Tüpoloogia

Sulge
I
Rütmisüsteem
Ava
Sulge

Ühetasandiline rütmisüsteem. Kaheksandiknootide pulsatsioon. Liitev rütm

I
A
Ava
Sulge

Kaheksandiknoodid. Kahe- ja kolmelöögilised meetrumirühmad

I
A.1
Ava
Sulge

Itkulised viisid

I
A.1
a
Ava
Sulge

Lõpufunktsioon X. Surnuitkud

I
A.1
a
1

Surnuitk. Siserefrääniga viis

I
A.1
a
2

Surnuitk. Viisivorm rA

I
A.1
a
3

Surnuitk. Viisivorm rrA (lõpufunktsioon X)

I
A.1
a
4

Itkuparoodia. Vorm AR, RA ja RAR. Vanaimäkene jt

I
A.1
b
Ava
Sulge

Lõpufunktsioon O. Mõrsjaitkud jt

I
A.1
b
1

Mõrsjaitk

I
A.1
b
2

Surnuitk. Viisivorm rrA (lõpufunktsioon O)

I
A.1
b
3

Surnuitk. Tekst RA || RA. Viis AA || AA

I
A.1
b
4

Laiendatud itkurida. Surnuitk, Sõjalaul

I
A.1
b
5

Itkuparoodia. Vell’okõnõ, noorõkõnõ

I
A.1
b
6

Hähkämine (pulmalaul)

I
A.1
b
7

Lõikuslaul (lelotamine, põllulaul)

I
A.2
Ava
Sulge

Üksiku kolmelöögilise rühmaga viisid. Lüroeepilised jt laulud

I
A.2
a
Ava
Sulge

Praasniga ääl. Lüroeepika, tantsulised, pulma- jt laulud

I
A.2
a
1

Meetrumimudel (3 + 2) + (2 + 2 + 2). Lüroeepika, pulmalaulud jt

I
A.2
a
2

Meetrumimudel 3 + (2 + 2) + (2 + 2). Lüroeepika, pulmalaulud jt

I
A.2
b
Ava
Sulge

Pöörä ääl. Lüroeepilised, tantsulised jt laulud

I
A.2
b
1

Pöörä ääl (naisteviis)

I
A.2
b
2

Pöörä ääl (meesteviis)

I
B
Ava
Sulge

Veerandnoodid kolmelöögilistes rühmades (4 8). Motiivide kordused

I
B.1
Ava
Sulge

Motiivi X – x O – o kordused

I
B.1
a
Ava
Sulge

||: X – x O – o :|| 2 korda

I
B.1
a
1

Xxx Oxo ’ Xox Ooo. Maaselitsa laul, saadilaul jt

I
B.1
a
2

Xox Oo ’ Xox Ooo. Kiigelaul (hällülaul)

I
B.1
b
Ava
Sulge

||: X – x O – o :|| 3 korda

I
B.1
b
1

Xxx Oxo ’ Xox Ooo ’ Xox Ooo. Järve ääl, Maaselitsa sõidulaul jt

I
B.1
b
2

Xox Ooo ’ Xox Oo ’ Xox Ooo. Hällü ääl, Maaselitsa mäelaul jt

I
B.1
c
Ava
Sulge

||: X – x O – o :|| 4 korda

I
B.1
c
1

Oxo Xxx ’ Oxo Xx ’ Oxo Xxx ’ Oxo Xxx. Järve kul´atamise laul

I
B.1
c
2

Xox Ooo ’ Xox Ooo ’ Xo Xo ’ Xox Ooo. “Kolm tööd” jt

I
B.2

Motiivi Ox Oox kordused. Käsikivilaul jt

I
B.3
Ava
Sulge

Motiivi 3 + 2 + 3 kordused

I
B.3
a

||: Oxo Xo Xxx :|| 2 korda. Mäelaul (vastlalaul)

I
B.3
b

||: Xxo Xx Oxo :|| 3 korda. Seeń kooń kana korvih

I
C
Ava
Sulge

Laiendamata rida. Vanemad viisid kontrastse refrääniga

I
C.1
Ava
Sulge

Refrään järgneb põhireale (AR || AR)

I
C.1
a
Ava
Sulge

Põhirida Oo Xo Xx Oo + kontrastne refrään

I
C.1
a
1

Oo Xo Xx Oo + R. Kaasitamine

I
C.1
a
2

Oo Xo Xx Oo + R. Hobusemäng (leigotamine) jt

I
C.1
a
3

Oo Xo Xx Oo + R. Rikka ja vaese mäng jt.

I
C.1
a
4

Oo Xo Xx Oo + R: Miisśoo, memmeroo

I
C.1
a
5

Oo Xo Xx Oo + R: Siidi, liidi

I
C.1
b
Ava
Sulge

Põhirida Ox Oo Oo Xo + kontrastne refrään

I
C.1
b
1

Ox Oo Oo Xo + R. Hobusemäng (leigotamine)

I
C.1
b
2

Ox Oo Oo Xo + R. Kadrilaul jt.

