I.B.1. Motiivi X - x O - o kordused

Viisitüüpide rühm I.B.1 ühendab lähedase struktuuriga viise, mille põhitunnuseks on kahest rõhurühmast koosneva harmoonilise rütmi (HR) motiivi X – x O – o kordamine. Motiiv (poolrida) koosneb kahest enamasti kolmelöögilisest harmooniliselt vastandatud meetrumirühmast, harva tuleb ette ka kahelöögilisi rühmi. Esimese rühma põhifunktsioon on X ja teine O (funktsioone määratakse pooltoon-poolteisttoon-helirea järgi – vt Harmooniline rütm). Eespool toodud üldistatud mudelis võib sidekriipsude asemel olla nii O kui ka X funktsioon. Korduva motiivi HR variantideks on mudelid Xox Oxo, Xox Ooo ja Xxx Oxo. Kolmelöögilisele meetrumirühmale võib vastata värsis kas kahesilbiline rühm silbirütmiga   (näiteks häl-lü) või kolmesilbiline rühm silbirütmiga , kus kolmas silp on lisasilp (näiteks häl-lü jo). Tavaliselt moodustavad harmoonilise rütmi, silbirütmi ja värsistruktuuri variandid kindlaid kombinatsioone, mis püsivad kas konkreetse viisitüübi või vähemalt ühe esituse raames.

Viisitüüpide rühm I.B.1 jaguneb alarühmadesse vastavalt motiivikorduste arvule. Alarühmas I.B.1.a kõlab poolreale vastav motiiv kaks korda, alarühmas I.B.1.b kolm korda ning alarühmas I.B.1.c neli korda. Igas alarühmas on kaks viisitüüpi, mida eristavad motiivivariantide spetsiifilised kombinatsioonid. Viisitüüpide I.B.1.a₁ ja I.B.1.b₁ meetrum on läbivalt kolmelöögiline. Neile on iseloomulik ka see, et esimese motiivi HR variant on enamasti Xxx Oxo ja silbirütm    või    . Viisitüüpe I.B.1.a₂, I.B.1.b₂ ja I.B.1.c₁ ühendab ühe kolmelöögilise meetrumirühma asendamine kahelöögilisega, mistõttu tekib kolmelöögilist meetrumit rikkuv motiiv Xox Oo (silbirütm  ). Kahemotiivilises viisitüübis I.B.1.a₂ asub lühendatud motiiv esimesel kohal, kolme- ja neljamotiivilistes tüüpides I.B.1.b₂ ja I.B.1.c₁ on see teisel kohal. Neljamotiivilises viisitüübis I.B.1.c₂ leiame aga kolmandal kohal lühendatud motiivi Xo Xx silbirütmiga  . Huvitav seaduspära on see, et lühendatud motiiv vastab alati värsi esimesele poolreale ning, kui see ei ole esikohal, on tegemist esimese poolrea varieeritud kordusega.

Rühma I.B.1 kuuluvaid viisitüüpe on lihtne eristada ka iseloomuliku meloodiarütmi järgi, mis on selle rühma viiside üsna püsivaks representatiivseks tunnuseks:

I.B.1.a₁:       ’   

I.B.1.a₂:       ’   

I.B.1.b₁:       ’    ’   

I.B.1.b₂:       ’    ’   

I.B.1.c₁:       ’    ’    ’   

I.B.1.c₂:       ’    ’      ’   

Ülaltoodud rütmiskeemid näitavad, kuidas erinevaid viisivorme luuakse samadest vormielementidest (motiividest). See annab alust arvata, et kõigil selle rühma viisitüüpidel on ühine eelmudel.

Rühmast I.B.1 viisitüübid on enamasti seotud järgmiste laululiikidega: vee peal sõites lauldud laulud (järve ääl), kiigelaulud (hällü ääl), vastlasõidu laulud (maaselitsa ääl) ja erinevad kul’atamise laulud. Kul’atamise (‘jalutamise/sõitmise/pidutsemise’) teema tundub sellele viisitüüpide rühmale kõige iseloomulikum (hobusesõit, paadisõit, jalutamine mööda küla). Rühma viisidega on esitatud ka pulma saadi laulu, mis võib samuti olla seotud hobusesõiduga, ning mõningaid lüroeepilisi ja lüürilisi laule.

I.B.1 rühma kuuluvaid laule laulavad nii naised kui mehed. Täielikult kolmelöögiline viisitüüp I.B.1.b₁ on iseloomulik naiste repertuaarile. Lühikesed ja kahelöögilist rõhurühma sisaldavad viisid I.B.1.a₁, I.B.1.a₂ ja I.B.1.b₂ on rohkem seotud meeste repertuaariga (kuigi esitajateks võivad olla ka naised). Rühma kõige pikematest, nelja motiivikordusega viisitüüpidest leidub esimene (I.B.1.c₁) ainult Anne Vabarna ning teine (I.B.1.c₂) ainult Veera Pähnapuu repertuaaris. Võimalik, et need pikad versioonid on kahe lauluema individuaalne looming.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et rühma I.B.1 viisitüübid on ühe viisitüübi eri pikkusega variandid, on alust arvata, et traditsioonisisesest (emilisest) vaatenurgast on tegemist erineva identiteediga viisidega. Sellele viitab viisitüüpide struktuuri püsivus (versioonid ei segune), tunnuste kompleksne ilmumine ning erinevused viisitüüpide žanrilises ja soolises kasutamises.