Näide. Venna otsimise mäng (mängulaul), Maria Pähnapuu kooriga, Kossolka k., 1971 (EKRK, Fon. 71 b4).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm (kooriosa)
Silbirütm (rida)
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Korratud nelja- või kolmesilbiline poolrida või normatiivne kaheksasilbiline värss
nets´o / tulõ, / nets´o / tulõ
nets´o / lää, / nets´o / lää
Refräänid
Siimaniseele!
Pillililliääle!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AB
Tekst: aaR
Heliread
Anhemitoonilis-diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.A.1.a6 kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a6 on määratud viisi ja teksti vormi järgi – laulu esimeses pooles laulab eeslaulja poolrea kordustest koosnevat „värsirida“ ja refrääni ning koor kordab eeslaulja teksti, kasutades kahte sama HR mudeliga viisirida. Laulu teises pooles hakkab eeslaulja ja tema järel ka koor laulma tavalist kaheksasilbilist värsirida. Kuna eeslaulja osa HR erineb koori HR mudelist, kirjeldan skeemiga vaid kooriosa teksti ja viisi ehitust – aaR või AR (tekst) ja AA (viis) (täht a tähistab poolrida). Korduv viisirea pikkune vormiüksus kõlab kooriosas kaks korda. Melostroofi pikkus langeb kokku viisitüüpidega III.A.1.a4 ja III.A.1.a5, kuid erinevusi on nii viisi kui ka teksti struktuuris.
Rühmale III.A.1.a iseloomulikest HR mudelitest Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo esineb viisitüübis III.A.1.a6 teine. See kõlab kooriosas kas täis tekstireaga või kaks korda lauldud poolreaga ja reapikkuse refrääniga. Kooripartiist lähtudes liigitasin viisitüübi rühma III.A.1.a, ehkki eeslaulja osa põhineb teisel HR mudelil Oo Oo Oo Oo |Xx Oo Xx Oo|, mis meenutab sama lauluga seotud viisitüüpi I.C.2.b3 („Venna otsimise mäng“). Viisitüübi III.A.1.a6 ainsa esituse helireaks on rühmale III.A omane anhemitoonilis-diatooniline helirida.
Viisitüübis III.A.1.a6 leidub rõhulisi lühiridu, kuid neid on tunduvalt vähem kui mõnes teises rühma III.A viisitüübis. Kaheksasilbilised read on ülekaalus. Lühiridu ja nendega sarnaseid refrääne sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on tunnuslik kogu III.A rühmale.
Kommentaarid
Viisitüübi III.A.1.a6 ainus esitus on „Venna otsimise mäng“ (siimanimäng, neitsütämine), mis on salvestatud 1971. aastal Kossolka külas (eeslaulja Maria Pähnapuu). Mängukirjelduse järgi (Tampere 1958: 83–85) lauldi seda laulumängu kahe koori dialoogina. Sellega seoses vahelduvad melostroofides refräänid „siimani seele“ ja „pilli-lilli ääle“. Salvestatud lauluesitus on pikk ja kindel, kuid poole peal hakkab eeslaulja laulma poolrea korduse asemel tervet värsirida. Seetõttu muutub melostroofi teksti vorm – AR || AR, mis langeb kokku viisitüübiga III.A.1.a5. Raske on öelda, kas see muutus on juhuslik ja kumb tekstistruktuur on selles viisitüübis “õige”.
Helisalvestised ja noodistused
- EKRK, Fon. 71 (b4) < Kossolka k. – Udo Kolk < Maria Pähnapuu, 56 a., Alli Vihur, 66 a., Natalia Rahasepp, 59 a. (14.07.1971) [Net’so lää, net’so lää, siimanni-seele]