I
C.2
Ava
Sulge

Refrään järgneb poolreale (abR cdR jt)

I
C.2
a
Ava
Sulge

Poolrida + ühemotiiviline refrään

I
C.2
a
1

Xx Ox + Ox Oooo. R: õllõlõõlõ. Karjasaatjate laul (õllõtamine)

I
C.2
a
2

Xx Ox + Ooo. R: joo, vai. Pika lisarefrääniga

I
C.2
a
3

Xo Xx + Ooo. R: joo-da. Pika lisarefrääniga

I
C.2
a
4

Xo Xo + Xooo. R: jo-joo-da. Pika lisarefrääniga

I
C.2
a
5

Poolrida + Xooo. R: tsõ-tsõõ. Urbepäeva laul

I
C.2
a
6

Poolrida + Oooo. R: tsõõ-tsõõ. Urbepäeva laul

I
C.2
b
Ava
Sulge

Poolrida + kahemotiiviline refrään

I
C.2
b
1

Ox Oo + Xoo Xoo. R: simmõ seele

I
C.2
b
2

Ox Oo + Xoo Xoo. R: simmõ seele, hedro seele, simmõs malos

I
C.2
b
3

Oo Oo/Xo + Xx Oo Xxoo. R: sinimaniseele, pillililliääle, tsõdsõpuja leelo

II
Rütmisüsteem
Ava
Sulge

Mitmetasandiline rütmisüsteem. Veerandnootide pulsatsioon. Liitev rütm

II
A
Ava
Sulge

Teine poolrida 88 4 4 (Xo Xxoo)

II
A.1
Ava
Sulge

Poolrea Xo Xxoo (88 4 4) kordused

II
A.1
a

||: Xo Xxoo :|| 3 korda. Käsikivilaul, Naerimäng

II
A.1
b

||: Xo Xxoo :|| 8 korda. Mõistatused

II
A.2
Ava
Sulge

Silbirütm 88 88 ‘ 88 4 4 (‘ 88 4 4). Kadents Xo Xxoo. Sõnnikulaotamine

II
A.2
a

Xx Ox ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. Sõnnikulaotamine

II
A.2
b

||: Ox Oo ‘ Xo Xxoo :|| Vorm A || RA. Sõnnikulaotamine

II
A.3
Ava
Sulge

Silbirütm 4 4 ‘ 88 (88) ‘ 88 4 4 (‘ 88 4 4). Kadents Xo Xxoo

II
A.3
a
Ava
Sulge

Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo (Xo Xxoo). Jaanilaul jt

II
A.3
a
1

Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo. Vihuliste laul, jaanilaul

II
A.3
a
2

Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. Jaanilaul, Leinamäng

II
A.3
a
3

||: Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo :|| 2 korda. Tekst RA || RA. Sõnnikulaotamine

II
A.3
b
Ava
Sulge

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo (‘ Xo Xxoo). Käsikivilaul, Handa, handa jt

II
A.3
b
1

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo. Lüroeepika

II
A.3
b
2

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo (erirütmiga). Handa, handa

II
A.3
b
3

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. Käsikivilaul jt

II
B
Ava
Sulge

5- ja 6-löögilised viisiread kadentsiga Oxoo ja Oooo

II
B.1
Ava
Sulge

Kadents Oxoo (4 4)

II
B.1
a
Ava
Sulge

(X)XOOOO. Erirütmiga. Kar´avuut ja “Handa, handa”

II
B.1
a
1

Xx Ox ‘ Oo Oxo(o). Handa, handa

II
B.1
a
2

Xo ‘ Xx Ox ‘ Ox Oxoo. Kaŕavuut hannaga

II
B.1
b
Ava
Sulge

XXXXOO. Kaŕavuut, kaŕalaul, vastlalaul

II
B.1
b
1

Xx Xo Xo ‘ Xx Oxoo. Erirütmiga. Vastlalaul, kaŕavuut

II
B.1
b
2

Xo Xx ‘ Xo Xx ‘ Oxoo. Kar´alaul

II
B.2
Ava
Sulge

Kadents Oooo (4 4)

II
B.2
a
Ava
Sulge

5-löögiline rida (88 88 88 44). Käsikivilaul, urbepäeva laul

II
B.2
a
1

Ox Ox ‘ Ox Oooo. Käsikivilaul

II
B.2
a
2

Xo Xx ‘ Xx Oooo. Vorm A || RAR. Urbepäeva laul

II
B.2
b
Ava
Sulge

6-löögiline rida (88/4 88/4 88 88 44). Põllulaul, karjalaul jt

II
B.2
b
1

Xxxx ‘ Xo Xx ‘ Oooo. Vorm A || RA. Kaŕalaul

II
B.2
b
2

Xo Xx ‘ Ox Ox ‘ Oooo. Hällülaul, põllulaul jt

II
B.2
b
3

Xo Xx ‘ Ox Ox ‘ Oooo. Põllulaul (meesteviis)

