Rühm III.A.1.b ühendab reakordustel põhinevaid laiendamata värsireaga viisitüüpe, kus korduva viisirea harmoonilise rütmi (HR) mudeliks on Xx Oo Xo Xx (sõltuvalt helireast võib seda mudelit tähistada ka skeemiga Oo Xx Ox Oo). Mudel Xx Oo Xo Xx esineb seto leelos tunduvalt harvemini kui ülipopulaarne mudel Oo Xo/Oo Xx Oo (vt rühma III.A.1.a jt) – seda leidub ainult kahes viisitüübis (III.A.1.b1 ja III.A.1.b2), mis esindavad kahte laululiiki (urbepäeva laul ja laulumäng „Mõrsja kooletamine“). Sarnaselt rühma III.A.1 teistele alarühmadele eristan ka rühma III.A.1.b kuuluvaid, ühesuguse HR mudeliga viisitüüpe vormiehituse järgi, võttes arvesse viisirea korduste arvu ning põhirea ja refräänide kombinatsiooni tekstis. Põhiridu ja refrääne esitatakse kirjeldatava rühma viisides sama viisireaga (st HR mudeliga), see printsiip on iseloomulik kogu III.A.1 rühmale.
Rühma III.A kontekstis on alarühma III.A.1.b viisitüüpidel mõned iseärasused. Esiteks puudutavad need rühmale III.A iseloomulikku kaheksapositsiooniliste lühiridade ja nendega seotud silbirütmi mustrite kasutust. Rühma III.A.1.b lauludes on lühiread omased refräänidele ja peaaegu puuduvad põhiridades. Huvitaval kombel esineb selliseid viise ka rühmas III.A.1.a (viisitüübid III.A.1.a5 ja III.A.1.a8), kusjuures tegemist on samade laululiikidega – urbepäeva laulu ja „Mõrsja koolõtamisega“. Teiseks leiame rühma III.A.1.b viisides rühmale III.A ebatüüpilist pooltoon-poolteisttoon-laadi, mis tavaliselt viitab viisi vanemale päritolule. Mõlema nimetatud tunnuse põhjal on rühm III.A.1.b sarnane rühmaga III.A.1.c. Näib, et sarnasus ei ole juhuslik, kuna ka rühmade HR mudelid on omavahel lähedased – Xx Oo Xo Xx ja Xo Xo Xo Xx (erinevus on teises ja kolmandas positsioonis).
Rühma III.A.1.b viisitüüpide rütmitunnetuse ja rütmisüsteemi kohta vt III rütmisüsteemi kirjeldusest.