III.A.1.c1. ||: Xo Xo/Xx Xo Xx :|| Tekst A || RR. Mõrsja koolõtamine

Näide. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Olga Ohtla kooriga, Mikitamäe k., 1986 (EKRK, Fon. 111 a19).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xo/Xx Xo Xx :|| (= Ox Ox/Oo Ox Oo)

Silbirütm (rida, refrään)

   

   

     

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline värsirida, harva kaheksapositsioonilised lühiread

kuuli-ks / kulla / ime- / käne

sõsa- / rõ_ks / katõ, / kolmõ

Refrään

Koolõ’, kurva mõrsija!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || AA

Tekst: A || RR

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.c₁ kuulub rühma III.A.1.c, mille viiside muusikaline vorm põhineb harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xo Xo Xo Xx kordustel (sõltuvalt helirea tõlgendamisest võib mudelit tähistada ka Ox Ox Ox Oo, mis ei muuda selle olemust). Viisitüübis III.A.1.c₁ kõlab see HR mudel puhtal kujul ainult ühel korral melostroofi lõpus, kuid eelnev viisirida on sama mudeli lähedane variant Xo Xx Xo Xx – seega järgitakse ka siin reakorduse põhimõtet. Koor laulab viisirida kaks korda refrääniga, teksti põhirida laulab ainult eeslaulja. Koor ühineb eeslauljaga esimese refrääni keskel, nii et kooriosa algust on raske määrata. Seega võib melostroofi teksti ehitust sümbolitega väljendada kahel moel – kas A || RR või AR || R (eelistan siiski esimest varianti). Kuna eeslaulja viisirea HR erineb pisut refräänide omast, tähistan viisi vormi sümbolitega A || A₁A₂ (tegelikult ei ole eeslaulja osa HR struktuurse tähtsusega, sest HR on eelkõige mitmehäälsuse omadus; arvestada tuleb ka seda, et viisitüübist ainult üks poolik esitus, nii et järelduste tegemisel peab olema ettevaatlik).

Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab ka viisitüüpi III.A.1.c₁ kaheksapositsiooniliste rõhuliste lühiridade kasutamine, kuid siin esinevad need põhiliselt refräänis koolõ’, kurva mõrsija (esituses puudub laulu teine pool, mille refrääniks on tavaliselt nõsõ’, rõõmu mõrsija). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Refrääni silbirütmi mudel     on rühma III.A lühiridades kõige levinum. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Viisitüübi III.A.1.c₁ ainsa esituse helirida on pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm (sellele viitab poolbemoll võtmes). Ses osas sarnaneb viisitüüp III.A.1.c₁ samal HR mudelil põhineva viisiga III.A.1.c₂. Laadide üleminekuvormidest vt Helilaadide segunemine.

Kommentaarid

Viisitüüp III.A.1.c₁ on üks viisitüüpidest, millega lauldakse mängulaulu „Mõrsja koolõtamine“ (leinamäng). Laulu esitatakse ka teiste HR mudelitega (vt III.A.1.b₂ , III.A.1.b₃ ja III.A.1.a₈), kusjuures neis viisitüüpides on melostroof pikem – AR || AR(R). Jääb mulje, et laulu versioon III.A.1.c₁ on lühendatud variant, mis võis tekkida ka juhuslikult laulu meeldetuletamise käigus. Leeloviiside laiemas kontekstis on see viis siiski väärtuslik, kuna sarnaneb mitme tunnuse poolest leelokoorilt „Leiko“ korduvalt salvestatud lauluga „Kulla sulamine“ (viisitüüp III.A.1.c₂).

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 111 (a19) < Mäe v., Mikitamäe – Paul Hagu < Olga Ohtla, Anne Pall, Aleksandra Holmar (07.1986) [Kuuli-ks kulla imekäne…]