II
C
Ava
Sulge

Teine poolrida 4444 (Ooxx Oooo jt)

II
C.1
Ava
Sulge

7-löögiline rida (3+4 lööki)

II
C.1
a

88 44 ‘ 44 44 (XOX ‘ OXOO/OOOO). Handa, handa, Ilolaul jt

II
C.1
b

44 88 ‘ 44 44 (XXX ‘ XXOO). Handa, handa

II
C.2
Ava
Sulge

9-löögiline rida (2+3+4 lööki)

II
C.2
a
Ava
Sulge

Üldistatud mudel XX ‘ XXX ‘ OXOO

II
C.2
a
1

44 ‘ 88 488 ‘ 44 44 (XX ‘ XXX ‘ OXOO). Pulmalaulud, lüroeepika jt

II
C.2
a
2

44~ ‘ 88 888 ‘ 44 44. Mäe ääl jt

II
C.2
b
Ava
Sulge

Üldistatud mudel OO ‘ OOO ‘ XO XX

II
C.2
b
1

44 ‘ 88 488 ‘ 44 44 . Nekrutilaul jt

II
C.2
b
2

4. 8 ‘ 88 48 ‘ 44 44 . Omma’ kuŕa’ viil kavala’

II
C.3
Ava
Sulge

10-löögiline rida (2+4+4 lööki)

II
C.3
a

4. 8 ‘ 88 88 44 ‘ 4. 8 44 (OO ‘ XXXX ‘ OOXX). Jaanilaul jt

II
C.3
b
Ava
Sulge

4. 8 ‘ 88 4 4 4 ‘ 4/88 4 4 4

II
C.3
b
1

OO ‘ OOXX ‘ OOXX. Vell´okene, noorõkõnõ

II
C.3
b
2

XX ‘ XXOO ‘ OXOO. Pulmalaul

II
C.3
c

4. 8 ‘ 44 44 ‘ 88 88 2 (OO ‘ OOXO ‘ XXOO). Nurmõlaul

II
D
Ava
Sulge

Kaheksalöögilised viisid tsesuuriga keskel (4+4 lööki)

II
D.1
Ava
Sulge

Viisi teine poolrida XXOO

II
D.1
a

Xoxx Ooxx ‘ Xo Xx Oooo. Hällü ääl

II
D.1
b
Ava
Sulge

Poolrea XXOO kordus

II
D.1
b
1

Xo Xx Oooo ‘ Xo Xx Oooo. Meeste viis. Laul laulust jt

II
D.1
b
2

Xx Ox Oooo ‘ Xx Ox Oooo. Naisteviis. Mäe ääl, jaanilaul jt

II
D.1
c

Oooo Oooo ‘ Xo Xx Oooo. Meeste viis. Hoi, velekese’ jt

II
D.2

OOXO ‘ OXOO. Meeste peolaul, põllulaul jt

II
D.3

OOXO ‘ OOXO. Vihtamineku laul

II
D.4
Ava
Sulge

Sümmeetriline HR mudel lõpufunktsiooniga X

II
D.4
a

XXOO ‘ OOXX. Saja ääl (saadi ääl)

II
D.4
b

OXOO ‘ XOXX. Põimu ääl

II
E
Ava
Sulge

Regulaarse meetrumiga viisid

II
E.1
Ava
Sulge

Kolmelöögiline meetrum

II
E.1
a
Ava
Sulge

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| Silbirütm 88 4 4

II
E.1
a
1

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 2 korda. Refräänita. Kits läts orgo jt

II
E.1
a
2

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 2 korda. Tekst RA. Liisokõnõ jt

II
E.1
a
3

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 4-5 korda. Pikk refrään. Truba Taar´a (meesteviis)

II
E.1
b

||: Xo Xxoo :|| Silbirütm 88 88 4. Vastlalaul

II
E.2
Ava
Sulge

Neljalöögiline meetrum

II
E.2
a
Ava
Sulge

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| Silbirütm 884 44 ‘ 4. 8 44

II
E.2
a
1

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 2 korda. Lüroeepika jt

II
E.2
a
2

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 8 korda. Truba Taar´a

II
E.2
b
Ava
Sulge

||: Xxox Oooo :|| Silbirütm 488 488 ja 488 44

II
E.2
b
1

||: Xxox Oooo :|| 3 korda. Silbirütm 488 488. Keträ, Liiso

II
E.2
b
2

||: Xxox Oooo :|| 3 korda + kadents. Silbirütm 488 44. Näiokõsõ’, noorõkõsõ’

II
E.2
c
Ava
Sulge

Silbirütmi mustrid 4. 8 44 ja 88 88 88 88

II
E.2
c
1

||: Ooox Oooo ‘ Xx Oo Xx Oo :|| 2 korda. Silbirütm 4. 8 44 ‘ 88 88 88 88. Kiä kotost, kullakõnõ

