel seotud viisimudelit (vt P\u00e4rtlas 2018, 2025). Setodel leidus ka itkuparoodiaid<\/strong>, millest on j\u00e4\u00e4dvustatud kahte viisit\u00fc\u00fcpi ja mida laulsid mehed (itk on \u00fcldiselt naiste\u017eanr). \u00dchel nendest paroodiatest on t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcldtuntud viis, millega esitatakse laule \u201eVanaim\u00e4kene\u201c ja \u201eH\u00e4rm\u00e4 Ivok\u00f5n\u00f5\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Pulmades esitati lisaks m\u00f5rsjaitkudele ka mitmeid pulmalaule<\/strong>. Nende hulgas on itkulise iseloomuga ja v\u00e4ga omap\u00e4rase viisi- ja v\u00e4rsiehitusega laul h\u00e4hk\u00e4mine<\/em>, mida esitati siis, kui pruut lahkus isakodust, et s\u00f5ita kirikusse laulatusele. Setomaal on laialt levinud ka pulmalaul kaasitamine<\/em> (kaask\u00f5l\u00f5mine<\/em>), mille refr\u00e4\u00e4n \u201eka\u015bke, ka\u0144ke\u201c on \u00fcle Eesti tuntud pulmalaulurefr\u00e4\u00e4ni variant. Laul on huvitav ka selle poolest, et seda oli kombeks esitada kahe kooriga (kat\u00f5 paariga<\/em>), nii et koorid k\u00f5lasid koos, omavahel r\u00fctmiliselt ja vormiliselt koordineerimatult (P\u00e4rtlas 2020). Kaasitamist<\/em> laulsid peigmehepoolsed naissugulased kaasikud<\/em>. T\u00e4htis koht seto pulmades on ka pulmas\u00f5idulauludel (saaja \u00e4\u00e4l<\/em> e. saadi \u00e4\u00e4l<\/em>), mida on j\u00e4\u00e4dvustatud kolme viisit\u00fc\u00fcbiga. Kuna tegemist oli hobuses\u00f5iduga, laulsid neid laule sageli mehed ja viisidel on meestelaulu stiilijooni. Lisaks leidsin veel mitmesuguseid pulmalaule nelja viisit\u00fc\u00fcbiga. Muudest perekondlike t\u00e4htp\u00e4evade lauludest leidub seto traditsioonis varrulaule<\/strong> (kaks viisit\u00fc\u00fcpi) ja nekrutilaule<\/strong> (\u00fcks viisit\u00fc\u00fcp).<\/p>\n\n\n\n

Seto tavandiv\u00e4lises repertuaaris<\/strong> on v\u00e4ga t\u00e4htis koht m\u00e4ngulauludel<\/strong>. Anal\u00fc\u00fcsitud materjalis olen kohanud 25 m\u00e4ngulaulu nimetust, millele vastab kokku ligi 50 viisit\u00fc\u00fcpi. K\u00f5ige rohkem eri viisit\u00fc\u00fcpe on m\u00e4ngulauludel Handa, handa hahek\u00f5s\u00f5\u2019 <\/em>(kuus viisit\u00fc\u00fcpi),\u201cLeinam\u00e4ngul\u201d (m\u00f5rsja kool\u00f5tamine<\/em>; viis viisit\u00fc\u00fcpi),\u201cK\u00e4sikivim\u00e4ngul\u201d (neli viisit\u00fc\u00fcpi) ja \u201cVenna otsimise m\u00e4ngul\u201d (siimum\u00e4ng<\/em>, neits\u00fct\u00e4mine<\/em>; neli viisit\u00fc\u00fcpi). Samas on olemas m\u00f5ned v\u00e4iksema viisit\u00fc\u00fcpide arvuga m\u00e4ngulaulud, millest on helisalvestisi isegi rohkem \u2013 \u201eHobusem\u00e4ng\u201c (leigotamine<\/em>; kaks viisit\u00fc\u00fcpi), \u201eV\u00f6\u00f6kudumine\u201c (kolm viisit\u00fc\u00fcpi), \u201eLinam\u00e4ng\u201c (\u00fcks viisit\u00fc\u00fcp), \u201eS\u00f5rmem\u00e4hkimise m\u00e4ng\u201c (\u00fcks viisit\u00fc\u00fcp mitmes versioonis), \u201eKergotamine\u201c (kaks viisit\u00fc\u00fcpi) jt. M\u00e4ngukirjeldusi v\u00f5ib leida eelpool mainitud Tampere v\u00e4ljaande 3. k\u00f6ites (Tampere 1958). M\u00e4ngulaulude viisid on tihti \u201emotoorse\u201c r\u00fctmiga, kuna nende esitusega kaasnesid r\u00fctmilised liigutused. Selles m\u00f5ttes sarnanevad m\u00e4ngulauludega tantsulised laulud<\/strong>, mida on j\u00e4\u00e4dvustatud seitsme viisit\u00fc\u00fcbiga. Tantsulauludest on eriti tuntud kargus<\/em> (\u00fcks viisit\u00fc\u00fcp mitmes versioonis) ja p\u00f6\u00f6r\u00e4juuskmine<\/em> (kaks viisit\u00fc\u00fcpi, \u00fcks neist on nn p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em>). Viimast laululiiki ei saa siiski lihtsalt tantsuks m\u00e4\u00e4rata, sest sellega lauldi tihti l\u00fcroeepilisi tekste.<\/p>\n\n\n\n

