I.C.1.a3. Oo Xo Xx Oo + R. Rikka ja vaese mäng jt

Näide 1. Rikka ja vaese mäng (mängulaul), Miihkali Nasta kooriga, Seretsova k., 1913 (ERA, Fon. 67 c).

Näide 2. Jaanilaul (kalendritavandi laul), Ivani Hemmo kooriga, Kolovinna k., 1913 (ERA, Fon. 81 d).

Näide 3. Rikka ja vaese mäng (mängulaul), Aleksandra Nurm kooriga, Rokina k., 1972 (RKM, Mgn. II 2294 e).

Näide 4. Väike naine (lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2352 b).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Xo Xx Oo  |Xxoo ’ Xxoo|

Oo Oo Xx Oo

Silbirütm

     |   ’   |

   

   

Meetrumimudel (põhirida)

2 + 2 + 2 + 2

2 + 3 + 3

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

vaene / olõ, / vasta / võta (normatiivne värss)

läke_ks / jaani-mi- / tulele (murtud värss)

Refräänid

Rikassoo, rikassoo!

Vaivassõõ, vaivassõõ!

Kadrikoo, kadrikoo!

Jaanikoo, jaanikoo!

Hairassoo, hairassoo!

Viisivorm

Laiendamata viisirida (8 meetrumiühikut) ja kuuest silpnoodist (3 + 3) kontrastne refrään (AR || AR). Põhirida ja refrään on sama pikkusega.

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüpi I.C.1.a₃ kuuluvad erinevad laululiigid, mille seas on ülekaalus mängulaulu „Rikka ja vaese mäng“ esitused. Viisi vormiehitus langeb kokku kõigi rühma I.C.1 viisitüüpidega. Vormi võib skemaatiliselt tähistada AR || AR ning see koosneb laiendamata regivärsil põhinevast põhireast (A) ja kontrastsest refräänist (R), mis järgnevad üksteisele nii eeslaulja kui ka kooriosas. Nagu kõigis rühma I.C.1.a viisides, on ka viisitüübis I.C.1.a₃ põhirea aluseks laialt levinud harmoonilise rütmi (HR) mudel Oo Xo Xx Oo (näited 1 ja 3). Harva esinevate murtud ridade puhul kasutatakse eespool toodud põhimudeli varianti Oo Xox Ooo (näide 2). Siin viisitüübis esineb ka HR põhimudeli lihtsustatud (ja oletatavasti hilisema päritoluga) variant Oo Oo Xx Oo (näide 4).

Rühmas I.C.1.a eristuvad viisitüübid peamiselt refrääni silbirütmi põhjal. „Rikka ja vaese mängus“ on kaks refrääni, mis kõlavad vaheldumisi, vastavalt mängu sisule – „rikassoo, rikassoo“ ja „vaivassõõ, vaivassõõ“. Sama viisitüübiga esitatakse ka kadrilaulu refrääniga „kadrikoo, kadrikoo“, jaanilaulu refrääniga „jaanikoo, jaanikoo“ ja naljalaulu „Väike naine“ refrääniga „hairassoo, hairassoo“. Kõigi nende refräänide silbirütmi mudeliks on kahekordne rütmimotiiv   ’  . Viisitüübi I.C.1.a₃ refrääne võib nimetada “hüüdelisteks”, nagu rühma I.C.1 refrääne tervikuna. Kahekordse hüüde efekti loob siin muusikaline rõhk mõlema refräänisõna viimasel silbil, mis tekib tänu viimase noodi pikemale vältusele. Refrääni HR mudeliks on Xxoo Xxoo.

Viisitüüp I.C.1.a₃ kuulub üldiselt seto leelo vanemasse stiili, põhinedes arhailisel ühetasandilisel meetrumil (vt I rütmisüsteem), kus rütmiline pulsatsioon toimub ainult kaheksandiknootide tasandil. Mõnes esituses on siiski tunda ka veerandnootide pulsatsiooni ja rütmivältuste proportsionaalsust (nagu II ja III rütmisüsteemi puhul), mida soodustab veerandnootidega ja proportsionaalsete vältustega refrään. Erinevalt kaasitamisest (I.C.1.a₁) ja leigotamisest (I.C.1.a₂) esineb selles viisitüübis tunduvalt vähem rütminähtusi, mis takistavad veerandnootide pulsi tekkimist – murtud ridu kasutatakse väga harva ja lühikesi seitsme positsiooniga ridu (need on eriti iseloomulikud leigotamisele) ei esine üldse. Võib oletada, et rütmitunnetus sõltub lauljate individuaalsest kaldumisest vanema või uuema stiili suunas. Siin toodud näidetest kuulub uuemasse stiili laul “Väike naine” (näide 4). Seda näitab nii HR „moderniseeritud“ (lihtsustatud) variant, kui ka viisirea muusikalise kestuse (kaheksa meetrumiühikut) säilitamine, sõltumata silpide arvust reas – teisisõnu on siin tegemist nn rõhulise värsiga.