II
E.2
c
2

||: Xxxo Xxoo :|| 4 korda. Silbirütm ||: 4. 8 44 :||: 88 88 88 88 :|| Keträ, Liiso

II
E.3

Viielöögiline meetrum. OOOXX ‘ XXXOO. Silbirütm 88 88 88 44. Mõistatuslaul

II
E.4
Ava
Sulge

Kuuelöögiline meetrum

II
E.4
a
Ava
Sulge

Põhirida OOOOXO. Silbirütm 4. 8 44 88 88

II
E.4
a
1

||: OOOOXO :||: OOXOXO :|| Silbirütm 4. 8 44 88 88. Valge jänes jt

II
E.4
a
2

||: OOOOXO :||: OOXO :|| Silbirütm 4. 8 44 88 88. Kits lät´s orgo

II
E.4
b
Ava
Sulge

||: XOXXOO :|| Kargus jt

II
E.4
b
1

||: XOXXOO :|| 1-6 korda. Kargus

II
E.4
b
2

||: XOXXOO :|| 3 korda. Silbirütm 4. 8 44 44. Lätsi alla lilli

II
E.4
b
3

||: XXOXOO :|| 2 korda. Silbirütm 4. 8 88 88 4 4 . Liisokõnõ, lillekene jt

II
E.4
b
4

||: XXOXOO :|| 2 korda. Silbirütm 488 44 4. 8/44 . Neiokõsõ’, noorõkõsõ’

II
E.4
c

||: OOXXOO :|| 2 korda. Silbirütm 4. 8 88 88 44/2 . Tammekõnõ jt

III
Rütmisüsteem
Ava
Sulge

Rõhuline rütmisüsteem. Kaheksalöögilised viisiread ja laiendamata värss. Jagav rütm

III
A
Ava
Sulge

Reakordustel põhinev viisivorm. Põhirea struktuuriga refräänid

III
A.1
Ava
Sulge

Sama HR ja pikkusega read ja refräänid

III
A.1
a
Ava
Sulge

Rea Oo Xo/Oo Xx Oo kordused

III
A.1
a
1

||: Oo Xo Xx Oo :|| Üherealine viis. Sõnad ei kordu. Vöökudumine, kergotamine jt

III
A.1
a
2

||: Oo Xo Xx Oo :|| või ||: Ox Oo Xx Oo :|| Vorm A || A. Urbepäeva laul, väravamäng

III
A.1
a
3

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 2 korda. Vorm A || AA. Väravamäng

III
A.1
a
4

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 2 korda. Tekst AB || AB. Ketramine, vöökudumine

III
A.1
a
5

||: Oo Oo Xx Oo :|| 2 korda. Tekst AR || AR. Urbepäeva laul

III
A.1
a
6

||: Oo Oo Xx Oo :|| 2 korda. Tekst aaR || aaR ja AR || AR. Venna otsimise mäng

III
A.1
a
7

||: Oo Oo Xx Oo :|| 3 korda. Tekst AB || ABB. Rikas puu

III
A.1
a
8

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3 korda. Tekst AR || ARR. Mõrsja koolõtamine

III
A.1
a
9

||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda. Tekst AB || ABAB. Ketruslaul

III
A.1
a
10

||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda. Tekst AB || ABRR. Imed

III
A.1
a
11

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3-5 korda. Tekst A(B) || (AB)RRR. Sõrmemähkimise mäng jt

III
A.1
a
12

||: Oo Oo Xx Oo :|| 24 korda. Korduv liitvorm. Tim-tim-timm, trum-trum-trumm

III
A.1
b
Ava
Sulge

Rea Xx Oo Xo Xx kordused

III
A.1
b
1

||: Xx Oo Xo Xx :|| Tekst A || RR. Urbepäeva laul

III
A.1
b
2

||: Ox Oo Oo Xx :|| 2 korda. Tekst AR || AR. Mõrsja kooletamine

III
A.1
b
3

||: Xx Oo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AR || ARR. Mõrsja koolõtamine

III
A.1
c
Ava
Sulge

Rea Xo Xo Xo Xx kordused

III
A.1
c
1

||: Xo Xo/Xx Xo Xx :|| Tekst A || RR. Mõrsja koolõtamine

III
A.1
c
2

||: Xo Xo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AB || ABR. Kulla sulamine

