Viisitüpoloogia puhul puudub universaalne meetod, mida saaks teaduslikust kirjandusest laenata ja rakendada igale rahvamuusika traditsioonile. Vastupidi – alati otsitakse unikaalset lahendust, lähtudes uuritava muusikatraditsiooni stiililisest omapärast ja struktuurist. Viisitüpoloogia algne kontseptsioon tekib uurijal tema kogemuste põhjal ja suurel määral intuitiivselt. Tüpoloogia koostamise protsessis leiab osa eelnevatest oletustest kinnitust, osa mitte, algne idee areneb, täpsustub ja teatud määral ka muutub.
Alustades tööd seto leelo viisitüpoloogiaga, lähtusin kahest üldisemast hüpoteesist. Esimese hüpoteesi järgi täidab seto lauluviiside identifitseerimisel peamist representatiivset rolli harmooniline rütm – seto leelo omapärane struktuurne nähtus, mis koordineerib mitmehäälsust ja viisivarieerimist. Teise hüpoteesi kohaselt jaguneb seto leelo viisirepertuaar kaheks põhiliseks stiilikihiks, mille tunnuseks on rütmisüsteemi tüüp, mida määrab meetrumitasandite arv ja rütmivältuste proportsionaalsus. Tüpoloogia koostamise käigus leidis esimene hüpotees täielikult kinnitust, mistõttu siinses uurimuses sai harmoonilisest rütmimudelist otsustav tunnus viisitüübi määramisel. Lisaks harmoonilisele rütmile kasutasin viisitüüpe määrates ja rühmitades mõnikord ka teisi tunnuseid – peamiselt viisivormi ja silbirütmi. Kinnituse sai ka hüpotees kahest rütmisüsteemist, sest leidsin palju viisitüüpe, mis kuuluvad selgelt neisse süsteemidesse. Samas kogunes tüpologiseerimise käigus suur hulk viisitüüpe, mis sobivad esimesse või teise rütmisüsteemi vaid osaliselt. Seejuures on neil ühiseid jooni, mis ei sobi kumbagi süsteemi. Nii tekkis idee kolmandast rütmisüsteemist, mille eripära on seotud „rõhulise värsi“ ja/või „jagava rütmi“ (divisive rhythm) printsiipidega.
Kui kasutaja avab veebirakenduse, näeb ta vasakul külgmenüüd pealkirjaga „Tüpoloogia“. See on veebirakenduse kõige olulisem osa, mis esitleb seto leelo viisitüpoloogiat mitmetasandilise taksonoomilise puuna ning sisaldab viisitüüpide ja nende rühmade analüütilisi kirjeldusi. Kuna selline puu ei mahuks tervikuna ekraanile, on see tehtud avatavaks ja suletavaks. Selleks tuleb klõpsata tüpoloogilise puu nuppudel, millel on tekst „ava“ ja „sulge“. Veebirakenduse avamisel kuvatakse tüpoloogia suletud kujul, nii et nähtavad on ainult kolm üldjaotust – I rütmisüsteem, II rütmisüsteem ja III rütmisüsteem. Rütmisüsteemi avades tuleb nähtavale selle esimene alajaotus (näiteks on I rütmisüsteemil kolm alarühma – I.A, I.B ja I.C). Neid alajaotusi saab omakorda avada, kuni jõutakse viimase tasandini – konkreetse viisitüübini (tüpoloogia puul on maksimaalselt viis tasandit). Viisitüüp võib asuda viiendal tasandil (näiteks I.A.1.a1), kuid juhul, kui rühmitamine lõpeb kõrgemal tasandil, võib tüüp asuda ka mõnel teisel tasandil. Näiteks I.B.2 on viisitüüp, mitte rühm). Viisitüübi nupp erineb rühma nupust selle poolest, et seda ei saa enam edasi avada (puudub märk „ava“). Rühmade avamisel hiireklõpsuga märgil „ava“ avaneb ainult tüpoloogia struktuur (puu), kuid ei avane rühma kirjeldus. Selline lahendus võimaldab vaadata tüpoloogia struktuuri, sulgemata seejuures teksti, mida parasjagu loed. Rühma kirjelduse avamiseks peab klõpsama rühma nuppu väljaspool märki „ava“ (ühtlasi avaneb ka tüpoloogia järgmise tasandi struktuur).
