III.A.1.a. Rea Oo Xo/Oo Xx Oo kordused

Rühm III.A.1.a ühendab reakordustel põhinevaid, laiendamata kaheksapositsioonilise värsireaga viisitüüpe, kus korduva viisirea harmoonilise rütmi (HR) mudeliks on Oo Xo/Oo Xx Oo. Kattuva HR mudeli ja teiste struktuursete ühisjoonte tõttu kõlavad rühma viisid väga sarnaselt, kuid viisitüüpe eristab melostroofi vorm. See võib olla väga erineva pikkusega, sisaldades erinevates kombinatsioonides põhiridu (värsiridu) ja refrääne. Kuna põhiridu ja refrääne esitatakse rühma viisides sama viisireaga, seisneb viisitüüpide muusikaline erinevus peamiselt viisi (melostroofi) pikkuses, st viisirea korduste arvus. Sarnasusele vaatamata eristasin viisitüübid ka juhul, kui viisirea korduste arv melostroofis on sama, kuid sõnalises tekstis moodustavad värsiread ja refräänid erinevaid struktuure – näiteks melostroofi teksti vormid AB || AB, AR || AR ja aaR || aaR (viisitüübid III.A.1.a₄ , III.A.1.a₅ ja III.A.1.a₆) või AB || ABAB ja AB || ABRR (viisitüübid III.A.1.a₉ ja III.A.1.a₁₀). Otsus põhineb veendumusel, et rahvalaulikud tajuvad värsiridu ja refrääne erinevate vormikategooriatena ka siis, kui nad on muusikaliselt väga sarnased.

Nagu enamikus rühma III.A viisitüüpidest, on rühma III.A.1.a viiside iseloomulikuks (kuid siiski mitte kohustuslikuks) tunnuseks rõhuliste kaheksapositsiooniliste ridade kasutamine sõnalises tekstis. Nimetan neid ridu kaheksapositsioonilisteks, sest nende struktuur, sõltumata silpide varieeruvast arvust, võimaldab ja isegi eeldab sobitamist kaheksalöögilise viisireaga. Sel eesmärgil lauldakse osa silpe kahe värsipositsiooni (st viisi veerandnoodi) kestel või (harvemini) jagatakse positsioone pooleks kahe kuueteistkümnendiku vahel. Tulemusena kujunevad mitmesugused põhiliselt kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mudelid (rütmiskeeme vt III.A ja III.A.1). Seejuures on meetrumimudeliks alati 2 + 2 + 2 + 2 – kahepositsioonilised värsijalad moodustavad viisi teise meetrumitasandi (veerandnootide pulsatsiooni) (vt III rütmisüsteemi kirjeldust).

Rühma III.A.1.a HR mudelite puhul on oluline märkida, et need on seto leelos väga levinud, eriti motoorse rütmiga mängulauludes. Sellised mudelid on sagedased ka kontrastsete refräänidega vanemates viisides (vt rühma I.C.1.a), mille hulgas on samuti palju mängulaule. Mõlemad rühmale III.A.1.a omased HR mudelid – Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo – on omavahel väga lähedased, erineb ainult kolmanda positsiooni harmooniline funktsioon. Kui võtta arvesse ka sarnane kasutuskontekst (mõne viisitüübi puhul võib leida mõlema HR mudeliga esitusi), siis võib oletada, et tegemist on sama HR mudeli kahe versiooniga, kusjuures mudel Oo Oo Xx Oo kujutab endast uuemat, lihtsustatud versiooni vanemast mudelist Oo Xo Xx Oo.

Rühma III.A.1.a kuulub 12 viisitüüpi, mis on järjestatud lühematest viisivormidest pikemateni. Viisitüübi III.A.1.a₁ vorm on üherealine – koor laulab korduvaid viisiridu erinevate järjestikkuste värssidega ja eeslaulja osa puudub. Viisitüüp III.A.1.a₁₂ kujutab endast aga pikka mitmeosalist, laulumängu sisuga seotud liitvormi, mille pikkuseks on 24 rida. Vahepealse pikkusega viisitüüpides leidub erinevaid värsiridade ja refräänide kombinatsioone (mõned neist on toodud skeemidena eespool). Vormistruktuuride rohkus osutab võimalusele, et seda tüüpi (mängu)lauludes esineb rohkemgi vormistruktuure, kui on esitatud käesolevas tüpoloogias. Helisalvestisi võrreldes jääb mulje, et samad lauljad kasutavad sama laulu puhul enamasti kindlat melostroofi vormi, nii et tegemist ei ole juhuslike viisivormidega. Samas on üsna tõenäoline, et erinevates kohalikes traditsioonides lauldi (ja mängiti) samu laule mõnevõrra erinevalt.