III
A.1
d
Ava
Sulge

||: Oo Xo/Oo Xx Oo ‘ Xx Oo :|| Teise poolrea kordusega viisid

III
A.1
d
1

||: Oo/Ox Oo Xx Oo ’ Xx Oo :|| Viis A || A. “Väike naine” jt

III
A.1
d
2

||: Oo Xo Xx Oo ’ Xx Oo :|| Korduv liitvorm. Handa, handa

III
A.2
Ava
Sulge

Sama HR ja eri pikkusega read ja refräänid. Punkteeritud rütmi (4. 8) kasutamine

III
A.2
a
Ava
Sulge

Reakordused erineva rütmiga, sh silbirütm 88 88 4.8 44 . Kitselaul, linamäng

III
A.2
a
1

||: Xo Xx (Ooox) Oo Xx:|| Ahellaul. Kitselaul

III
A.2
a
2

||: Oo Xo Xx(xx) Oo(oo):|| Ahellaul. Kitselaul

III
A.2
a
3

||: (Xo Xo) Xx Xx Oo Oo :|| Ahellaul. Kitselaul

III
A.2
a
4

||: Oo Xo Xx(xx) Oo(oo) :|| Linamäng

III
A.2
b
Ava
Sulge

Reakordused erineva rütmiga, sh silbirütm 4 4.8 4 . Hots´ kalina

III
A.2
b
1

||: Xo Xx Xx Oo :|| Vorm ARR || ARR. Hots´ kaliina

III
A.2
b
2

||: Xo Xo/Xx Xx Oo :|| Viisivorm ARR || ARRAARR. Hots´ kaliina

III
A.2
b
3

||: Oo Oo Xx Oo :|| Viisivorm AA || RRAR. Hots´ kaliina

III
A.2
c

||: Oo Oo Xx (Oo) :|| Silbirütm 4.8 884 . Toońuška

III
A.2
d

||: Oo Oo (Oooo) Xx Oo :|| Silbirütm 4.8 44 884 . Laul läts läbi Setomaa

III
B
Ava
Sulge

Kaherealised viisid. Kontrastsed refräänid

III
B.1
Ava
Sulge

Refräänid Ox Ox Oooo ja Oo Xx Oooo (OXOO)

III
B.1
a
Ava
Sulge

OOOO ‘ Ox Ox Oooo. Silbirütm refräänis 88 88 4 4

III
B.1
a
1

Ox Ox Ox Oo |Ox Ox Oooo| Tekst AR || AR. Sedä seto laulu jt

III
B.1
a
2

Ox Ox Ox Oo/Ox ||: Ox Ox Oooo :|| Tekst AR || ARR. Või om hallõkõnõ

III
B.1
b
Ava
Sulge

OOOO ‘ Oo Xx Oooo Silbirütm refräänis 4 4 2, 488 2, 4 4 4 4

III
B.1
b
1

OOOO ‘ Ooxx Oooo Silbirütm refräänireas 4 4 2 ja 488 2. Kitselaul jt

III
B.1
b
2

Ox Ox Ox Oo |Oo Xx Oooo| Silbirütm refräänis 4 4 4 4. Siidi-liidi

III
B.1
c
Ava
Sulge

OXOX ‘ Oo Xx Oooo Silbirütm refräänis 4 4 2

III
B.1
c
1

Oo Xx Oo Xx |Ooxx Oooo| Silbirütm refräänis 4 4 2. Vanatüdruku matus jt

III
B.1
c
2

||: Oo Xx Oo Xx ’ Ooxx Oooo :|| Tekst AB || ABRB. Lätsi läbi Serga küla jt

III
B.2
Ava
Sulge

Refräänid Xx Ox Oooo ja Xx Xx Oooo (XXOO)

III
B.2
a
Ava
Sulge

Esimene rida Oo Oo Xo Xo

III
B.2
a
1

Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo. Tekst AR või AB. Vanapoisi matus, Kull´a imä jt

III
B.2
a
2

Oo Oo Xo Xo ||: Xx Ox Oooo :|| Tekst AR || ARR. Või om hallõkõnõ

III
B.2
a
3

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| Tekst AB || ABRB. Kui minu isa ära suri jt

III
B.2
a
4

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| 3 korda. Tekst AR || AR1R2R1R2R1. Pirko käve Petserehe jt

III
B.2
b
Ava
Sulge

Esimene rida Xx Oo Xx Oo

III
B.2
b
1

Oo Xx Oo Xx ’ Xx Ox Oooo Tekst AB või aab. Ütel velel ülti ollõv jt

III
B.2
b
2

Oo Xx Oo Xx ||: Xx Ox Oooo :|| Tekst AR || ARR. Vot om hüäkene

III
C
Ava
Sulge

Kaherealised viisid teise rea rütmilise pikendamisega 88 88 44 2(2)

III
C.1
Ava
Sulge

Mudel OOOO ‘ OOOXOO(OO). Vanem diatoonika

III
C.1
a
Ava
Sulge

Viisivorm AB || AB

III
C.1
a
1

Tekst AB || AB. Kull´a mamma jt

III
C.1
a
2

Tekst RA || RA. Refrään Hoi tara, või tara (4 88 4 88)

III
C.1
b

Viisivorm AB || ABB. Kui mu kallist isatalu

III
C.1
c
Ava
Sulge

Viisivorm AB || ABAB

III
C.1
c
1

Tekst AB || ABRR. Laukõ’ summah, seto naase’

