III.A.1.c2. ||: Xo Xo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AB || ABR. Kulla sulamine

Näide. Kulla sulamine (mängulaul), Jekaterina (Kati) Sai leelokooriga “Leiko”, Värska al., 1995 (ERA, FAM 569 (19)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xo Xo Xx :|| 3 korda (= Ox Ox Ox Oo)

Silbirütm (rida, refrään)

   

         

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Lisasilbiga kaheksapositsiooniline värsirida:

üte mi / ilo / lõpõ- / tamõ

Refrään

Kes, kes kergolõ?

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AAA

Tekst: AB || ABR

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.c₂ kuulub rühma III.A.1.c, mille viiside muusikaline vorm põhineb harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xo Xo Xo Xx kordustel (sõltuvalt esitusest ja helirea tõlgendamisest võib HR mudelit märkida ka kujul Ox Ox Ox Oo, mis ei muuda selle olemust). Viisitüübi III.A.1.c₂ melostroofis kõlab selle HR mudeliga viisirida viis korda, neist kolm korda kooriosas. Eeslaulja esitab kaks värsirida, koor kordab neid ja lisab sama HR mudeliga refrääni. Seega võib melostroofi teksti ehitust kirjeldada sümbolitega AB || ABR ja viisivormi AA || AAA.

Nagu kõigis rühma III.A viisides, esineb ka viisitüübis III.A.1.c₂ kaheksapositsioonilisi lühiridu, kuid siin on ainsaks lühireaks refrään kes, kes kergolõ silbirütmiga       . Viisitüübi teiseks erijooneks rühma III.A kontekstis on lisasilbiga rõhurühmad värsiridade alguses, mida esitatakse rütmiga  . Märkimisväärne on, et vaatamata laienduslikule elemendile esitatakse värsiridu siiski kaheksapositsioonilistena ja nii viisiridade kui ka refrääni meetrumimudel on 2 + 2 + 2 + 2. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on samuti iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Viisitüübi III.A.1.c₂ helirida on pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm (sellele viitab poolbemoll võtmes). Selles suhtes sarnaneb viisitüüp III.A.1.c₂ samal HR mudelil põhineva viisiga III.A.1.c₁. Laadide üleminekuvormidest vt lähemalt peatükis Helilaadide segunemine.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.c₂ lauldakse mängulaulu „Kulla sulamine“, kasutades refrääniks sõnu „kes, kes kergolõ”. Viisitüüpi on salvestatud ainult ühelt koorilt – Värska leelokoorilt „Leiko“. Tüpoloogia materjalis on sellest kolm esitust: 1995. ja 1996. aastal tehtud mitmekanalilised salvestised (teisel korral laulsid koos leelokooride „Leiko“ ja „Helmine“ naised) ning 1998. aasta salvestis, mis on ilmunud helikassetil “Värska leelokoor Leiko” (1999). 1995. ja 1996. aasta mitmekanalilistelt salvestistelt on hästi kuulda, et osa lauljaid kalduvad kasutama pooltoon-poolteisttoon-laadi, osa aga anhemitoonilis-diatoonilist laadi. 1998. aasta esitus näib olevat täielikult diatoniseeritud.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, FAM 569 (19) < Värska al. – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas < Jekaterina Sai (eeslaulja), Maria Raudla (killõ) (7.07.1995). Mitmemikrofoniline salvestis. [Kulla sulamine]
• ERA, FAM 584 (4) < Setomaa – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas Tallinnas, Eesti Raadios < Jekaterina Sai (eeslaulja), Maria Raudla (killõ), leelokooride “Leiko” ja “Helmine” lauljad (12.01.1996). Mitmekanaliline salvestis. [Kulla sulamine]
• CD-0163 (13) < Värska al. – Vaike Sarv, Jaan Tamm < Jekaterina Sai (eeslaulja), Maria Raudla (killõ) (3.10.1998). [Kulla sulamine] [Helikassett “Värska leelokoor Leiko”, 1999, nr 14]