Rühma I.A.1.b kuuluvad „itkulised viisitüübid“ (I.A.1), mida iseloomustavad funktsiooniga O lõpevad harmoonilise rütmi (HR) mudelid. Selle poolest erineb see rühmast I.A.1.a, mille viisid lõpevad funktsiooniga X. Harmoonilisi funktsioone olen itkuviisides määranud pooltoon-poolteisttoon-helirea järgi, mis on seto itkude põhiline helirida (funktsioonide eristamisest selles laadis vt Harmooniline rütm). Rühmadel I.A.1.a ja I.A.1.b on ka teine tähelepanuväärne erinevus – kui rühma I.A.1.a moodustavad ainult koorisurnuitkud (nende hulgas uuemas stiilis itkuparoodia), siis rühmas I.A.1.b leiame erinevaid žanre – mõrsjaitke, üksikute esitustega esindatud koorisurnuitke, ühte itkuparoodiat, pulmalaulu hähkämine ja lõikuslaulu lelotamine. Neid kahte rühma ühendab spetsiifilise struktuuriga „itkurea“ kasutamine (selle kirjeldust vt I.A.1).
Rühmas I.A.1.b on seitse viisitüüpi. Viisitüüp I.A.1.b1 on mõrsjaitkude viis. See on seto traditsioonis väga hästi tuntud, sest tegemist on seto naiste lemmikžanriga. Viisivormiks on „siserefrääniga itkurida“ (pöördumissõna on paigutatud itkurea sisse). Viisi I.A.1.b1 vormistruktuur, värsiehitus ja rütmimudel kattuvad koorisurnuitkude kõige levinuma viisitüübiga I.A.1.a1. Neid viisitüüpe eristavad peamiselt HR mudel ja esitusmaneer. Viisitüübid I.A.1.b2, I.A.1.b3 ja I.A.1.b4 on koorisurnuitku viisid, millest on ainult üks jäädvustus või ainult ühe eeslaulja esitusi. Viisitüüpide I.A.1.b3 ja I.A.1.b4 vorm on itku jaoks ebatüüpiline – pöördumisvormel esineb ainult tekstis, kuid puudub muusikalise üksusena. Nende viiside puhul ei saa olla kindel, kui levinud need vanasti itku funktsioonis olid. Neist viimasega on esitatatud ka lüroeepilist laulu. Viisitüüp I.A.1.b5 on meeste itkuparoodia, kus itkureale eelneb kahekordne refrään (4 + 4 silpnooti). Selles viisis kasutavad mehed itkudele omast pooltoon-poolteisttoon-laadi. Viisitüüp I.A.1.b6 on väga erilise struktuuriga, aga siiski itkureal põhinev pulmalaul hähkämine, millel võis pulmarituaalis olla itkuline funktsioon. Viisitüüp I.A.1.b7 on lõikuslaulu lelotamine viis, mis, vaatamata laululiigile, vastab nii värsi- kui ka muusikalise struktuuri poolest tüüpilisele itkureale.
On tähelepanuväärne, et rühma I.A.1.b kõik viisitüübid, v.a siserefrääniga mõrsjaitkuviis ja itkuparoodia, põhinevad samal HR mudelil Ox Oxo ’ Xo X(x) Oo. See vihjab võimalusele, et neil viisitüüpidel on ühine päritolu.