Näide 1. Juri Gagarinile (improvisatsioon), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1961 (EKRK, Fon. 23 (12)).
Näide 2. Unelaul (lüürika), Natalia (Nati) Tarkus kooriga „Helmine“, Mikitamäe k., 1998 („Helmine“, CD 1999, nr 15).
Näide 3. Kui ma inne kar’ah käve (lüürika), Anne Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2421 b).
Näide 4. Marjaminek (lüroeepika), Trossi Matro kooriga, Seretsova k., 1913 (ERA, Fon. 64 d).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm
Xox ’ Ox Oo ’ Ox Oo
Xxx
Inversioon (esineb harva):
Oxo ’ Xo Xx ’ Xo Xx
Ooo
Silbirütm
Meetrumimudel
3 + (2 + 2) + (2 + 2)
Värsirea ehitus
aabcd (harvem aabcd)
neio-, / neio- / kõnõ, / noorõ- / kõnõ
Viisivorm
Kooriosas on üks laiendatud viisirida (5 meetrumirühma, 11 meetrumiühikut).
Heliread
Pooltoon-poolteisttoon-helirida (põhiheliga astmel g, palju harvem fis); uuem diatooniline helirida (põhiheliga astmel g); vahepealsed vormid.
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp I.A.2.a2 kuulub koos viisitüübiga I.A.2.a1 rühma I.A.2.a, mida nimetan tinglikult rahvapärase terminiga praasniga ääl. Rühma kaks viisitüüpi sarnanevad nii struktuurilt kui ka kasutuselt. Tegemist on seto traditsioonis väga levinud polüfunktsionaalsete viisitüüpidega, millega lauldakse palju erinevaid laulutekste eri laululiikidest. Viisitüüpi I.A.2.a2 esineb käesoleva tüpoloogia materjalides mõnevõrra harvem kui viisitüüpi I.A.2.a1, see on vähem variatiivne ning tüübi sees ei kujune erinevaid versioone.
Viisirühma I.A.2.a kahe viisitüübi sarnasteks joonteks on silbirütm, meetrumimudel ja värsirea ehitus. Mõlema viisitüübi puhul koosneb viisirida viiest rõhu- ja meetrumirühmast, neist esimene on kolmelöögiline ja ülejäänud kahelöögilised – 3+2+2+2+2. Kolmelöögilisele meetrumirühmale vastab viisitüübis I.A.2.a2 (erinevalt viisitüübist I.A.2.a1) tavaliselt kahesilbiline (st lisasilbiga laiendamata) rõhurühm – viisi esimene silpnoot pikendatakse veerandnoodiks (silbirütm
Viisitüübi I.A.2.a2 individuaalseks tunnuseks, mis eristab seda viisitüübist I.A.2.a1, on harmoonilise rütmi (HR) mudel Xox (või Xxx) ’ Ox Oo ’ Ox Oo (näited 1, 2 ja 3). See mudel püsib viisi variantides, esinedes mõnikord ka „inversioonis“ – Oxo (või Ooo) ’ Xo Xx ’ Xo Xx (näide 4). HR jagab viisirea kolmeks motiiviks: rida alustab kolmelöögiline peatus ebapüsival funktsioonil (Xxx või Ooo), sellele järgneb korduv, põhifunktsiooni rõhutav motiiv Ox Oo või Xo Xx (vt võrdlust viisitüübiga I.A.2.a1 viisirühma I.A.2.a kirjelduses).
Viisitüübis I.A.2.a2 leiame pooltoon-poolteisttoon-laadi palju sagedamini kui viisitüübis I.A.2.a1, kusjuures tüübis I.A.2.a2 on laadi põhiheliks aste g (lõpukooskõlaks on unisoon g-g või terts es-g, funktsioon O) (näited 1 ja 2), samal ajal kui tüübis I.A.2.a1 on see aste fis (lõpukooskõlaks on fis-ais, funktsioon X). Veel eristab kahte viisitüüpi see, et tüübi I.A.2.a2 diatoniseerimisel tekib pigem uuemat tüüpi diatoonika kui anhemitoonilis-diatooniline helirida nagu tüübis I.A.2.a1: es-fis-G-ais-h (3-1-3-1) → e-fis-G-a-h (2-1-2-2) (näide 3) (pooltoon-poolteisttoon-helirea diatoniseerimise viisidest vt Helilaadide segunemine). Harmoonilise rütmi inversiooni vähesed juhtumid on seotud diatoonilise helireaga (näide 4, EKRK, Fon. 47 (b3)).