Iga viisitüpoloogia nupu taga asub kas viisitüüpide rühma või viisitüübi kirjeldav tekst. Selliseid kirjeldusi on kokku 223 ja neist 132 on viisitüüpide kirjeldused. Selleks, et saaks kiiresti tutvuda nuppude taga oleva sisuga, on igale nupule lisatud hüpikvihje alajaotuse pealkirjaga (näiteks on nupu I.B.2 hüpikvihje „Motiivi Ox Oox kordused. Käsikivilaul jt“).
Nagu eelnevast jutust selgub, on igal viisitüübil ja rühmal individuaalne numbritest ja tähtedest koosnev tähistus. Selle esimene osa – roomanumber (I, II ja III) – osutab rütmisüsteemile. Edasi järgnevad alajaotused kuni viisitüübini. Sellised tähistused mitte ainult ei näita viisitüübi või rühma kohta tüpoloogia süsteemis, vaid on ka väga mugavad viitamisel viisitüübile tüpoloogia tekstides, sest viisitüübile või rühmale ei ole võimalik anda lühikest sõnalist nimetust. Viisitüpoloogia tekstides on viisitüüpide ja rühmade tähistused alati paksus kirjas ja lingi funktsiooniga. Lingil klõpsates saab vaadata, millisest tüpoloogia alajaotusest on juttu. Linkideks on tehtud ka viited mõnele tähtsale teoreetilisele mõistele (nagu harmooniline rütm või pooltoon-poolteisttoon-laad); need lingid viivad vastavatele sissejuhatavatele teoreetilistele sisulehtedele peamenüüst.
Linkide süsteem võimaldab kasutajal valida endale kõige mugavama mooduse tüpoloogiaga tutvumiseks. Kõik tüpoloogia artiklid on kirjutatud arvestusega, et need oleksid loetavad iseseisvalt, sellest tulenevad mõned vältimatud kordused nende tekstides. Et artikli sisust sügavamalt aru saada, on soovitatav kasutada teksti sees olevaid linke. See on eriti tähtis siis, kui alustada tüpoloogiaga tutvumist juhuslikust huvi pakkunud artiklist. Linke kasutades võib alguspunktist sõltumata lahti harutada kogu tüpoloogia süsteemi ning saada palju teada ka seto leelo muusikalisest stiilist üldisemalt.
Tüpoloogia alajaotuste pealkirjad viitavad viisitüüpi või viisitüüpide rühma eristavale tunnusele või tunnustekompleksile. Selleks võib olla harmoonilise rütmi mudel (III.A.1.a – Rea Oo Xo/Oo Xx Oo kordused), numbritega välja kirjutatud silbirütmi mudel (II.C.3.c – 4. 8 ‘ 44 44 ‘ 88 88 2 (OO ‘ OO XO ‘ XX OO). Nurmõlaul), aga ka viisi või teksti vormiehitus (III.A.1.a11 – ||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3–5 korda. Tekst A(B) || (AB)RRR. Sõrmemähkimise mäng jt). Pealkirjades kasutatud sümbolite tähendused on seletatud lehel Viisitüübi kirjelduse struktuur. Siin mainin vaid, et silbirütmi mustreid ei olnud tehniliselt võimalik pealkirjades noodimärkidega kirjutada, mistõttu kasutasin numbreid, kus 8 on kaheksandiknoot, 4 on veerandnoot jne.
Madalama tasandi rühmade ja viisitüüpide kirjelduste pealkirjades ei korranud ma reeglina kõrgema tasandi tunnuseid (muidu oleksid pealkirjad liiga pikad), kuid neid on lihtne vaadata artikli pealkirja kohal olevalt skeemilt, mis näitab „teed“ avalehelt avatud sisuleheni:
Rühmade pealkirjad annavad hea ülevaate nii viisitüübi kohast viisitüpoloogia süsteemis kui ka selle struktuursetest omadustest. Viisitüüpide kirjelduste pealkirjades nimetatakse sageli ka mõnda konkreetset laulu või laululiiki (Nurmõlaul, Sõrmemähkimise mäng), et anda kasutajale, kes juba orienteerub seto leelo repertuaaris, vihje, mis laulu või lauluviisiga on tegemist.