I.C.1.a2. Oo Xo Xx Oo + R. Hobusemäng (leigotamine) jt

Näide 1. Hobusemäng (mängulaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga,  Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 73 A3).

Näide 2. Hobusemäng (mängulaul), Jekaterina Lummo kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (RKM, Mgn. ER 56 (11)).

Näide 3. Hobusemäng (mängulaul), Nikolai Rimm ja Meremäe mehe’, Tserkonde k., 1995 (ERA, DAT 43 (8)).

Näide 4. Kosilasemäng (mängulaul), eeslauljad Alla Muiste ja Veera Tulik, Meremäe ja Obinitsa naised, Meremäe v., 1972 (RKM, Mgn. ER 53 (9)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Silbirütm

Meetrumimudel (põhirida)

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

sääl ma / päitsit / rapu- / telli (normatiivne värss)

hiir´o- / kõnõ / hall´kõnõ (lühike värss)

musta- / kõnõ, mu / hobõnõ (murtud värss)  

Refräänid

Heiko, leiko!

Leiko, leiko!

Kul´o, Kul´o!

Hedros, Medros!

Hiil´o, piil´o!

Kiigõ, kaagõ!

Viisivorm

Laiendamata viisirida (7-8 meetrumiühikut) ja neljast silpnoodist (2 + 2) kontrastne refrään (AR || AR)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüpi I.C.1.a₂ kuuluvad erinevad laululiigid, millest kõige levinum on mängulaul „Hobusemäng“ e. leigotamine. Selle viisi vormiehitus on sama, mis kõigis rühma I.C.1 viisitüüpides. Vormi võib skemaatiliselt tähistada AR || AR ja see koosneb laiendamata regivärsil põhinevast põhireast (A) ja kontrastsest refräänist (R), mis järgnevad üksteisele nii eeslaulja kui ka kooriosas. Nagu kõigis rühma I.C.1.a viisides, on ka viisitüübis I.C.1.a₂ põhirea aluseks laialt levinud harmoonilise rütmi (HR) mudel Oo Xo Xx Oo (näide 2). Kirjeldatava viisitüübi omapäraks on lühikeste seitsmepositsiooniliste ridade ja murtud ridade rohkus (sageli mahutatakse ka normatiivseid värsiridu seitsmele muusikalisele positsioonile). Seitsmepositsiooniliste ridade puhul jäetakse HR põhimudeli kuues positsioon vahele – Oo Xo Xoo (näites 1 on selle mudeli variant Xo Xo Xoo); murtud värsside puhul tekib enamasti HR variant Oo Xox Ooo (näited 3 ja 4). Paljudele seto viisidele iseloomulik HR mudel Oo Xo Xx Oo jääb kõigis neis variantides äratuntavaks.

Rühmas I.C.1.a eristuvad viisitüübis peamiselt refrääni silbirütmi järgi. Leigotamise tavaliseks refrääniks on kahekordne „hüüe“ „heiko, leiko“; teistes lauludes esinevad refräänid „Kul´o, Kul´o“, „hiil´o, piil´o“, „kiigõ, kaagõ“ jt. Siinse viisitüübi puhul kõlavad rühmale I.C.1 iseloomulikud hüüdelised refräänid eriti „hüüdeliselt“ tänu silbirütmi mudelile ~ ’ ~ , kus kahesilbilise sõna lõpp on ebamääraselt pikendatud ja seega rütmiliselt rõhutatud. Viisi viimast silpnooti aga lühendatakse, nagu see on seto leelos üldiselt kombeks. Refrääni HR mudeliks on Xoo~ ’ Xoo~ .

Viisitüübis I.C.1.a₂, nagu ka kaasitamises (tüüp I.C.1.a₁), väljendub selgesti vanemale stiilile omane ühetasandiline meetrum (vt I rütmisüsteem), kus ainsaks meetrumilöögiks on kaheksandiknoot. Veerandnootide pulsatsiooni ja rütmivältuste proportsionaalsust (nagu II ja III rütmisüsteemi puhul) ei teki tänu kolmelöögiliste meetrumirühmade rohkusele (need esinevad lühikestes ja murtud ridades) ja ebaproportsionaalse rütmiga refräänidele.

Heliridade seisukohalt jagunevad viisitüübi I.C.1.a₂ esitused kaheks rühmaks – pooltoon-poolteisttoon-laadis naiste versioon ja uuema diatoonilise helireaga meeste versioon. Kuna leigotamise puhul on tegemist pigem meeste laululiigiga, siis pole välistatud, et antud juhul võib diatooniline versioon olla viisi algseks kujuks. Diatooniline helirida, mida kasutavad mehed (ja mõnikord ka naised), on laia ulatusega – (d)-E-fis-G-a-h-c, kusjuures meestel on laadi põhiheliks aste E ja lõpukooskõlaks kvint E-h (näide 3), naistel aga aste G ja suur terts G-h (vt „Kosilasemängu“ viisi näites 4). Meeste viisiversiooni omapäraks on ka killõ liikumine torrõdega paralleelsetes tertsides ja laskumine põhirea lõpus põhihelile E (näide 3), mis meenutab vene rahvalaulu mitmehäälsust (nn „терцовая втора“ – sõnasõnalt “tertsides dubleerimine”). Naistelt on viisitüüpi I.C.1.a₂ salvestatud nii diatoonilises kui ka pooltoon-poolteisttoon-laadis (d-es)-fis-G-ais-h (näited 1 ja 2), kusjuures viimasel juhul võib põhirea variant olla sama, mis kaasitamises (näide 2; vrd I.C.1.a₁).