III
C.1
c
2

Tekst AB || ABRB. Esäkene, imäkene

III
C.2
Ava
Sulge

Mudel OOXX ‘ XXOXOO(OO). Uuem diatoonika

III
C.2
a

Tekst AB || AB. Oh sa illos ime tütär

III
C.2
b

Tekst RA || RA. Refrään Tilk, tilk, tilgakõnõ (4 4 88 88)

III
C.2
c

Tekst RRA || RRA. Refrään Hoi tara, poisikene… (4 88 88 88 ‘ 4 88 88 88)

Avaleht I Rütmisüsteem I.A Kaheksandiknoodid. Kahe- ja kolmelöögilised meetrumirühmad I.A.2 Üksiku kolmelöögilise rühmaga viisid. Lüroeepilised jt laulud I.A.2.a Praasniga ääl. Lüroeepika, tantsulised, pulmalaulud jt I.A.2.a.1 Meetrumimudel (3 + 2) + (2 + 2 + 2). Lüroeepika, pulmalaulud jt

I.A.2.a1. Meetrumimudel (3 + 2) + (2 + 2 + 2). Lüroeepika, pulmalaulud jt

Näide 1. Moro ääl (pulmalaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe k., 1937 (ERA, Pl. 71 A1).

Näide 2.  Tsõõri õks tsõõri (pööräjuuskmine), Eha Kõiv kooriga “Kuldatsäuk”, Värska al., 2006 (“Estonie: Chants Seto / Seto Songs”, CD 2008, nr 11).

Näide 3. Saja ääl (pulmalaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 25 B1).

Näide 4. Maie laul (lüroeepika), Akulina Pihla kooriga (Värska ja Treski koorid), salvestatud Obinitsa k., 1972 (RKM, Mgn. ER 58 (2)).

Näide 5. Ilolaul (lüroeepika), Aleksei Leim meeskooriga, Uusvada k., 1958 (EKRK, Fon. 9 (8)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm

1. versioon: Xox Oo ’ Oo Xx Oo  (Oxo Xx ’ Xx Oo Xx)

2. versioon: Xox Oo/Ox ’ Ox Ox Oo  (Oxo Xx/Xo ’ Xo Xo Xx)

Üldistatud mudel: XO ‘ OXO (OX ‘ XOX)

Silbirütm

  ’   

Meetrumimudel

(3 + 2) + (2 + 2 + 2)

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss aabcd:

tulli jo / tulli / üles / hummo- / gulla

Viisivorm

Kooriosas on üks laiendatud viisirida (11 silpnooti).

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (enamasti põhiheliga astmel fis); anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida (põhiheliga astmel g); vahepealsed vormid.

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp I.A.2.a1 on üks levinumaid seto leelo traditsioonis. Seda nimetakse sageli praasniga ääleks (sama rahvapärane termin võib käia ka viisitüübi I.A.2.a2 kohta). Viisitüüp I.A.2.a1 on ohtralt esindatud heliarhiivides ja noodipublikatsioonides ning on ka tänapäeval aktiivses kasutuses. Selle viisitüübiga esitatakse paljusid eri tekste, mis kuuluvad erinevatesse laululiikidesse. Nagu teistegi laialt levinud viisitüüpide puhul, väljendub praasniga ääle elujõulisus paljudes variantides ja versioonides. Viisitüpoloogia seisukohalt võib mõnel puhul tekkida probleem, mida pidada sama viisitüübi versioonideks ja mida erinevateks viisitüüpideks. Eelkõige puudutab see sarnase struktuuri ja kasutusega viisitüüpe I.A.2.a1 ja I.A.2.a2 (viisitüüpide eristamise põhjendust vt I.A.2.a), kuid variatiivsust leidub ka ühe viisitüübi piires. Tüübi versioonide eristamine on seotud peamiselt harmoonilise rütmi mudeliga.

Viisirühma I.A.2.a kahe viisitüübi sarnasteks joonteks on silbirütm, meetrumimudel ning värsirea ehitus. Praasniga ääle mõlema viisitüübi puhul koosneb viisirida viiest rõhu- ja meetrumirühmast, millest esimene on kolmelöögiline ja ülejäänud kahelöögilised – 3+2+2+2+2. Kolmelöögilisele meetrumirühmale vastab viisitüübis I.A.2.a1 (erinevalt viisitüübist I.A.2.a2) tavaliselt kolmesilbiline (st laiendatud) rõhurühm silbirütmiga . Palju harvemini esineb laiendamata kahesilbiline rõhurühm, mida esitades esimene silpnoot pikendatakse veerandnoodiks (silbirütm  ). Värsirea ehitust (alusvärsi laiendamise moodust) võib praasniga ääles kirjeldada skeemiga aabcd. See tähendab, et esimest rõhurühma korratakse ja esimesel korral laiendatakse (enamasti) lisasilbiga: „lätsi jo / lätsi / vällä / kae- / mahe”.