Tavandiv\u00e4lises repertuaaris on \u00fcks kindla kogukonnaelu olukorraga seotud laululiigiks peolaulud<\/strong>. Traditsioonikandjad nimetavad neid m\u00f5nikord praasniga<\/em> lauluks <\/em>v\u00f5i \u00e4\u00e4leks<\/em> (selline kommentaar leidus v\u00e4hemalt kolme viisit\u00fc\u00fcbi juures). Tegemist ei pruugi olla siiski spetsiaalsete \u201epeoviisidega\u201c \u2013 nii lauldakse praasniga \u00e4\u00e4lega<\/em> (I.A.2.a1<\/sub><\/strong><\/a> <\/strong>ja I.A.2.a2<\/sub><\/strong><\/a>) l\u00fcroeepilisi, pulma- ja tantsulaule. Mehed nimetavad oma peolaule tihti kul\u00b4atamise<\/em> lauludeks (vene s\u00f5nast \u0433\u0443\u043b\u044f\u0442\u044c<\/em> \u2013 \u2019jalutama, pidutsema\u2019). Eraldi laulmisolukorraks on peo l\u00f5pp, mil lauldakse kodominemise<\/em> laule (neli viisit\u00fc\u00fcpi). Kokku m\u00e4\u00e4rasin peolauludeks 12 viisit\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n\n\n\n

Setod on tuntud oma pikkade l\u00fcroeepiliste laulude<\/strong> poolest. \u00dcks tuntumaid l\u00fcroeepika esitajaid on Anne Vabarna (1877\u20131964), kellelt on salvestatud mitmesaja rea pikkusi laule. L\u00fcroeepiliste laulude tekstid ei ole seotud \u00fche konkreetse viisiga, vaid paljude eri viisit\u00fc\u00fcpidega. Viisid kuuluvad enamasti vanemasse stiilikihti, kuid esineb ka uuemaid viise. Viisid, millega lauldakse l\u00fcroeepilisi laule, on enamasti pol\u00fcfunktsionaalsed. See kehtib n\u00e4iteks juba mainitud viisit\u00fc\u00fcpide I.A.2.b1<\/sub><\/strong><\/a> (p\u00f6\u00f6r\u00e4 \u00e4\u00e4l<\/em>), samuti I.A.2.a1<\/sub><\/strong><\/a><\/strong><\/a> ja\u00a0I.A.2.a2<\/sub><\/strong><\/a><\/strong><\/a> kohta (viimaseid nimetatakse praasniga \u00e4\u00e4leks<\/em>). Nende kolme viisit\u00fc\u00fcbiga on salvestatud k\u00f5ige rohkem l\u00fcroeepilisi laule. Huvitaval kombel on need viisid seotud ka tantsuga p\u00f6\u00f6r\u00e4juuskmine<\/em> (Tampere 1964: 27), mis meenutab asjaolu, et Euroopa ballaade esitati algselt samuti tantsides (Porter 1998: 131). Kuigi teatud viisit\u00fc\u00fcbid seto jutustavates lauludes domineerisid, oli t\u00e4iesti tavaline sobitada l\u00fcroeepilisi tekste ka paljude teiste viisidega. Kokku olen tuvastanud 20 viisit\u00fc\u00fcpi, millega l\u00fcroeepikat esitati.<\/p>\n\n\n\n

Seto leelo tavandiv\u00e4lise repertuaari veel \u00fche t\u00e4htsa osa moodustavad l\u00fc\u00fcrilised laulud<\/strong>, mille tekstidel \u2013 erinevalt l\u00fcroeepilistest lauludest \u2013 puudub j\u00e4rjekindel s\u00fc\u017eee. See on v\u00e4ga viisiderohke laululiik \u2013 l\u00fc\u00fcrilisi laule on anal\u00fc\u00fcsitud materjalis esitatud kokku 39 viisit\u00fc\u00fcbiga. Viisidest paistavad 23 kuuluvat vanemasse stiili ja 16 uuemasse stiili. Viiside jagamine vanemaks ja uuemaks stiiliks on m\u00f5nev\u00f5rra tinglik ja kohati subjektiivne, sest viisistruktuuri erinevad aspektid (n\u00e4iteks r\u00fctmimudel ja helilaad) v\u00f5ivad siin osutada erinevas suunas. Pealegi eksisteerib samast viisit\u00fc\u00fcbist tihti nii vanem kui ka uuem versioon. Uuema muusikalise stiiliga (kuhu liigitasin peamiselt ma\u017eoorsed-minoorsed funktsionaalharmooniaga viisid) k\u00e4ivad sageli koos ka uuemad v\u00e4rsivormid, kuigi see ei ole kindel reegel. Paaril juhul m\u00e4\u00e4rasin uuema l\u00fc\u00fcrilise laulu uuemaks rahvalauluks<\/strong>, sest tekstis oli stroofilise laulu tunnuseid v\u00f5i see oli kirjandusliku p\u00e4ritoluga.<\/p>\n\n\n\n

