I.C.1.a5. Oo Xo Xx Oo + R: "Siidi, liidi"

Näide 1. Imed (lüroeepika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1983 (RKM, Mgn. ER 47 (5)).

Näide 2. Tulli üles hummogulla (lüroeepika), Minna Hainsoo kooriga, Mikitamäe k., 1995 (ERA, FAM 569 (10)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Xo Xx Oo  |Xxoo ’ Xxoo|

Oo Oo Xx Oo

Oo Oo Ox Oo

Silbirütm

     |   ’   |

Meetrumimudel (põhirida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Refrään

Siidi, liidi!

Viisivorm

Laiendamata viisirida (8 meetrumiühikut) ja neljast silpnoodist (2 + 2) kontrastne refrään (AR || AR). Põhirida ja refrään on sama pikkusega.

Heliread

Anhemitooniline, anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüpi I.C.1.a₅ kuuluvad lüroeepilised laulud refrääniga „siidi, liidi“. Selle viisi vormiehitus on sama, mis kõigis rühma I.C.1 viisitüüpides. Vormi võib skemaatiliselt tähistada AR || AR ning see koosneb laiendamata regivärsil põhinevast põhireast (A) ja kontrastsest refräänist (R), mis järgnevad üksteisele nii eeslaulja kui ka kooriosas. Nagu kõigis rühma I.C.1.a viisides, on ka viisitüübis I.C.1.a₅ põhirea aluseks laialt levinud harmoonilise rütmi (HR) mudel Oo Xo Xx Oo (puhtal kujul Mikitamäe koori „Helmine“ esitustes – näide 2). Esinevad ka eespool toodud mudeli lihtsustatud variandid Oo Oo Xx Oo (Veera Pähnapuu variant – näide 2) ja Oo Oo Ox Oo (ERA, Fon. 86 e).

Rühmas I.C.1.a eristuvad viisitüübid peamiselt refrääni silbirütmi põhjal. Refrääni „siidi, liidi“ silbirütmi mudeliks on   ’ , kusjuures esituste põhjal tundub, et refrääni veerandnoodid on proportsionaalsed põhirea kaheksandiknootidega. Refrääni rütmi proportsionaalsus viitab sellele, et lauljate rütmitajus võib olla II ja III rütmisüsteemi jooni (meetriline pulsatsioon kaheksandik- ja veerandnootides), kuigi põhirea seisukohalt kuulub see viisitüüp I rütmisüsteemi (meetriline pulsatsioon kaheksandiknootides).

Viisitüübi I.C.1.a₅ vähestes leitud helisalvestistes esineb kolm helirida: anhemitooniline e-G-a-h (näide 1; leelokoori „Helmine“ 2006. aasta esitus), anhemitoonilis-diatooniline e-G-a-h-c (näide 2) ja uuemat tüüpi diatooniline (d)-e-fis-G-a-h-(c) (ERA, Fon. 86 e ja koori „Liinatśuraq” 2011. aasta esitus). Mikitamäe koori 1995. aasta esituses (näide 2) kostab juhuslikult ka aste fis, mis täiendab helirida uuema diatoonikani, kuid mitmekanalilisest helisalvestisest selgub, et fis-i kasutab ainult üks laulja.

Kommentaarid

Kuigi viisitüüp refrääniga „siidi-liidi“ näib olevat Setomaal hästi tuntud, andis selle viisi helisalvestiste otsing vähe tulemusi. Leidus üks 1913. aasta salvestus Vedernika külast, 1983. aastal salvestatud Veera Pähnapuu ja Põrste küla koori esitus ja kaks Minna Hainsoo ja Mikitamäe küla koori esitust, mis salvestati mitmekanaliliselt aastatel 1995 ja 2006. YouTube’is saab kuulata leelokoori „Madara“ 2022. aasta esitust. Laul on ka meeste leelokoori „Liinatśuraq” repertuaaris. Maria Pähnapuu esitas sama refrääniga laule teise viisitüübiga (III.B.1.b₂).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 86 e < Saatse v., Vedernika k. – Armas Otto Väisänen < Mihali Kriepa, 39 a. ja koor (1913) [Tsiipi nu tsirga tsirgukõsõ]
• RKM, Mgn. ER 47 (5) < Setumaa – Vaike Sarv, Jaan Sarv < Veera Pähnapuu, snd 1916, Maria Vanamets, snd 1919, Pelageja Vanamets, snd 1917, Anna Orehhova, snd 1919, Linda Helü, snd 1941 (1983) [Imed; Tulli üles hummogulla, siidi-liidi]
• ERA, FAM 569 (10) < Mikitamäe k. – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas < Minna Hainsoo (eeslaulja), Nati Tarkus (killõ) ja koor, Mikitamäe k., mitmekanaliline salvestis, 07.07.1995. [Tulli üles hummogulla, siidi-liidi]
• ERA, DH 17 (24) < Mikitamäe – Žanna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Triinu Ojamaa jt, heli Jaan Tamm < eeslaulja Minna Hainsoo, killõ Helvi Lind, Helmine (2006). [ERA, DH 17 < Setumaa, Mikitamäe k.; Värska al. – Jaan Tamm, Andreas Kalkun, Žanna Pärtlas, Janika Oras, Triinu Ojamaa (2006)] [Tulli üles hummogulla, siidi-liidi]
• Tulli üles hummogulla, siidi-liidi; meeste leelokoor „Liinatśuraq”, Tartu Ülikool (2011) (UTTV)
• Tulli üles hummogulla, siidi-liidi; leelokoor „Madara“, The Eleventh International Symposium on Traditional Polyphony at Tbilisi State Conservatoire Recital Hall (27.9.2022) (Estonian Folk Song – Siidi Liidi (youtube.com)).