Näide 1. Kergotamine (mängulaul), Agripina Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1633 f ).
Näide 2. Präetämise laul (mängulaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:3 (12)).
Näide 3. Vöökudumine (mängulaul), Anna Haljas kooriga, Pliia k., 1973 (RKM, Mgn. II 2635 m).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm
Oo Xo Xx Oo
Ox Oo Xx Oo (harva esinev variant)
Silbirütm
Meetrumimudel
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Laiendamata kaheksasilbiline värsirida (normatiivne ja murtud) ja rõhulised kaheksapositsioonilised lühiread
imel / pall´o / tütte- / rida
kes / kergo / jala- / le
vala’ / vaski-/ lan- / ga
haara’ / vüüd / hangu- / list
Viisi ja teksti vorm (laul)
Viis: AAAAA…
Tekst: ABCDE…
Heliread
Anhemitoonilis-diatooniline helirida, vanem ja uuem diatooniline helirida
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.A.1.a1 kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Selle rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüübi III.A.1.a1 omapära seisneb selles, et tegemist on üherealise viisiga, mida lauldes teksti värsiridu ei korrata. Puudub ka eeslaulja osa – eeslaulja alustab küll laulu, kuid koor ühineb üsna kohe ja edaspidi laulab järjest ilma eeslauluta. Seega võib teksti ehitust kirjeldada skeemina ABCDE…, samal ajal kui viisivorm on (HR seisukohalt) AAAAA….
Rühmale III.A.1.a iseloomulikest HR mudelitest Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo esineb viisitüübis III.A.1.a1 ainult esimene (näited 1–3), mida ma pean suhteliselt vanemaks. Vastavalt hindaksin viisitüüpi päritolult teise HR mudeliga viisidega võrreldes varasemaks. Obinitsa külas salvestatud esitustes esineb haruldane HR mudel Ox Oo Xx Oo (vt näiteks RKM, Mgn. II 2301 c), kuid see võib olla ka juhuslik variant, sest samad lauljad kasutavad teises esituses tavalist mudelit Oo Xo Xx Oo (KKI, RLH 72:28 (2)).
Viisitüüpi III.A.1.a1 nagu ka tervet rühma III.A iseloomustab kaheksapositsioonilise rõhulise värsi ja lühiridade kasutamine. Lühiridu esineb selle viisitüübi lauludes palju rohkem kui normatiivseid kaheksasilbilisi värsiridu. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on ühtlasi iseloomulik kogu III.A rühmale.
Valdav osa kirjeldatava viisitüübi esitustest on anhemitoonilis-diatoonilise helireaga (näited 1 ja 2), mis on tihti kitsa ulatusega. Mõnikord kasutatakse vanemat diatoonilist helirida (ERA, Pl. 22 A3) ja uuemat diatoonilist helirida (näites 3 esineb see kujul d-fis-G-a-h).
Kommentaarid
Viisitüübiga III.A.1.a1 lauldakse mängulaule – vöökudumist, ketramist, kergotamist jt. Laulumängude kirjeldustest on näited väljaandes Tampere 1958 (III). Viisirea kordamist koori poolt ilma sõnakorduste ja eeslauluta esineb laulumängudes ka pikemate liitvormide osana (näiteks viisitüüpides III.A.1.a2, III.A.1.a12 ja III.A.1.d2).
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 68 a < Meremäe v., Seretsova k. – Armas Otto Väisänen < teadmata (1913) [Sairo, mairo]
- ERA, Pl. 22 A3 < Järvesuu v., Ton’a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna, Mat’o Suuveer, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Vöökudumine] [Noodistust, sõnu ja mängu kirjeldust vt. Eesti rahvamuusika antoloogia (folklore.ee)]
- KKI, RLH 49:3 (12) < Ton´a k. < Anne Vabarna ja neidude koor (1949) [Präetämise laul]
- RKM, Mgn. II 1633 f < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agrepina Pihlaste ja koor (1967) [Kees, kees kergolõ]
- RKM, Mgn. ER 55 (19) < Mäe v., Mikitamäe k. – Jaan Sarv < Pelageja Vahtra, Olga Ohtla, Mikitamäe koor (1972) [Keträ vokk siidi]
- RKM, Mgn. ER 55 (25) < Mäe v., Mikitamäe k. – Jaan Sarv < Pelageja Vahtra, Olga Ohtla, Mikitamäe koor (1972) [Tairunna-mairunna (Ritkamäng)]
- RKM, Mgn. II 2278 g < Võru raj., Meremäe kn., Meremäe v., Seretsova k. – Lilia Briedis < Jefimia Uibo, 60 a., Maria Valge, ~60 a. (1972) [Kerä, kerä ketso (ringis seisti ja lauldi)]
- RKM, Mgn. II 2301 c < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < H. Mast, N. Lust (1972) [Ketra, voki, siidi]
- RKM, Mgn. II 2350 i < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Kees, kees kergolõ (kergotamine, Haudjasaarest kuuldud) 2 korda]
- RKM, Mgn. II 2423 h < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Suure-Rõsna k. – J. Sarv, Herbert Tampere < Olga Laanetu, 65 a., Hade Alla, 64 a. (1973) [Ketra voki siibo]
- RKM, Mgn. II 2635 m < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Anna Haljas, 63 a., Maria Pai, 64 a., Akilina Hain, 54 a., Tatjana Hain, 67 a. (1973) [Kua vüüd koogulist]
- EKRK, Fon. 90 (a6) < Treski k. – Udo Kolk < Akuliina Pihla, Jevdokia Kiisik, Liide Lind, Marie Sitik, Jevdokia Ailas (10.07.1975) [Kees-kees kergolõ]