III.A.2.b1. ||: Xo Xx Xx Oo :|| Vorm ARR || ARR. "Hots´ kalina"

Näide. Hots´ kalina (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:5 (18)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Xo Xx Xx Oo :|| 6 korda

Silbirütm

Rida:

   

   

     

     

Refrään:

  .  

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksapositsiooniline värss, mõnes esituses rõhuliste lühiridadega

mis meil / viga / veerä- / tellä

minno_ks / lotas / loe- / tas

Refrään

Hots´ kalina, hots´ malina!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  ARR || ARR  (R on A rütmiline variant)

Tekst: ARR || ARR  

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, uuem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.2.b₁ kuulub rühma III.A.2.b, mida iseloomustab silbirütmi mustri   .   (või .    ) kasutamine. Kõrgema tasandi rühma III.A tunnusteks on laiendamata (sageli rõhuline) kaheksapositsiooniline värss; viisivorm, mis põhineb ühe ja sama harmoonilise rütmiga (HR) rea kordustel; sama HR mudeli kasutamine põhiridades ja refräänides; kaheksapositsioonilised lühi- ja (harvemini) pikad read tekstis ja vastavad silbirütmi mustrid. Kuulumine järgmise tasandi rühma III.A.2 tähendab, et viisitüübile on iseloomulik ka punkteeritud rütmi .  kasutamine mitmeosaliste refräänide silbirütmis. Rühma III.A.2 eritunnus, mis rühma III.A.2.b viisidest puudub, on viisirea pikkuse varieerimine refräänides: vaatamata spetsiifilisele rütmile on viisitüübi III.A.2.b₁ refrääniread värsiridadega ühepikkused.

Viisitüüp III.A.2.b₁ kujutab endast lühimat versiooni laulust refrääniga „hots´ kalina, hots´ malina“ (vrd viisitüüpidega III.A.2.b₂ ja III.A.2.b₃). Selle teksti- ja viisivormi võib tähistada ARR || ARR. Täht A vastab „tavalise“ rütmiga ridadele (kaheksast silpnoodist koosnevatele ja lühiridadele) ning R tähistab neljast silpnoodist koosnevaid ridu rütmiga   .   . Seejuures on R muusikalises mõttes A rütmiline variant, kuna HR on neil ühine.

Viisitüüp III.A.2.b₁ põhineb HR mudeli Xo Xx Xx Oo kordamisel (selles suhtes on kirjeldatav viisitüüp väga sarnane viisitüübiga III.A.2.b₂). Anne Vabarna ja tema koor laulavad viisi pooltoon-poolteisttoon-helireaga (vt näidet). Meeste esituses kõlab see uuema diatoonilise helireaga (ERA, Fon. 58 b). Esineb ka nende heliridade segavormi (RKM, Mgn. II 2265 c).

Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab ka viisitüüpi III.A.2.b₁ kaheksapositsioonilise rõhulise värsi, sealhulgas lühiridade kasutamine. Erinevates esitustes on neil erinev osakaal (näites toodud Vabarna esituses lühiridu ei ole, kuid mõnes teises esituses, näiteks RKM, Mgn. II 2265 c, on neid päris palju). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2) ja selle tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu „motoorsest“ esitusmaneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on samuti iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Kommentaarid

Laulud refrääniga „hots´ kalina, hots´ malina“ kuuluvad meelelahutuslikku repertuaari. Neid laulsid nii naised kui ka mehed. Viisitüüpi III.A.2.b₁ kuulub tüpoloogia materjalis neli helisalvestist, mis on tehtud 1912. ja 1972. aasta vahel. Laulude tekstid on erineva sisuga. Refrääni sõnad on laenatud vene rahvalauludest, ent viisi stiil on tüüpiline seto leelole (välja arvatud ehk refrääni rütm).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 58 b < Meremäe v., Jermakova k. – Armas Otto Väisänen < Maksi Mihail, 63 a., ja koor (1912)
• KKI, RLH 49:4 (12) < Tonja k. < Anne Vabarna (1949) [Hoots kalina]
• KKI, RLH 49:5 (18) < Tonja k. < Anne Vabarna (1949) [Hoots kalina]
• RKM, Mgn. II 2265 c < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Rääsolaane k. – Urve Lippus < Vaida Toobre, 71 a.,  ja koor (1972) [Minno_ks lotas loetas]