Näide 1. Sinimaniseele (mängulaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:3 (11)).
Näide 2. Sinimaniseele (mängulaul), Akulina Pihla, Treski k., 1971 (RKM, Mgn. II 2082 c).
Näide 3. Sinimaniseele (mängulaul), Maie Anijas kooriga, Värska al., 1970 (EKRK, Fon. 62 (3)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Xo
Silbirütm (melostroof)
Meetrumimudel (poolrida)
2 + 2 + R
Värsirea ehitus
Neljasilbiline poolrida:
veljä / otsõ /R
Refräänid
Sinimaniseele! (R1)
Pillililliääle! (R2)
Tsõdsõpuja leelo! (R3)
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: aR
Tekst: aR1
Heliread
Anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp I.C.2.b3 kuulub rühma I.C.2.b, mille tunnuseks on poolridadele järgnevad kahemotiivilised refräänid. See tähendab, et refrään koosneb kahest lühikesest rõhuga vormiüksusest. Kirjeldatava viisitüübi refräänid „sinimaniseele“, „pillililliääle“ ja „tsõdsõpuja leelo“ vastavad sellele kriteeriumile, kuna kordus harmoonilises rütmis (HR) Xx Oo ’ Xxoo jagab need kaheks võrdse kestusega motiiviks. Refrääni silbirütm
Viisitüübi I.C.2.b3 poolridade HR on Oo Oo või Oo Xo. Seega põhineb poolrida funktsioonil O, refräänis toimub aga funktsiooni X ja O kahekordne vastandamine. Selline harmooniline mudel on rühma I.C.2.b viisitüüpide ühine tunnus, mis eristab neid muuhulgas rühma I.C.2.a viisidest. Kahe rühma ühisjooneks on see, et poolrida ja refrään moodustavad harmooniliselt lõpetatud vormiüksuse, mille kordustest kujuneb viisivorm. Fraas harmoonilise rütmiga Oo Oo/Xo |Xx Oo ’ Xxoo| kordub kirjeldatavas viisitüübis melostroofi jooksul kolm korda – üks kord eeslaulja osas ja kaks korda kooriosas (viisivorm aR
Refrääni proportsionaalne veerandnootidega silbirütm võimaldab tajuda kirjeldatava viisitüüpi meetrumit uuema mitmetasandilise süsteemina, kuigi üldiselt kuulub viis I rütmisüsteemi, kuna rütmisüsteemi määramisel olen lähtunud eelkõige põhirea struktuurist. Anhemitoonilis-diatooniline helirida e-G-a-h-c viitab n-ö „keskmise“ vanusega stiilile (näited 1 ja 2); uuema diatoonilise helireaga d-(e)-fis-G-a-h-c esitused (näide 3) on aga selgesti uuemas stiilis.
Kommentaarid
Nagu rühma I.C.2.b teisi viise, kasutatakse viisitüüpi I.C.2.b3 mängulaulus „Venna otsimise mäng“, mida nimetatakse ka siimumänguks, siimanimängus ja neitsütämiseks. Mängukirjelduse järgi (Tampere 1958: 83–85) lauldi seda laulu kahe kooriga dialoogis. Erinevalt viisitüüpidest I.C.2.b1 ja I.C.2.b2, kus refrääniks on „simmõõ seele“ jt, on kirjeldatavat viisitüüpi jäädvustatud märksa rohkem. Helisalvestised pärinevad peamiselt Põhja-Setomaalt.
Helisalvestised ja noodistused
- KKI, RLH 49:3 (11) < Ton´a k. < Anne Vabarna ja neidude koor (1949) [Sinimani selle]
- EKRK, Fon. 50 (b6) < Suure-Nedsaja k. – Udo Kolk < Silvi Lummo, 13 a., Ekaterina Lummo, 52 a. (18.07.1968) [Teele lää, sinimani-seele]
- EKRK, Fon. 62 (3) < Värska al. – Veljo Tormis < Maie Anijas, Helene Lallu, Liia Vabarna, Viiu Kõivo, Eevi Purik, Luule Linask, Eha Asur (24.05.1970) [Neitsi lät’si, sinimani-seele…]
- RKM, Mgn. II 2082 c < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a., koor (1971) [Neitsi läämi sinimani seele]
- RKM, Mgn. II 2427 c < Põlva raj., Värska kn., Treski k. Järvesuu v. – E. Raad. J. Sarv, Herbert Tampere < Akulina Pihla, 65 a., Anna Mehine, 55 a., Silvi Aidnik, 25 a., Aino Näräp, 27 a., Aino Ojaperv, 36 a. (1973) [Neitsi lääme Sinimani seele]
- RKM, Mgn. II 2635 p < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Tatjana Hain, 67 a., koor (1973) [Sinimani seele … (“Siimumäng” + selet. “Linamäng”)]
- RKM, Mgn. II 3819 (12) < Järvesuu v., Põrste k. – Vaike Sarv < Veera Pähnapuu, s. 1916, Anne Pähnapuu, s. 1908, Manni Vanamets, s. 1919, Pelageja Vanamets, s. 1917, Tatjana Vanamets, s. 1908 (1983) [Teele lää, sinimani seele (Venna otsimise mäng)]
- RKM, Mgn. ER 51 (4) < Setumaa – Eesti Raadio brigaad < Jekaterina Lummo, Maria Raudla, Anne Mäeste, Anne Kõivo (1986) [Neitsi lääme, sinimanni seele…]
- RKM, Mgn. ER 73 (6) < Värska – Anatoli Garšnek, Hillar Peets < Jekaterina Lummo, Värska koor “Leiko” (1992) [Neitsi lääme, sinimani seele… (neitsütamine)] [Viisivorm: aR1 || aR1aR2aR3]