Kommentaarid
Viisitüübi I.A.2.a2 kasutamine on väga sarnane viisitüübiga I.A.2.a1 – tihti on tegemist pulmalauludega („Kae, kae, näe, näe“ jm), samuti lüroeepiliste ja lüüriliste lauludega. Tampere kommentaar „üldine jutustavate laulude „ääl““ käib just viisitüübi I.A.2.a2 noodistuse kohta (Tampere 1964 (IV): 175), ehkki ta nimetab jutustavate laulude tavalisteks viisideks ka viisitüüpe I.A.2.a1 ja I.A.2.b1 (Tampere 1964 (IV): 27). Mõnikord lauldakse selle viisiga ka tantsulist pööräjuuskmist. Viisi kasutatakse sageli improvisatsioonides.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 64 d < Meremäe v., Seretsova k. – Armas Otto Väisänen < Trossi Matro ja koor (1913) [Neio-, neiokõsõ jo noorõkõsõ]
- ERA, Fon. 59 a < Meremäe v., Tiirhanna k. – Armas Otto Väisänen < Ivani Okse, 20 a., ja koor (1913) [Neio nu, neiokõsõ jo noorekõsõ]
- ERA, Fon. 79 a < Meremäe v., Treiali k. – Armas Otto Väisänen < Treiali Od’e, 70 a., ja koor (1913) [Ok ol’l Toomas poisikõnõ] [noodistus: Tampere 1964 (IV): 170]
- EKRK, Fon. 23 (12) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Kedä naka kittõmahe?]
- EKRK, Fon. 27 (3) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Leelo Kalevipojast]
- EKRK, Fon. 47 (b3) < Suure-Nedsaja k. – Udo Kolk < Ekaterina Lummo, 52 a., Hemmo Lepa, 46 a., Anastassia Sammasto, 52 a. (09.07.1968) [Laul kodumaast; improvisatsioon]
- RKM, Mgn. II 2258 c < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Laosina k. – Herbert Tampere < Maria Asu, 71 a., ja koor (1972) [Hõimu-ks hõimukanõ kül, suukanõ]
- RKM, Mgn. II 2350 b < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Tulli-ks üles ma hummogulla (Venna sõjalugu)]
- RKM, Mgn. II 2421 b < Pihkva obl., Petseri raj., Järvesuu v., Põrste k. – Viktor Danilov < Anne Pähnapuu, 65 a., Maria Soolind, 57 a., Linda Helü, 32 a., Liide Jõhvik, 37 a., Maria Vatsk, 67 a., Veera Pähnapuu, 56 a., Katerina Soolind, 66 a. […] (25.06.1973) [Kui ma inne kar’ah käve]
- „Helmine“, CD 1999, nr. 15 < Mikitamäe k. – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas, Jaan Tamm < Natalia Tarkus (eeslaulja) ja leelokoor „Helmine“ (1998) [Unelaul (lüüriline)]
- ERA, DH 17 (39) < Värska al. – Žanna Pärtlas, Janika Oras, Andreas Kalkun, Triino Ojamaa, salv. Jaan Tamm < Maria Rõžikova (eestütleja), Anastassia Puhm (killõ) ja koor (2006) [Aulavva laul] [Vt samuti Seto laulupärimus | Aulavva laul (setomaa.ee)]
- Noodistus: Vakapäävä laul, Tatjana Orgu, 65 a., Mikitamäe k., 1948. Anatoli Garšnek ja Elmar Päss (Tampere 1960 (II): 347-348)
- Noodistus: Hõimulaua laul, Kreepa Pihlaste, 55 a., Haudjasaare k., 1948. Anatoli Garšnek (Tampere 1960 (II): 259-260)