Viisitüüpi I.A.2.a1 eristab viisitüübist I.A.2.a2 harmoonilise rütmi (HR) mudel, mis esineb peamiselt kahes versioonis. Esimene versioon võib sõltuvalt helireast olla tähistatud Xox Oo ’ Oo Xx Oo või Oxo Xx ’ Xx Oo Xx (vrd näited 1 ja 2). See versioon tundub olevat kõige levinum. Teine sagedane HR mudel (versioon) on Xox Oo ’ Ox Ox Oo (e. Oxo Xx ’ Xo Xo Xx) (näited 3 ja 4). Mõlemad mudelid koosnevad kahest motiivist (skeemil on need eraldatud ülakomaga), mille vahel asub tajutav muusikaline tsesuur. Esimene motiiv algab funktsiooniga X (O) ja lõpeb vastupidise funktsiooniga O (X), teine motiiv algab ja lõpeb sama funktsiooniga O (X). Veel üheks versiooniks, mida esineb harvemini, on Xox Ox ’ Ox Ox Oo (näide 5). See mudel tundub olevat teise versiooni variant, mille tekkimine sõltub killõ laulja meloodilistest valikutest. Sellise harmoonilise rütmi puhul on viisirea jagunemine motiivideks ebaselge.

Viisitüübi I.A.2.a1 esitustes võib leida nii arhailist pooltoon-poolteisttoon-helirida (Näited 1 ja 3) kui ka mõnevõrra uuemat anhemitoonilis-diatoonilist helirida (näited 2, 4 ja 5). Viimane esineb palju sagedamini ja on oletatavasti vanema laadi diatoniseerimise tulemus (sellele viitavad ka vahepealsed vormid). Helirea varieerimine toob kaasa mõningaid “probleeme” viisitüübi HR analüüsimisel, sest sisuliselt samu astmeid tähistatakse noodistustes erinevalt. Pooltoon-poolteisttoon-laadi nn “mažoorse diatoniseerimise” protsess toimub järgmiselt – es-Fis-g-ais-h (3-1-3-1) → es-Fis-gis-ais-h (3-2-2-1). Kuna diatoniseerimise anhemitoonilis-diatooniline tulemus (3-2-2-1) näeks noodistustes välja liiga keeruline, asendame selle lihtsama kirjaviisiga – es-Fis-gis-ais-h (3-2-2-1) = e-G-a-h-c (3-2-2-1). Selle tulemuseks ongi HR mudelite topelt tähistamine (vt eespool), sest astet Fis tähistatakse kui funktsiooni X ja astet G kui funktsiooni O. Sellist probleemi ei teki viisitüüpide puhul, kus diatoniseerimise objektiks on pooltoon-poolteisttoon-laad põhiheliga astmel G (funktsioon O).

Kommentaarid

Viisitüübiga I.A.2.a1 esitatakse pulmalaule, tantsulisi (pööräjuuskmine), lüroeepilisi ja lüürilisi laule ning improvisatsioone. Kui jätta kõrvale pulmalaulud, siis sarnaneb viisitüübi kasutus pöörä äälega (I.A.2.b). Herbert Tampere järgi on praasniga ääl „üldine jutustavate laulude „ääl““ (Tampere 1964 (IV): 175) (Tampere ei kasuta terminit praasniga ääl, kuid jutt käib kindlasti viisitüüpidest I.A.2.a1 ja I.A.2.a2). Tampere seletab pöörä ääle ja praasniga ääle puhul ilmnevat seost tantsuliste ja jutustavate laulude viiside vahel sellega, et vanasti „kasutati Setus ballaade, legende ja muid jutustavaid laule teatava ringmängu või tantsu (nn „pööräjuuskmisõ“) saateks“ (Tampere 1964 (IV): 27).

Viisitüübi I.A.2.a1 eripära seisneb selles, et HR mudel varieerub siin rohkem kui seto leelos tavaliselt. Seetõttu tekib küsimus, kas mõne variandi puhul on tegemist püsiva versiooniga (eraldi mudeliga) või pigem viisi juhusliku varieerimisega. Versioonide ja variantide kasutamine erinevate eeslauljate poolt või erinevates külades näitab, et esineb mõlemaid situatsioone – mõnes külas või mõnel eeslauljal on viisiversioon üsna püsiv, kuid sageli esineb ka muutlikkust. Nii leiame Maria Pai ja Pliia koori 1973. aasta esitustes kõiki kolme HR versiooni (vrd RKM, Mgn. II 2635 a, RKM, Mgn. II 2635 b ja RKM, Mgn. II 2637 c). Esimest ja teist versiooni kasutas Suure-Rõsna koor Oll´o Laanetu eeslaulmisel 1971. aastal (RKM, Mgn. II 2090 a; RKM, Mgn. II 2095 a). Põrste küla koor esitas erinevatel aastatel teist ja kolmandat versiooni. Tundub, et nendel juhtudel on asi mitte niivõrd eeslaulja, kui killõ valikutes. Selle viisitüübi puhul juhtub, et killõ muudab oma partii harmoonilist rütmi ka ühe esituse jooksul (RKM, Mgn. II 2300 a, RKM, Mgn. II 2261 b). On huvitav, et teiste viisitüüpide puhul esineb seda harva – tavaliselt jäävad killõ lauljad oma (vähestes) variantides püsiva HR piiridesse.

