Rühma I.C.1 kuuluvad viisitüübid, kus laiendamata regivärsiga viisireale järgneb muusikaliselt kontrastne refrään. Viiside vormimudel on AR || AR, mis tähendab, et põhirea ja refrääni vastandamine toimub ühtemoodi nii eeslaulja kui ka kooriosas. Ses osas erineb rühm I.C.1 rühmast I.C.2, kus refräänid järgnevad poolridadele.
Põhirea silbirütm koosneb rühma I.C.1 viisides enamasti kaheksast lühikesest silpnoodist – . See vastab laiendamata normatiivsele regivärsile, kuid mõnes viisitüübis (eriti leigotamises ja kaasitamises) esineb sageli seitsmesilbilisi ridu silbirütmiga ja/või murtud ridu . Refräänid on põhirea suhtes muusikaliselt kontrastsed, mis eristab viisitüüpide rühma I.C rühmast III.A, kus refräänidel on põhireaga sama struktuur, sh harmooniline rütm (HR). Rühma I.C.1 refräänide ehitus on sarnane – nad kujutavad endast kahekordset hüüet muusikalise aktsendiga sõna viimasel silpnoodil nagu näiteks „heiko, leiko!“, „rikassoo, rikassoo!“, „kull’o, kull’o!“ jms. Hüüdelised refräänid osutavad viiside vanemale päritolule.
Viisitüüpide rühm I.C.1 jaguneb kaheks alarühmaks vastavalt põhirea HR mudelile. Rühma I.C.1.a viisid põhinevad väga levinud mudelil Oo Xo Xx Oo, mida leiame ohtralt ka rühma III.A viisitüüpides. See mudel esineb mõnikord ka lihtsustatud kujul Oo Oo Xx Oo, mis on oletatavasti hilisema päritoluga. Rühma I.C.1.b viiside HR mudel on Ox Oo Oo Xo, kuid see on üsna varieeruv. Mudel on palju vähem levinud kui Oo Xo Xx Oo ja seda on jäädvustatud peamiselt Põhja-Setomaal. Mõni laul, nagu leigotamine ning „Rikka ja vaese mäng“, esineb mõlemas HR versioonis.
