III.A.2.b2. ||: Xo Xo/Xx Xx Oo :|| Viisivorm ARR || ARRAARR. "Hots´ kaliina"

Näide. Hots´ kaliina (lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1977 (EKRK, Fon. 96 (a17)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Xo Xo/Xx Xx Oo :|| 10 korda

Silbirütm

Rida:

   

   

     

     

Refrään:

  .  

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sh lühiread

lätsi / mõtsa / kõndi- / mahe

löüsi / poisi / põõsa / alt

Refrään

Hots´ kaliina, hots´ maliina

Liiso jalga tam hatsiida

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  ARR || ARRAARR  (R on A rütmiline variant)

Tekst: A R₁R₂ || A R₁R₂ R₃ R₄ R₁R₂

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon- ja uuema diatoonilise helirea segavorm, uuem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.2.b₂ kuulub rühma III.A.2.b, mida iseloomustab silbirütmi mustri   .   (või .    ) kasutamine. See kuulub samuti kõrgema tasandi rühma III.A, mille tunnusteks on laiendamata (sageli rõhuline) kaheksapositsiooniline värss, sama harmoonilise rütmiga (HR) rea kordustel põhinev viisivorm, sama HR mudeli kasutamine põhiridades ja refräänides, kaheksapositsioonilised lühi- ja (harvemini) pikad read tekstis ja nendega seotud silbirütmi mustrid. Kuulumine rühma III.A.2 lisab tunnuste hulka punkteeritud rütmi .  kasutamist mitmeosaliste refräänide silbirütmis. Rühma III.A.2 eritunnus, mida ei esine rühma III.A.2.b viisides, on viisirea pikkuse varieerimine refräänides, st et refräänide read on kirjeldavas viisitüübis värsiridadega sama pikkusega vaatamata nende spetsiifilisele rütmile.

Viisitüüp III.A.2.b₂ kujutab endast pikemat versiooni laulust refrääniga „hots´ kaliina, hots´ maliina” (vrd viisitüüpidega III.A.2.b₁ ja III.A.2.b₃). Selle viisi muusikalist vormi võib tähistada ARR || ARRAARR, kusjuures osa R on osa A rütmiline variant (st et HR on neil ühine). Täht A vastab „tavalise“ rütmiga ridadele (kaheksast silpnoodist ja lühiridadele) ning R tähistab neljast silpnoodist ridu rütmiga   .   . Kirjeldava viisitüübi sõnalise teksti vormi annab edasi skeem A R₁R₂ || A R₁R₂ R₃ R₄ R₁R₂, mis näitab allindeksite abil refrääni sõnade kordusi. Kooriosa pikk refrään tekib tänu kahe rea lisamisele refrääni „hots´ kaliina, hots´ maliina“ korduste vahele.

Viisitüüp III.A.2.b₂ põhineb HR mudeli Xo Xo/Xx Xx Oo kordustel (selles suhtes on kirjeldav viisitüüp väga sarnane viisitüübiga III.A.2.b₁). See HR mudel kõlab melostroofi vältel 10 korda. Viisitüüp III.A.2.b₂ on salvestatud helireaga, mida võib määrata kui pooltoon-poolteisttoon-helirea ja uuema diatoonilise helirea segavormi (vt Helilaadide segunemine).

Viisitüüpi III.A.2.b₁, nagu ka terve rühma III.A, iseloomustab kaheksapositsioonilise rõhulise värsi, sh lühiridade kasutamine, kuid erinevates esitustes on nende osakaal erinev. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu esitamise „motoorsest“ maneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb selle viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Kommentaarid

Viisitüüp III.A.2.b₂ on esindatud selle tüpoloogia materjalides Veera Pähnapuu ja Põrste küla koori kahe esitusega, mida salvestati 1977. ja 1983. aastal. Mõlemat korda on tegemist lüürilise lauluga „Hallitanud poiss“. Varasem esitus (vt näide) on aeglases tempos ja märgatava pooltoon-poolteisttoon-helirea häälestusega. Hilisem esitus on tunduvalt kiiremas tempos ja praktiliselt diatooniline. On märkimisväärne, et selle viisitüübi lühemat versiooni III.A.2.b₁ on salvestatud Anne Vabarnalt samuti pooltoon-poolteisttoon-helireaga.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 96 (a17) < Setu, Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a.; Maria Vanamets, 53 a.; Anne Pähnapuu; Tatjana Vanamets; Maria Vatsk; Aleksandra Soolind; Aleksandra Pala (12.07.1977) [Hallitanud poiss; Lätsi mõtsa kõndimahe]
• EKRK, Fon. 96 (b1) < Setu, Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a.; Maria Vanamets, 53 a.; Anne Pähnapuu; Tatjana Vanamets; Maria Vatsk; Aleksandra Soolind; Aleksandra Pala (12.07.1977) [Hallitanud poiss; Lätsi mõtsa kõndimahe] [eelmise esituse lõpp]
• RKM, Mgn. II 3820 (1) < Setu, Järvesuu v., Põrste k. – Vaike Sarv < Veera Pähnapuu, s. 1916; Manni Vanamets, s. 1919; Pelageja Vanamets, s. 1917; Tatjana Vanamets, s. 1908; Anne Pähnapuu, s. 1908 (1983) [Lätsi mõtsa kõndima, hot’s kalina, hot’s malina (Hallitanud poiss + Truudusetu naine)]