III.A.1.d2. ||: Oo Xo Xx Oo ’ Xx Oo :|| Korduv liitvorm. "Handa, handa"

Näide. Handa, handa hahekese (mängulaul), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2350 j).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (korduv liitvorm)

||: Oo Xo Xx Oo ’ Xx Oo :|| 8 korda

Silbirütm (rida ja refrään laienduseta)

   

     

Meetrumimudel (rida ja refrään laienduseta)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus (ilma laienduseta)

Kaheksasilbiline värsirida:

handa, / handa, / hahe- / kõsõ’

Refrään

Haarkõ’ meele handa, handa (2 korda), piirke’ meele perrä, perrä, meele seltsi vaja, vaja.

Viisi ja teksti vorm (korduv liitvorm)

Viis: A || A ‘ A || A ‘ A || AAA

Tekst: A || A ‘ B || B ‘ R₁ || R₁R₂R₃

(A, B, R = abb, kus a ja b on poolread)

Heliread

Anhemitooniline helirida (sh suuretertsiline trihord), anhemitoonilis-diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.d₂ kuulub rühma III.A.1.d, mida iseloomustab viisivormi laiendav võte – teise poolrea kordus. Selle rühma viisides kordub seto leelos laialt levinud harmoonilise rütmi (HR) mudel Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.d₂ on määratud viisi ja teksti vormi järgi – tegemist on pikema kompositsiooniga (liitvormiga), kus vahelduvad erinevad tekstistruktuuri printsiibid. Alguses lauldakse kaks värsirida eeslaulja ja koori vaheldumisega (teksti skeem A || A ’ B || B). Seejärel lauldakse neljarealist refrääni, mille tekstistruktuur on R₁ || R₁R₂R₃. Viisi seisukohalt kordub aga kogu aeg sama HR rida Oo Xo Xx Oo, nii et viisi vormiskeem on A || A ’  A || A ’  A || AAA. Kogu liitvorm kordub järgmiste värsiridadega ja sama refrääniga. Kokku kõlab viisirida korduvas vormiüksuses (liitvormis) kaheksa korda. Vormiehituse põhimõte meenutab viisitüüpi III.A.1.a₁₂, kuid viimane on palju pikem.

Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab ka viisitüüpi III.A.1.d₂ rõhuliste kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine. Selles viisitüübis on kõik lühiread kuuesilbilised ja asuvad refräänis. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekib silbirütmi muster      . Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on samuti iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Ainsas viisitüüpi III.A.1.d₂ esindavas esituses on kasutatud anhemitoonilis-diatooniline helirida e-G-a-h-c. Seejuures ei kasuta killõ alguses astet c, mistõttu kõlab anhemitooniline helirida. Kui võtta aga arvesse, et aste e esineb ainult eeslaulja partiis, siis liiguvad hääled põhiliselt suuretertsilises trihordis G-a-h, mida peetakse soome-ugrilaste vanaks laadiks.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.d₂ laulis Veera Pähnapuu ja tema koor 1973. aastal mängulaulu „Handa, handa, hahekõsõ’”. Sama laulu esitatakse ka mitme II rütmisüsteemi viisiga (vt II.A.3.b₂, II.B.1.a₁, II.C.1.a ja II.C.1.b).

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2350 j < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Handa, handa, hahekese (mngl. 2 korda)]