Seto leelo laululiikide viimase r\u00fchma moodustavad improvisatsioonid<\/strong> \u2013 laulud improviseeritud v\u00f5i omatehtud tekstiga. S\u00f5naosavus on seto kultuuris alati olnud naise v\u00e4ga t\u00e4htis omadus, s\u00f5naosavat naist peeti ka muus m\u00f5ttes asjalikuks ja osavaks. S\u00f5nade seadmise oskuse pidi seto neiu omandama juba oma pulmadeks, kus tal tuli rohkesti koori saatel itkeda. Olla leelokoori s\u00f5nolin\u00f5<\/em> on suur au ja lauluemasid hinnatakse seto kultuuris v\u00e4ga k\u00f5rgelt. Viimastel aastak\u00fcmnetel on Seto kuningriigip\u00e4evadel regulaarselt l\u00e4bi viidud ka s\u00f5noliste<\/em> v\u00f5istlusi, kus eeslauljad improviseerivad laule antud teemale. Improvisatsiooni\u017eanri teeb seto leelos v\u00f5imalikuks laulude esitusviis, kus koor kordab eeslaulja poolt ettelauldud s\u00f5nu. Improvisatsiooniks kasutatakse juba olemasolevaid viise ning nende valik on suur. Olen k\u00e4esoleva t\u00fcpoloogia materjalis leidnud 12 viisit\u00fc\u00fcpi, millega on esitatud improvisatsioone, ja oletan, et neid oleks palju rohkem, kui kogujad oleksid improvisatsioone sagedamini salvestanud. Improvisatsioone on esitatud nii vanemate kui ka uuemate viisit\u00fc\u00fcpidega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Seto leelo esituskontekst avaldub laululiikides, mille m\u00e4\u00e4ratlemisel etnomusikoloogias l\u00e4htutakse laulude \u201ekasutusest\u201c (use category Alan P. Merriami j\u00e4rgi) ja s\u00f5nalise teksti sisust. Seto leelo laululiikide s\u00fcsteem on \u00fcldiselt sama, mis Euroopa teistel agraarsetel rahvastel. Seda liigitust kasutatakse tavaliselt rahvalaulu noodistuste kogumikes \u2013 \u00fcks v\u00e4ljapaistev Eesti n\u00e4ide on Herbert Tampere viiek\u00f6iteline v\u00e4ljaanne \u201eEesti rahvalaule viisidega\u201c (1956\u20131965), mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":1012,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1054","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nLaululiigid ja esituskontekst \u2013 Seto leelo t\u00fcpoloogia<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Uuri, kuidas erinevad Seto leelo laululiigid ja mis roll on nende esituskontekstil rahvalaulu m\u00f5testamisel ning kasutamisel.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Laululiigid ja esituskontekst \u2013 Seto leelo t\u00fcpoloogia\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Uuri, kuidas erinevad Seto leelo laululiigid ja mis roll on nende esituskontekstil rahvalaulu m\u00f5testamisel ning kasutamisel.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-02-27T12:36:20+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"10 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/\",\"name\":\"Laululiigid ja esituskontekst \u2013 Seto leelo t\u00fcpoloogia\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\"},\"datePublished\":\"2024-06-20T12:58:08+00:00\",\"dateModified\":\"2026-02-27T12:36:20+00:00\",\"description\":\"Uuri, kuidas erinevad Seto leelo laululiigid ja mis roll on nende esituskontekstil rahvalaulu m\u00f5testamisel ning kasutamisel.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Seto leelo\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Laululiigid ja esituskontekst\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/\",\"name\":\"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Laululiigid ja esituskontekst \u2013 Seto leelo t\u00fcpoloogia","description":"Uuri, kuidas erinevad Seto leelo laululiigid ja mis roll on nende esituskontekstil rahvalaulu m\u00f5testamisel ning kasutamisel.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Laululiigid ja esituskontekst \u2013 Seto leelo t\u00fcpoloogia","og_description":"Uuri, kuidas erinevad Seto leelo laululiigid ja mis roll on nende esituskontekstil rahvalaulu m\u00f5testamisel ning kasutamisel.","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/","og_site_name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","article_modified_time":"2026-02-27T12:36:20+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"10 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/","name":"Laululiigid ja esituskontekst \u2013 Seto leelo t\u00fcpoloogia","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website"},"datePublished":"2024-06-20T12:58:08+00:00","dateModified":"2026-02-27T12:36:20+00:00","description":"Uuri, kuidas erinevad Seto leelo laululiigid ja mis roll on nende esituskontekstil rahvalaulu m\u00f5testamisel ning kasutamisel.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/alamleht\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Seto leelo","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/seto-leelo\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Laululiigid ja esituskontekst"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/","name":"Seto leelo viisit\u00fcpoloogia","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1054","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1054"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1054\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6785,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1054\/revisions\/6785"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1054"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}