Näide. Linalaul (mängulaul), Evdokia Kiisik kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (KKI, RLH 72:22 (1)).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm (melostroof)
R: Oo Xo Xx Oo ’ Oo Xo Xx Oo ’ Oo Xo Xxxx Oo (’ Oo Xo Xxxx Oo)
Silbirütm
Rida:
Refrään:
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
2 + 2 + 4 + 4
Värsirea ehitus
Kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sh lühiread
ütle’ / mullõ, / vele- / kene
kuis / linno / külve- / tässe
kuis / linno / sui- / tassõ
Refrään
Vot nii, vot tak, vota eta etatak, priida liina, l´oona, l´oona, (pissirotki peelo, peelo)! (varieerub)
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AAB
Tekst: ABC
Heliread
Anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.A.2.a4 kuulub rühma III.A.2.a, millele on iseloomulik silbirütmi mustri
Viisitüübiga III.A.2.a4 lauldakse laulu „Linamäng“, mis on viisistruktuurilt üsna lähedane „Kitsõlaulule“ (vrd III.A.2.a1, III.A.2.a2 ja III.A.2.a3), kuid vormiehituses on olulisi erinevusi. „Linamängu“ viisivormi võib tähistada järgmiselt: AAB
Viisitüüp III.A.2.a4 põhineb seto leelos laialt levinud HR mudeli Oo Xo Xx Oo kordamisel. Pikkades ridades mudelit laiendatakse, pikendades kolmandat ja neljandat rõhurühma, nii et tulemuseks on harmooniline järgnevus Oo Xo Xx(xx) Oo(oo) (ses osas on kirjeldatav viisitüüp väga sarnane viisitüübiga III.A.2.a2). Viisi lauldakse peamiselt anhemitoonilis-diatoonilise (e-G-a-h-c) ja vanema diatoonilise (f-G-a-h-c) helireaga. Esinevad ka kahe helirea üheminekuvorme, kus astmed e ja f asendavad üksteist samades viisipositsioonides, kõlades sageli ebamääraselt.
Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab viisitüüpi III.A.2.a4 rõhuline värss ja kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, kuid „Linamängus“ esinevad need peamiselt refräänis. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu „motoorsest“ esitusmaneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on iseloomulik rühmale III.A tervikuna.
Kommentaarid
Kuna „Linamäng“ on Setomaal väga populaarne, on selle helisalvestisi tüpoloogias suhteliselt palju. Laulu „motoorse“ esitusmaneeri põhjuseks on muuhulgas laulmisega seotud rütmilised liigutused, millega näidatakse linatööde erinevaid etappe. Mängu sisu on oletatavasti laenatud vene laulumängust При долине лён (Oru juures lina). Sellele osutab ka mainitud vene laulu sõnade kasutamine refräänis – „pridal´oona l´oona, l´oona, pissirotki peelo, peelo” (при долине лён, лён, при широкой белый, белый – “oru juures lina, lina, laia juures valge, valge”). Samas on „Linamängu“ viis tüüpilises seto mängulaulude stiilis ja viisiridade harmooniline rütm Oo Xo Xx Oo on seto laulus väga levinud (vrd näiteks rühmaga III.A.1.a).
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 57 d < Meremäe v., Jermakova k. – Armas Otto Väisänen < Hedota Kullu, 53 a., ja koor (1912) [Ütle nu mulle vellekõne]
- KKI, RLH 72:16 (1) < Rõsna k. – Ruth Mirov < Olga Laanetu, Maria Kagoveer (05.07.1972)
- KKI, RLH 72:22 (1) < Suure-Nedsaja – Jaan Sarv, Eha Viluoja < Suure-Nedsaja koor, Evdokia Kiisik, Jekatariina Lummo, 55 (06.07.1972) [Linalaul]
- RKM, Mgn. II 2234 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 63 a., ja koor (02.10.1972) [Linamäng, Ütle mullõ velekene]
- RKM, Mgn. II 2617 k < Põlva raj., Värska kn., Suure-Nedsaja k., Järvesuu v. – ERR, Eha Viluoja < Evdokia Kiisik, 60 a., ja koor (1972) [Ütle mulle velekene (Linamäng)] [Sama helisalvestis, mis eelmine]
- RKM, Mgn. II 2350 m < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Ütle mulle velekene (Linamäng)]
- RKM, Mgn. ER 49 (2b) < Setumaa – Jaan Sarv, Vaike Sarv < Värska laulukoor “Leiko” (1986) [Ütle mulle velekene]
- Noodistus: Tampere 1958 (III): 35-37 < Tonja k. – A. Garšnek < Anne Vabarna (1948)