III.A.1.b3. ||: Xx Oo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AR || ARR. Mõrsja koolõtamine

Näide 1. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Anastasia (Nasta) Lust kooriga, Obinitsa k., 1972 (RKM, Mgn. II 2301 a).

Näide 2. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Aleksandra (Alla) Nurm kooriga, Rokina k., 1972 (KKI, RLH 72:25 (4)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xx Oo Xo Xx :|| 3 korda (= Oo Xx Ox Oo)

Silbirütm (rida, refrään)

   

   

     

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline värsirida, harva kaheksapositsioonilised lühiread

kuuli_ks / ime, / kuuli / ese

koolnu / risti / rist- / imä

Refräänid

Koolõ’, kurva mõrsija!

Nõsõ’, rõõmu mõrsija!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AAA

Tekst: AR || ARR

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.b₃ kuulub rühma III.A.1.b, mille viiside muusikaline vorm põhineb harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xx Oo Xo Xx kordustel. Viisitüübis III.A.1.b₃ kordub sellise HR mudeliga viisirida viis korda melostroofi vältel, neist kolm korda kooriosas. Melostroofi teksti ehitust kirjeldavad sümbolid AR || ARR, mis tähendab, et eeslaulja esitab värsirea ja refrääni ning koor sama värsirea ja kaks korda refrääni. Kuna värsiridu ja refrääne lauldakse sama viisireaga (erineb ainult silbirütm), võib muusikalist vormi tähistada sümbolitega AA || AAA.

Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab ka viisitüüpi III.A.1.b₃ kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, aga siin viisitüübis esinevad need põhiliselt refräänis koolõ’, kurva mõrsija (laulu teises pooles nõsõ’, rõõmu mõrsija). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), selle tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Refrääni silbirütmi muster     on rühma III.A lühiridade hulgas kõige levinum. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on samuti iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Viisitüübi III.A.1.b₃ esitustes on ilmne pooltoon-poolteisttoon-laadi mõju, kuigi laad ei ole esindatud oma puhtal kujul. Näites 1 toodud esituses on seos pooltoon-poolteisttoon-laadiga tugevam – viisi mõlemad funktsionaalselt vastandatud kooskõlad lähedased suurtele tertsidele. Näites 2 kohtame aga täielikult diatoniseeritud versiooni, kus pooltoon-poolteisttoon-laadile viitab ainult astme as kasutamine eeslaulja poolt (tekib meloodiakäik h-as-g ehk pooltoonides 3-1). Kuna diatoonilised viisid on noodistatud helireaga e-f(is)-G-a-h-c ja astmega G seotud kooskõlad on HR mudelites tähistatud sümboliga O, siis pooltoon-poolteisttoon-laadi mudel Xx Oo Xo Xx (nagu näites 1) muutub siin mudeliks Oo Xx Ox Oo, mis ei muuda HR olemust.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.b₃ lauldakse mängulaulu „Mõrsja koolõtamine“ (leinamäng). Laulu esitatakse ka teiste HR mudelitega (vt III.A.1.b₂, III.A.1.a₈ ja III.A.1.c₁), kusjuures melostroofi vormiehitus on sama – AR || ARR – või sarnane – AR || AR ja A || RR. Nimetatud neljas viisitüübis erinevad ka heliread – viisitüübid III.A.1.b₃ ja III.A.1.c₁ on seotud pooltoon-poolteisttoon laadiga, viisitüübis III.A.1.a₈ kasutatakse vanemat ja uuemat diatoonilist helirida ning viisitüübis III.A.1.b₂ ebatüüpilist diatoonilist helirida. Pooltoon-poolteisttoon-helireaga seotud viisitüübid näivad esindavat laulu arhailisemaid versioone. Tähelepanuväärne on HR mudeli Xx Oo Xo Xx ja selle variantide seos pooltoon-poolteisttoon-helireaga, mis üldiselt ei ole rühmale III.A iseloomulik. Seosele arhailise viisikihiga viitab ka sama HR mudeliga viisitüübi III.A.1.b₁ (urbepäeva laul) esitamine pooltoon-poolteisttoon-laadis.

Mõrsja koolõtamise mängu kirjeldust vt Metsvahi 2016: 99-100 (leka_seto_parandatud.indd).

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2301 a < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anastasia Lust, 79 a., Jefimia Mast, 72 a., Maria Lõhmus, 60 a., Helena Sõrmus, 45 a., Aleksandra Pilve, 50 a., Jevdokia Sõrmus, 57 a., Emilie Kasak, 57 a., […] (1972) [Koolnu_ks oma imä (2 korda) (Mõrsja kooletamine)]
• RKM, Mgn. II 2619 h < Võru raj., Rokina k., Meremäe v. – Eesti Raadio, Kristi Salve < Alla Nurm, 72 a., koor (1972) [Koolu ime, koolu ese (Mõrsja kooletamine)]
• KKI, RLH 72:25 (4) < Rokina k. – Jaan Sarv, Ruth Mirov < Aleksandra Nurm, s.1900, Maria Toom, s.1922, Anna Tammine, s.1905, Anna Kann, s.1910 (07.1972) [Mõrsja kooletamine]
• KKI, RLH 72:28 (1) < Obinitsa k. – Ruth Mirov < Hemmo Mast, s.1900, Maria Lõhmus, s.1912, Nasta Lust, s.1893, Emmi Sõrmus, s.1927, Aleksandra Pilve, 2.1922, Ode Sõrmus, s.1915, Emmi Kasak, s.1915, […] (07.1972) [Mõrsjakooletamine]
• RKM, Mgn. II 2635 n < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., koor (1973) [Kuuli_ks ime, kuuli ese (mngl. “Mõrsja kooletamine”)]