Näide. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Miihkali Nasta kooriga, Seretsova k., 1913 (ERA, Fon. 67 e).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Silbirütm (rida, refrään)
Meetrumimudel (rida, refrään)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Laiendamata kaheksasilbiline värsirida, refräänis kaheksapositsioonilised lühiread:
koolnu / uma / ülä- / kene
koolõ’ / kurva / mõrsi- / ja
Refräänid
Koolõ’ kurva mõrsija!
Nõsõ’ rõõmu mõrsija!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AA
Tekst: AR
Heliread
Diatooniline helirida e-F-g-a-h (killõl on gis)
* Vaikimisi melostroofi piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.A.1.b2 kuulub rühma III.A.1.b, mille viiside muusikaline vorm põhineb harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xx Oo Xo Xx kordustel. Viisitüübis III.A.1.b2 esineb mudeli versioonis Ox Oo Oo Xx, mis erineb levinumast Xx Oo Xo Xx versioonist kahes positsioonis, säilitades iseloomuliku lõpu funktsioonil X. Siinsele tüübile iseloomuliku HR mudeli leviku kohta puuduvad andmed, sest tüpoloogia materjalis seda rohkem ei esine.
Viisitüübis III.A.1.b2 kordub viisirida HR mudeliga Xx Oo Xo Xx neli korda melostroofi vältel, kaks korda sellest kooriosas. Melostroofi teksti ehitust kirjeldavad sümbolid AR
Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab ka viisitüüpi III.A.1.b2 kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, kuid siin viisitüübis esinevad need põhiliselt refräänis koolõ’ kurva mõrsija (laulu teises pooles nõsõ’ rõõmu mõrsija). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Refrääni silbirütmi mudel
Viisitüübi III.A.1.b2 ainsas esituses on kasutatud diatoonilist helirida e-F-g-a-h, mille eripärasteks tunnusteks on astme g kõrgendamine killõ partiis ja lõpuheli asukoht astmel F tavalise G asemel. Tulemusena on esituse kõik kooskõlad suured tertsid (e-gis, F-a ja g-h). Monointervalliline suuretertsiline harmoonia on pooltoon-poolteisttoon-laadi omadus ja seto diatoonilistes laadides seda ei esine.
Kommentaarid
Viisitüübiga III.A.1.b2 lauldakse mängulaulu „Mõrsja koolõtamine“ (leinamäng). Selle ainus helisalvestatud esitus pärineb Seretsova külast ja salvestatud Armas Otto Väisäneni poolt 1913. aastal. Leinamängu esitatakse ka teiste HR mudelitega (vt III.A.1.b3 ja III.A.1.a8), kusjuures neis esitustes on melostroofi vormiehitus AR || ARR (st refrään kõlab kooriosas kaks korda). Leinamängu kolmes versioonis erineb ka helirida – viisitüüp III.A.1.b3 on seotud pooltoon-poolteisttoon laadiga, viisitüübis III.A.1.a8 kasutatakse vanemat ja uuemat diatoonilist helirida ning viisitüübis III.A.1.b2 seto leelole ebatüüpilise struktuuriga diatoonilist helirida, mis näib olevat üsna arhailine.
“Mõrsja koolõtamise” mängu kirjeldust vt Metsvahi 2016: 99–100 (leka_seto_parandatud.indd).
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 67 e < Meremäe v., Seretsova k. – Armas Otto Väisänen < teadmata (1913) [Koolnuks mul imä]
- EÜS X 888 (77) < Meremäe v., Seretsova k. – A. O. Väisänen < Miihkali Nasta; koor (1913) [Mõrsja kooletamine ] [Väisäneni noodistus helisalvestisest ERA, Fon. 67 e]