Helisalvestised ja noodistused

Versioon  Xox Oo ’ Oo Xx Oo  (Oxo Xx ’ Xx Oo Xx)

  • ERA, Pl. 71 A1 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Moro-ääl]
  • RKM, Mgn. II 3 a < Vastseliina raj., Obinitsa kn., Meremäe v., Obinitsa k. – Herbert Tampere < Hemmo Mast, 54 a. (1953) [Oll’ iks tarka meil tuu Stalin…]
  • EKRK, Fon. 24 (5) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Vanapoisi-laul]
  • EKRK, Fon. 33 (7) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Maria Asu ja koor (1962) [Pöörajooks]
  • EKRK, Fon. 54 (a1) < Sokolovo k. – Udo Kolk < Maria Lillinurm, 61 a., Olga Hank, 48 a., Maria Kadajamägi, 48 a. (11.07.1969) [Kui ma-ks mus’te noori oll’i…]
  • RKM, Mgn. II 2090 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 62 a., ja koor (1971) [Tulli-ks no üles hommogulla… (Luudaminek)]
  • RKM, Mgn. II 2298 i < Võru raj., Helbi k., Meremäe v. – Kristi Salve < Anna Oja, 56 a., ja koor (1972) [Toomas torrõ poisikõnõ]
  • RKM, Mgn. II 2637 c < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., ja koor (1973) [Tulli üles hummokulla (Nuttev tamm)]
  • ERA, DH 17 (2) < Värska – Jaan Tamm, Triinu Ojamaa, Aandreas Kalkun, Žanna Pärtlas, Janika Oras < Eha Kõiv (sõnolinõ), Olga Rõbkina (killõ), leelokoor “Kuldatsäuk” (2006). (“Estonie: Chants Seto / Seto Songs”, CD 2008, nr. 11) [Pööräjuuskmine]

Versioon  Xox Oo ’ Ox Ox Oo  (Oxo Xx ’ Xo Xo Xx)

  • ERA, Pl. 25 B1 < Järvesuu v., Ton’a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna ja koor (27.05.1936) [Saja-ääl]
  • RKM, Mgn. II 2095 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Elena Laanetu, 62 a., ja koor (1971) [Tütarde tapja; Inne-ks elli imekene…]
  • RKM, Mgn. ER 58 (2) < Treski ja Värska, salvestatud Obinitsas – Jaan Sarv < Akulina Pihla (eestütleja), Anne Mehine (killõ), Treski koor, Värska koor (1972) [Maie laul]
  • RKM, Mgn. II 2312 a < Võru raj., Villa k., Meremäe v.; Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. < Satserinna – Ingrid Rüütel < Anni Kasvand, 45 a., Emmi (Helena) Sõrmus, 45 a. (1972) [Toomas jo Toomas torrõ poisikene (Toomalaul)]
  • RKM, Mgn. II 2422 a < Pihkva obl., Petseri raj., Järvesuu v., Põrste k. – Viktor Danilov < Veera Pähnapuu, 56 a., Veera Vaariksoo, 52 a., Linda Helü, 32 a., Anne Pähnapuu, 65 a., Anne Kõivo, 45 a. (25.06.1973) [Kuulge, noore ti… (pulmalaul)]
  • RKM, Mgn. II 2635 b < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., Anna Haljas, 63 a., Tatjana Hain, 67 a., Akilina Hain, 54 a. (1973) [Imekene, helläkene (pulmalaul)]
  • RKM, Mgn. ER 73 (3) < Värska – Hillar Peets, Anatoli Garšnek < Värska koor “Leiko”, Jekaterina Lummo (1992) [Tere-ks nu terega kõik pidolitse… (tervitus-improvisatsioon)]

Versioon Xox Ox ’ Ox Ox Oo

  • EKRK, Fon. 9 (8) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim ja meeskoor (1958) [Arä jo naakõ laulõmahe!]
  • EKRK, Fon. 66 (a5) < Põrste k. – Udo Kolk < Aleksandra Soolind, 61 a., Anna Orehhov, 52 a., Anna Kõivo, 41 a., Anna Pähnapuu, 62 a., Aleksandra Pala, 42 a., Veera Pähnapuu, 53 a., Tatjana Vanamets, 62 a. […] (16.07.1970) [Kui ma-ks muistõ noori oll’i…]
  • RKM, Mgn. II 2620 c < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anna Mehine, 54 a. (1972) [Kiä_ks tõie sõasõnumita (Venna sõjalugu)]
  • RKM, Mgn. II 2635 a < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., Anna Haljas, 63 a., Tatjana Hain, 67 a., Akilina Hain, 54 a. (1973) [Naas’ekese noorõkõsõ (pulmalaul)]
Tagasi üles