I.C.2.b. Poolrida + kahemotiiviline refrään

Rühm I.C.2.b ühendab viisitüüpe, kus poolridadele järgnevad kahemotiivilised refräänid. Sellega eristub rühm I.C.2.b rühmast I.C.2.a, kus refräänid on ühemotiivilised. Motiiviks pean siin ühe muusikalise rõhuga lühikest vormiüksust – nii koosneb refrään „simmõõ seele“ silbirütmiga ~ ’ ~ ja harmoonilise rütmiga (HR) Xoo~ ’ Xoo~ kahest hüüdelise iseloomuga motiivist muusikalise rõhuga teisel silpnoodil. Refrääni „sinimani seele“, mille silbirütm on   ’    , jagab kaheks motiiviks põhiliselt HR kordus Xxoo ’ Xxoo. Kahemotiivilised refräänid on üsna sarnased rühma I.C.1 refräänidega, mis järgnevad täisridadele – refrään „simmõõ seele“ on rütmiliselt ja harmooniliselt sama, mis „heiko, leiko“ või „kull´o, kull´o“ (I.B.1.a₂), refrään „sinimani seele“ sarnaneb HR Xxoo ’ Xxoo poolest refrääniga „rikassoo, rikassoo“ (I.C.1.a₃), „siidi, liidi“ (I.C.1.a₅) jt.

Rühma I.C.2.b kolme viisitüüpi ühendab ka harmoonilise rütmi üldistatud mudel. Erinevalt rühma I.C.2.a viisidest, millele on iseloomulik poolrea ja refrääni funktsionaalne vastandamine (funktsioon X poolreas ja funktsioon O refräänis), on rühma I.C.2.b viisides poolrea HR põhiline funktsioon O (Ox Oo, Oo Xo või Oo Oo) ning funktsioonide X ja O vastandamine toimub refrääni motiivides Xxoo ’ Xxoo. See osutab rühma I.C.2.b viiside sugulusele ja ühisele alusmudelile.

Rühma I.C.2.b kolm viisitüüpi kuuluvad vanemasse ühetasandilise meetrumiga I rütmisüsteemi. Viisitüüpides I.C.2.b₁ ja I.C.2.b₂ (refrään „simmõ seele“ jt) toetab ühetasandilise meetrilise pulsatsiooni tunnetust see, et refräänide silbirütm ei ole poolrea rütmi suhtes proportsionaalne. Viisitüübi I.C.2.b₃ puhul on võimalik ka uuemat tüüpi proportsionaalne rütmitaju, sest selle refräänid („sinimaniseele“ jt) on nii ise kui ka poolrea suhtes proportsionaalse silbirütmiga.

Rühma I.C.2.b viisitüüpide vormiehituse ühisjooneks on see, et melostroofis kasutatakse ainult ühte värsi poolrida. Poolreast ja refräänist koosneva fraasi korduste arv melostroofis võib erineda – kahest fraasist neljani. Viisitüüpides I.C.2.b₂ ja I.C.2.b₃ lauldakse refrääne erinevate sõnadega (melostroofis on kolm erinevat refrääni). Viisivormi skeemid rühma I.C.2.b viisitüüpides on aR || aR (I.C.2.b₁) ja aR₁ || aR₂aR₃ (I.C.2.b₂, I.C.2.b₃), ühes esituses esineb ka aR₁ || aR₁aR₂aR₃ (I.C.2.b₃) (sümbol a tähistab poolrida).

Rühma I.C.2.b viisitüüpide puhul on tegemist “Venna otsimise mängu” (neitsütämine, siimumäng) versioonidega. Viisitüübid I.C.2.b₁ ja I.C.2.b₂ refrääniga “simmõ seele” on tüpoloogia materjalis esindatud kumbki ainult ühe helisalvestisega, mõlemad Meremäe vallast. Viisitüüpi I.C.2.b₃ refrääniga „sinimaniseele“ on lauldud tunduvalt rohkem ja seda on salvestatud peamiselt Põhja-Setomaal.