Vanemat ja uuemat stiili leiame ka kirjeldava viisitüübi variantide heliridades. „Rikka ja vaese mängu“ puhul kasutatakse enamasti vanemat pooltoon-poolteisttoon-helirida kas puhtal või osaliselt diatoniseeritud kujul (toimub nn „mažoorne diatoniseerimine“ – vt Helilaadide segunemine) (näited 1 ja 3). Mõnes laulus leidub aga anhemitoonilis-diatoonilist helirida (näide 4) ja uuemat diatoonikat (näide 2).

Kommentaarid

Viisitüüpi I.C.1.a₃ kuuluvaid laululiike nimetasin eespool. Samas on viisi kasutamine eri laululiikides väga ebaühtlane. Siinse viisitüübiga jaanilaulust on ainult üks 1913. aasta helisalvestis. Kadrilaulu esitatakse sagedamini teise HR mudeliga (viisitüüp I.C.1.b₂). Laul „Väike naine“ refrääniga „hairassoo, hairassoo“ esineb ainult Veera Pähnapuu repertuaaris – Jekaterina Lummo esitas seda laulu teise (ilma refräänita) viisitüübiga (III.A.1.d₁), millel on sama HR mudel Oo Oo Xx Oo ja sarnane korduv rütmimotiiv   ’ . Mängulaulu „Rikka ja vaese mäng“, mis moodustab kirjeldava viisitüübi esituste enamiku, eripärane ehitus seostub mängu sisuga – sama viisi lauldakse vaheldumisi erinevas maneeris ja tempos ning erineva refrääniga. Rikka kohta käivad melostroofid refrääniga „rikassõ, rikassõ“ on rõõmsameelsed ja kiires tempos, vaese melostroofid refrääniga „vaivassõ, vaivassõ“ on kurvameelsed ja aeglases tempos. Muusikalise struktuuri seisukohalt on kõik melostroofid ühesugused, kuigi võib esineda väikeseid intonatsioonilisi erinevusi.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 67 c < Meremäe v., Seretsova k. – Armas Otto Väisänen < Miihkali Nasta, 21 a., Kusma Palaga ja koor (1913) [Rikas ole, rinda lää]
• ERA, Fon. 81 d < Petseri v., Kolovinna k. – Armas Otto Väisänen < Ivani Hemmo, 50 a. ja koor (1913) [Läkeks jaani mi tulele]
• KKI, RLH 49:2 (7) < Kosselka k. – Anatoli Garšnek, Veera Pino, Elmar Päss, Heljo Sepp, Salme Lõhmus, Mari Must, Richard Viidalepp < Pilt Hedo (Feodosia), 66 a., Anna Kina, s. 1910, Patsi Upin, 50 a., Saaremägi Maria, 39 a., Sokk Jevdokia, 30 a., Rahasepp Natalia, 35 a., Kina Aleksandra, 60 a. […] (06.07.1949) [Rikka ja vaese laul]
• RKM, Mgn. II 2255 h < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Varesmäe k. – Herbert Tampere < Anna Ilumets, 83 a., Tatjana Sõmer, 72 a. (1972) [Kadri kudri latsõkõsõ]
• RKM, Mgn. II 2294 e < Võru raj., Rokina k., Meremäe v. < Setumaa – Kristi Salve < Aleksandra (Al”la) Nurm, 72 a., Maria (Manni) Toom, 50 a. (1972) [Rikas ole rinda lää]
• RKM, Mgn. II 2302 a < Võru raj., Obinitsa k. ,Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anastasia Lust, 79 a., Jefimia Mast, 72 a. (1972) [Rikas ole, rinda lää]
• RKM, Mgn. II 2432 c < Võru raj., Meremäe k. ,Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Manni Säde, 64 a., Palli Pae, 49 a. (1972) [Rikas ole, rinda läe]
• KKI, RLH 72:33 (2) < Meremäe k. – Ruth Mirov < Alla Muiste, 58, Ellen Koger, 39, Anne Tullus, 39, Veera Tulik, 45 (20.08.1972) [Rikas ja vaene]
• RKM, Mgn. II 2352 b < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a.,Tat”o Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Är’sa võtku_i vanna naist (Väike naine)]
• RKM, Mgn. II 3193 (6) < Vilo v., Kosselka k.; Vilo v. Molnika k.; Vilo v. Sabelina k. – Jaan Sarv, Vaike Sarv, Õie Sarv < Maria Pähnapuu, 65 a., Jevdokia Raat, 67 a., Anna Petserimägi, 61 a. (1979) [Rikas olõ, rinda lää] (Vt samuti Seto laulupärimus | Rikka ja vaesõ mäng (setomaa.ee))