III.A.2. Sama HR ja eri pikkusega read ja refräänid. Punkteeritud rütmi (4. 8) kasutamine

Rühma III.A.2 viisitüübid põhinevad samasuguse harmoonilise rütmiga (HR) ridade kordustel, nagu ka rühm III.A tervikuna. Sama HR mudelit kasutatakse nii põhiridades kui ka refräänides. Rühma III.A.2 eripäraks võrreldes rühmaga III.A.1 on erilise rütmiga mitmeosalised (kaks kuni kuus viisirida) refräänid. Refräänide osad (read) võivad olla kas pikemad või harva ka lühemad kui tavaline kaheksalöögiline rida. Oluline on, et pikkuselt „ebastandardse“ rea HR jääb põhimõtteliselt samasuguseks nagu viisi tavalistes ridades (kaheksalöögiliste ridade HR mudeli laiendamise kohta vt lähemalt III.A.2 rühma viisitüüpide kirjeldustest). Veel üheks rühmale III.A.2 iseloomulikuks tunnuseks on punkteeritud rütmi .  kasutamine refräänides. Sellised silbirütmi mustrid esinevad kirjeldatava rühma kõikides viisitüüpides.

Rühm III.A.2 jaguneb alarühmadeks vastavalt konkreetse punkteeritud rütmiga rütmimudeli kasutamisele viisides. Nii ühendab rühma III.A.2.a viisitüüpe silbirütmi muster   .    . Sellesse rühma kuuluvad ahellaulu „Kitselaul“ kolm versiooni ja mängulaul „Linamäng“. Silbirütm   .   iseloomustab laule refrääniga „hots´ kalina, hots´ malina“, mille versioonid moodustavad rühma III.A.2.b. Veel kuuluvad rühma III.A.2 kaks viisitüüpi, mis ei moodusta rühma, ehkki neil on struktuurseid ühisjooni – need on mitmeosalise refrääniga „Toonuška leelo…“ (III.A.2.c) ja Veera Pähnapuu tuntud laul „Laul läts läbi Setomaa“ (III.A.2.d). Mõlemas laulus esineb samuti punkteeritud rütmiga ridu – rütmimuster .     laulus „Toonuška“ ja rütmimuster .        Pähnapuu laulus.

Nagu kogu III.A rühmas, kasutatakse rühmas III.A.2 kaheksapositsioonilist rõhulist värssi, sealhulgas lühiridu neile omaste kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevate rütmimustritega (vt lähemalt III.A). Lühiridades esineb kõige sagedamini rütmimuster     . Kuna rütmivältused on proportsionaalses vahekorras ning esitus on enamasti „motoorse“ iseloomuga, tekib lauludes kahetasandiline (kaheksandik- ja veerandnootides) meetriline pulsatsioon. Rühma III.A.2 viisides toetavad seda rütmitunnetust refräänide erilised rütmid – eespool toodud silbirütmi mudelite puhul võib märgata, et meetrumiühikuna on neis ülekaalus veerandnoot.

Rühma III.A.2 viisitüüpe kasutatakse enamasti meelelahutuslikus repertuaaris, sh mängu- ja naljalauludes. Mitme refrääni sõnades leiame vene laene (hots´ kalina, pridal´oona loona, oi dotsuška jt) ja „Linamängu“ puhul on teada, et eksisteerib väga sarnane vene laulumäng При долине лён (‘Oru juures on lina’), kust refrään ongi laenatud. Samas vastavad laulude viisid seto leelo stiilile ning kasutavad seto laulus laialt levinud HR mudeleid. Millised on nende viiside konkreetsed prototüübid vene rahvalaulus, tuleks tulevikus lähemalt uurida, ent üldisem vene stiili mõju ilmneb tõenäoliselt punkteeritud rütmi kasutuses.