I.B.1.a2. Xox Oo ’ Xox Ooo. Kiigelaul (hällülaul)

Näide 1. Hällülaul (kiigelaul), Juhkim Luuga meeskooriga, Uusvada k., 1973 (RKM, Mgn. II 2417 l).

Näide 2. Hällülaul (kiigelaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 68 B1).

Näide 3. Hällülaul (kiigelaul), Anastassia (Asta) Jallai kooriga, Meeksi k., 1972 (EKRK, Fon. 77 a4).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm

Xox Oo ’ Xox Ooo

Silbirütm

   ’   ()

Meetrumimudel

(3 + 2) + (3 + 3)

Värsirea ehitus

abcd

kui ma no-ks / mus’te / noori jo / ol’li

Viisivorm

Laiendatud rida (11 meetrumiühikut); motiiv kõlab kaks korda

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, vanem ja uuem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüübis I.B.1.a₂ kõlab rühmale I.B.1 iseloomulik motiiv X – x O – o kaks korda, kusjuures esimese motiivi teine meetrumirühm on kahelöögiline (Oo). Selle poolest erineb viisitüüp I.B.1.a₂ tüübist I.B.1.a₁, mis on samuti kahemotiiviline, aga mille meetrum on läbivalt kolmelöögiline.

Omavahel sarnaseid viisitüüpe I.B.1.a₁ ja I.B.1.a₂ võib eristada, võrreldes nende harmoonilise rütmi (HR) mudeleid:

I.B.1.a₁:  Xxx Oxo ’ Xox Ooo

I.B.1.a₂: Xox Oo  ’ Xox Ooo

Lisaks kahelöögilisele rõhurühmale on viisitüübi I.B.1.a₂ püsivaks tunnuseks see, et esimene rõhurühm on kolmesilbiline, harmoonilise mudeliga Xox ja silbirütmiga  – erinevalt viisitüübist I.B.1.a₁, kus esimene rõhurühm on kahesilbiline, harmoonilise mudeliga Xxx ja silbirütmiga on  . Terve rea silbirütm on   ’   (). Sulud näitavad viisis esinevat viimase silbi redutseerimist, mis on iseloomulik seto meeste laulustiilile.

Värsirida on laiendatud lisasilpide lisamisega esimesse ja kolmandasse rõhurühma: hällü no / kull´a / hällü-no– / kõnõ) (vrd viisitüübiga I.B.1.a₁, kus lisasilpidega on laiendatud teine ja kolmas rõhurühm),  sõnakordusi ei esine. Nagu meesteviisidele on omane, kasutatakse mõnikord ka rohkem lisasilpe, kuid need mahutatakse püsivasse meetrumimudelisse, jagades kaheksandiknoote kuueteistkümnendikuteks (nii sisaldab näide 3 meestelaulu tüüpilisi lisasilpe jallõ).

Viisitüübis I.B.1.a₂ esineb nii vanemat kui ka uuemat diatoonilist helirida (vastavalt e-f-G-a-h-c ja e-fis-G-a-h-c), kuid vanem diatoonika on iseloomulikum (vt meeste esitust näites 1). Näites 3 toodud naiste esitus on enamasti uuemas diatoonilises laadis, kuid lõpukadentsis kasutatakse madalat subsekundit f. Naiste esitustes võib esineda ka pooltoon-poolteisttoon-laadi või selle tunnuseid. Nii on näites 2 toodud Ir´o Liiviku esituse eeslaul ja kooriosa algus selges pooltoon-poolteisttoon-laadis (e-G-as-h = es-Fis-g-ais (3-1-3)), kuid kooriosa lõpp on vanas diatoonilises laadis.

Kommentaarid

Viisitüüpi I.B.1.a₂ leidsin 11 esituses, kusjuures kõik peale ühe esituse on kiigelaulud (hällülaul) ja on enamasti salvestatud Meremäe vallas. Kuigi lauljateks on valdavas osas naised, viitavad laulmismaneer ja viisi mõned stiilijooned selgesti meeste repertuaarile – need on aeglane tempo kooriosas, viimase silpnoodi redutseerimine, kaheksandiknootide jagamine, vana diatooniline laad (mis on omane põhiliselt meestelaulule) jm. Laululiigina on kiigelaulud samuti meesterepertuaaris tavalised.

Kui võrrelda struktuurilt sarnaseid kahemotiivilisi viisitüüpe I.B.1.a₂ ja I.B.1.a₁ heliridade kasutamise seisukohalt, ilmnevad huvitavad asjaolud. Siin kirjeldatavas viisitüübis kasutatakse enamasti vanemat diatoonikat, samal ajal kui viisitüübis I.B.1.a₁ on ülekaalus uuem diatoonika subkvardiga d, mis assotsieerub funktsionaalharmoonia dominandiga. Sellest võib järeldada, et viisitüüp I.B.1.a₂ on arvatavasti vanem kui I.B.1.a₁. Samuti on huvitav võrrelda nende kahte viisitüüpi Ir´o Liiviku 1937. aasta esitustes, mis mõlemad on pooltoon-poolteisttoon-laadis. Viisitüübis I.B.1.a₁, millega ta laulis pulmalaulu, kasutas ta pooltoon-poolteisttoon-laadi kujul fis-G-ais-h (1-3-1) lõpukooskõlaga g-h (funktsioon O). Hällülaulus (viisitüüp I.B.1.a₂) on helireaks es-Fis-g-ais (3-1-3) ja lõpukooskõlaks fis-ais (funktsioon X). Sellest võib teha järelduse, et Ir´o Liiviku jaoks olid need viisid erinevad ja ta kasutas neid erineval otstarbel.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Pl. 68 B1 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Hällulaul]
• RKM, Mgn. ER 53 (4) < Meremäe v. – Jaan Sarv < Alla Muiste ja Meremäe koor (1972) [Hällülaul]
• EKRK, Fon. 77 (a4) < Meeksi k. – Maris Relvik < Asta Jallai, 59 a., Maria Ossa, 55 a., Alli Kuus, 40 a., Olga Jallai, 48 a., Olga Kiviläte, 45 a., Liidia Piirisild, 39 a. (13.08.1972) [Läke-ks mi hällmä hällü jalõ pääle!]
• EKRK, Fon. 77 (b2) < Uusvada k. – Udo Kolk < Natalia Rimm, 75 a., Olga Kõiv, 61 a., Maria Udras, 70 a., Siina Raud, 42 a., Akulina Vahelaan, 60 a., Natalia Riitsaar, 60 a. (15.08.1972) [Kui ma no-ks mus’te noori jo ol’li…]
• RKM, Mgn. II 2417 l < Võru raj., Uusvada k., Meremäe v. – Kristi Salve, Ingrid Rüütel < Jefim (Juhkim) Luuga, 79 a., Jakob Kadak, 77 a. (1973) [Hällülaul]
• EKRK, Fon. 93 (a4) < Serga k. – Udo Kolk < Anne Möldri, 61 a., Aleksandra Koplimägi, 55 a., Liidia Kotka, 44 a., Alli Leppoja, 41 a. (10.07.1976) [Häl’ke no hüä hällü jo päälä!]