Kommentaarid

Suurem osa viisitüübi I.C.1.a₂ salvestistest nii meeste kui ka naiste esituses esindavad „Hobusemängu“ (leigotamine), mis on Setomaal väga populaarne. Lisaks laulavad Meremäe valla naised viisi diatoonilise versiooniga mängulaulu „Kosilasemäng“. Elena Laanetu esitas pooltoon-poolteisttoon-laadis viisiversiooniga jutustavat laulu refrääniga „hiil´o, piil´o“. Helbi külas on salvestatud kaasitamist, mida laulsid leigotamise viisi meesteversiooniga naised ja mehed koos.

Naised laulavad leigotamist ka teise viisitüübiga (I.C.1.b₁), kus põhirea HR mudeliks on Ox Oo Oo Xo.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 67 d < Meremäe v., Seretsova k. – Armas Otto Väisänen < Miihkali Nasta, 21 a. ja koor (1913). [Kas sa näie mu hobesta]
• ERA, Fon. 479 b < Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Mikitamäe k. naised (1936). [Leigotamine]
• ERA, Pl. 73 A3 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937). [Leigotamine]
• EKRK, Fon. 51 (b4) < Trõnne k. – Udo Kolk < Anna Lõokene, 53 a., Aleksandra Hade, 42 a., Trõnne naised (08.07.1969). [Lät’si üüse sõitmahe, heiko-leiko!]
• RKM, Mgn. II 1882 c < Võru raj., Uusvada k. – Ingrid Rüütel < Jefim Luuga, 76 a., Jakob Kadak, 74 a., Aleksei Leim, 53 a., Nikolai Kadak, 47 a., Nikolai Rimm, 48 a. (1970). [Hiirokõnõ, hal’kõnõ (Hobusemäng)]
• RKM, Mgn. II 2253 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Vana-Rõsna k. – Herbert Tampere < Matrjona Aalik, 58 a., ja koor (1972). [Hiirokõnõ, hal’kõnõ, heiko leiko]
• RKM, Mgn. II 2298 h < Võru raj., Helbi k., Meremäe v. – Kristi Salve < Jefimia (Hemmo) Leigri, 66 a. ja koor (1972). [Näiokene, noorekene, kaske, kaske]
• RKM, Mgn. II 2301 d < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < H. Mast, N. Lust (1972). [Hiirokõnõ hal’lkõnõ (Hobusemäng)]
• RKM, Mgn. II 2309 f < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anne Pai, 55 a., Maria Pai, 63 a. (1972). [Kas sa tulõt mu velele, kul’o, kul’o]
• RKM, Mgn. ER 53 (9) < Meremäe v. – Jaan Sarv < Alla Muiste, Meremäe koor, Veera Tulik, Obinitsa koor (1972). [Kas sa’ks tuled mu velele…]
• RKM, Mgn. ER 54 (15) < Meremäe v. – Jaan Sarv < Gavriil Riitsaar ja Uusvada meeskoor (1972). [Lätsiks ööse kul’atama, leiko, leiko…]
• RKM, Mgn. ER 56 (11) < Setumaa – Jaan Sarv < Emmi Lepa, 50 a., Evdokia Kiisik, 60 a., Katariina Lummo, 55 a., Anna Kõiv, 70 a., Anni Taronin, 52 a., Anna Uibo, 57 a. (1972). [Hiirokõnõ hal’kõnõ…]
• EKRK, Fon. 74 (a7) < Sabelina k. – Udo Kolk < Katerina Kala, 61 a., Anne Petsermägi, 54 a., Aleksandra Lutt, 56 a., Aleksandra Toomeoss, 50 a., Leida Kikkatalo, 34 a., Jevdokia Raat, 60 a. (11.08.1972). [Hiirokõnõ, hal’kõnõ, leiko-leiko…]
• EKRK, Fon. 90 (a1) < Rõsna k. – Udo Kolk < Elena Laanetu, 66 a., Jevdokia Kiisik, Akuliina Pihla, Liide Lind, Marie Sitik, Jevdokia Aelas (10.07.1975). [Nakas meil veljo veerümähe…]
• EKRK, Fon. 94 (6) < Tsirgu k. – H. Metsma < Aleksandra Muiste, 62 a., Natalia Kajak, 73 a. (18.07.1976). [Tulli-ks üles hummogulla, kiigõ, kaagõ…]
• RKM, Mgn. ER 73 (4) < Värska – Anatoli Garšnek, Hillar Peets < Värska koor “Leiko” (1992) [Ära kattõ ese hopõn… (leigotamine)]
• ERA, DAT 43 (8) < Setu, Meremäe vald, Tserkonde küla, Karavani talu – Ingrid Rüütel, Jaan Tamm < Aleksei Oroperv, 1912, Miko (Nikolai) Rimm, 1922, Nikolai Vahtramägi, 1925, Vassili Lillepuu, 1928, Aarne Kiviste, 1940, Meelis Poll, 1970 (15.12.1995). [Hiirokõnõ hal’lkõnõ…]