I.A. Kaheksandiknoodid. Kahe- ja kolmelöögilised meetrumirühmad

Rühmas I.A väljendub I rütmisüsteemile omane ühetasandiline rütmiline mõtlemine kõige ilmekamalt. Sellesse rühma on ühendatud viisitüübid, kus puuduvad struktuursed veerandnoodid ning silbirütmimudelid koosnevad peaaegu eranditult kaheksandiknootidest. Mõne fraasi või motiivi lõpus esinevad pikemad silpnoodid on ebamäärase pikkusega (tegemist on sisuliselt fermaatidega).

Silbirütmi mudelid koosnevad I.A rühma viisides kahe- ja kolmelöögilistest kaheksandiknootide rühmadest, mis enamasti moodustavad „liitva rütmi“ jaoks tüüpilisi ebasümmeetrilisi struktuure, nagu näiteks      ,       ,      jt. Suurem osa meetrumirühmi on kahelöögilised, kuid igas viisitüübis on üks või kaks kohustuslikku kolmelöögilist rühma. Harmoonilise rütmi (HR) järgnevustes leiame sageli funktsiooni vaheldumist järjestikustel kaheksandiknootidel – Ox Oxo Xox Oo, Xox Ox Oo Ox Oo jt, kuigi see ei ole kunagi absoluutne.

Rütmilöökide arv on selle rühma viisides alati suurem kui positsioonide arv regivärsis (ehk suurem kui kaheksa) ja nõuab regivärsi laiendamist. Laiendamine toimub värsi osade kordamise ja lisasilpide abil ning laiendatud värsside skeemid on sageli viisitüüpe eristavaks tunnuseks. Laiendatud regivärss on tüüpiline ka rühma I.B ning suurema osa II rütmisüsteemi viisides. Rühmas I.A leiame ka väga palju pooltoon-poolteisttoon-laadis esitusi ja see näitab siia kuuluvate viisitüüpide kõrget vanust.

Rühm I.A jaguneb kaheks alarühmaks. Alarühma I.A.1 moodustavad nn itkulised viisid, mis oletatavasti esindavad seto leelo traditsiooni kõige vanemat ajaloolist kihti. Itkuliste viiside aluseks on spetsiifilise struktuuriga „itkurida“. Alarühma I.A.2 kuuluvad aga laialt levinud lüroeepiliste (ja muude) laulude viisid, mida võib nimetada rahvapäraselt praasniga ääleks ja pöörä ääleks. Nende viiside rütmimudelid sisaldavad ainult ühte kolmelöögilist meetrumirühma.