III.A.2.b. Reakordused erineva rütmiga, sh silbirütm 4 4.8 4 . Hots´ kalina

Viisitüüpide rühm III.A.2.b on rühma III.A.2 alarühm ja selle viisides leiame rühma III.A.2 kõik tunnused. Nende hulgas on (1) reakordustel põhinev muusikaline vorm, (2) sama harmoonilise rütmiga (HR) viisirea kasutamine teksti põhiridades ja refräänides, (3) punkteeritud rütmi .  kasutamine refräänide silbirütmis. Viimane punkt näitab rühma III.A.2 eritunnust, ülejäänud rühma III.A üldisi tunnuseid. Rühma III.A.2 ainus eritunnus, mida ei esine rühma III.A.2.b viisides, on viisirea pikkuse varieerimine refräänides (seda leidub rühmas III.A.2.a ja viisitüüpides III.A.2.c ja III.A.2.d) – kirjeldatava rühma refräänid on vaatamata nende spetsiifilisele rütmile kaheksalöögilised nagu ka värsiread.

Rühm III.A.2.b ühendab viisitüüpe, mille refräänid sisaldavad punkteeritud rütmiga silbirütmi mustrit   .    (ühes viisitüübis .    ). Tegemist on omavahel lähedaste viisidega, millega lauldakse meelelahutuslikke laule refrääniga „hots´ kalina, hots´malina“. Viisiversioonidel melostroofi vorm erineb ja erinev võib olla ka HR mudel. Rühma III.A.2.b viisitüüpe aitavad võrrelda alltoodud melostroofide vormiskeemid ja HR mudelid. Vormiskeemides on tähega A tähistatud tavalised värsiread (kaheksa silpnoodiga või lühiread) ja tähega R refrääni ja punkteeritud rütmiga read. Mitmeosalised refräänid on alla joonitud.

III.A.2.b₁:  ARR || ARR                                Xo Xx Xx Oo

III.A.2.b₂:  ARR || ARRAARR                      Xo Xo/Xx Xx Oo

III.A.2.b₃:  AA || RRAR                                Oo Oo Xx Oo

Skeemidest ilmneb, et lähedaste viisitüüpide vormierinevus seisneb põhiliselt refrääni pikkuses ja ehituses, kusjuures refrääni laiendamise võtteks on „tavaliste“ ridade paigutamine spetsiifilise rütmiga põhirefrääni „hots´ kalina, hots´malina“ korduste vahele. HR seisukohalt on viisitüübid III.A.2.b₁ ja III.A.2.b₂ väga sarnased, versiooni III.A.2.b₃ HR mudel erineb neist põhimõtteliselt (sellega on seotud ka teise silbirütmi – .     – kasutamine).

Märkimist väärib see, et rühma III.A.2.b viisitüüpides domineerivad refräänid tugevasti „sisuridade“ üle. Kõigi laulude refräänid on vene laenud – nii vastab refrään „hots´ kalina, hots´ malina, leisu jagada madina“ vene keeles sõnadele „хоть калина, хоть малина, в лесу ягода малина“ (‘olgu lodjapuu või vaarikas, metsa on marjaks vaarikas’). Samas ei pruugi siin siiski olla tegemist muusikalise laenuga, sest viis on tüüpilises seto leelo stiilis. Vene mõju võib oletada ainult refräänide spetsiifilises rütmis.

Rühma III.A.2.b viisides, nii nagu kogu III.A rühmas, esinevad rõhulised kaheksapositsioonilised lühiread ja neile omased kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (vt lähemalt peatükis III.A).