III.A.1.b1. ||: Xx Oo Xo Xx :|| Tekst A || RR. Urbepäeva laul

Näide. Urbepäeva laul (kalendritavandi laul), Irina (Iŕo) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 71 A3).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xx Oo Xo Xx :|| 2 korda

Silbirütm (rida, refrään)

   

     

   

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline värsirida; lõpus on kolm kaheksapositsioonilist rõhulist lühirida

üles / tulli / urbõ- / päivä

Refrään

Urbõpäivä, tsõõ-tsõõ!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || AA (lõpus üherealine vorm AAA)

Tekst: A || RR (lõpus üherealine vorm ABC)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.b₁ kuulub rühma III.A.1.b, mille viiside muusikaline vorm põhineb harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xx Oo Xo Xx kordustel. Viisitüübis III.A.1.b₁ kordub sellise rütmimudeliga viisirida melostroofi vältel kolm korda, neist kaks korda kooriosas. Melostroofi teksti ehitust kirjeldavad sümbolid A || RR, mis tähendab, et eeslaulja esitab värsirea ja koor kaks korda refrääni. Kuna värsirida ja refrääni lauldakse sama viisireaga (erineb ainult tekstist sõltuv silbirütm), võib muusikalist vormi tähistada sümbolitega A || AA. Laulu lõpus lauldakse kolm värsirida järjest ilma refräänita (nagu üherealises viisitüübis III.A.1.a₁).

Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab viisitüüpi III.A.1.b₁ kaheksapositsiooniliste rõhuliste lühiridade kasutamine, kuid siin viisitüübis esinevad need ainult refräänis urbõpäivä, tsõõ-tsõõ (iseloomuliku rütmiga       ) ja laulu kolmes viimases reas. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on samuti iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Viisitüübi III.A.1.b₁ ainus esitus on pooltoon-poolteisttoon-helireaga es-Fis-g-ais-h (3-1-3-1), kus laadi põhiheli asub astmel Fis. See juhtum on rühmas III.A, haruldane, kuna rühma viisides on suures ülekaalus anhemitoonilis-diatoonilised ja diatoonilised heliread.

Kommentaarid

Viisitüübi III.A.1.b₁ ainus tüpoloogia materjalis leidunud esitus on urbepäeva laul (tsõõtamine), plaadistatud Iŕo Liivikult ja tema koorilt 1937. aastal Meremäe vallas. Laululiiki esitatakse erinevate viisidega (vt näiteks I.C.2.a₅, I.C.2.a₆ ja III.A.1.a₅), kuid siinne juhtum on ainus, kus tsõõtamist lauldakse arhailises pooltoon-poolteisttoon-laadis. Pooltoon-poolteisttoon-helirea kasutamine Liiviku poolt siiski ei üllata, sest ta kasutab seda ka mitmes teises laulus. Pealegi esitati 1972. aastal Obinitsas sama HR mudeliga viisitüüpi III.A.1.b₃ (laulumäng „Mõrsja koolõtamine“) samuti (osaliselt diatoniseeritud) pooltoon-poolteisttoon-helireaga. Seega võib oletada, et laadil on seos siin kasutatud HR mudeliga.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Pl. 71 A3 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Tsõõtamine]