I.B.1.b1. Xxx Oxo ’ Xox Ooo ’ Xox Ooo. Järve ääl, Maaselitsa sõidulaul jt

Näide 1. Kalaranna laul (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 22 A2).

Näide 2. Maaselitsa sõidulaul (kalendritavandi laul), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1962 (EKRK, Fon. 33 (4)).

Näide 3. Kalaranna laul (lüürika),  Natalia (Nati) Tarkus kooriga „Helmine“, Mikitamäe k., 1998 („Helmine“, CD 1998, nr 10).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm

Xxx Oxo ’ Xox Ooo ’ Xox Ooo

Xox Oxo

Xox Ooo

Silbirütm

   ’     ’    

    

Meetrumimudel

(3 + 3) + (3 + 3) + (3 + 3)

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcdcd

sõida, / kull’a (sa) / sõnni- / kõnõ, /sõnni- / kõnõ

Viisivorm

Laiendatud rida (18 meetrumiühikut); kahest meetrumirühmast koosnev motiiv kõlab kolm korda

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (ka diatoniseeritud), anhemitooniline helirida, harvem uuem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüübis I.B.1.b₁ kõlab rühmale I.B.1 iseloomulik motiiv X – x O – o kolm korda nagu ka viisitüübis I.B.1.b₂. Kasutuse põhjal võib öelda, et need kaks viisitüüpi on sama viisimudeli naiste (I.B.1.b₁) ja meeste (I.B.1.b₂) versioonid. Nende muusikaline erinevus ilmneb kõige selgemini meetrumimudelites – naiste versiooni meetrum on läbivalt kolmelöögiline (kuus kolmelöögilist rühma), samal ajal kui meeste versioonis esineb üks kahelöögiline meetrumirühm (teise motiivi teine rõhurühm – vt skeeme allpool). Värsiehituses on põhimõtteliseks erinevuseks see, et viisitüübis I.B.1.b₁ laiendatakse värsirida teise poolrea kordusega, viisitüübis I.B.1.b₂ korratakse aga esimest poolrida.

Viisitüüpe I.B.1.b₁ ja I.B.1.b₂ saab muusikaliselt eristada nende harmoonilise rütmi (HR) ja silbirütmi mudeleid kõrvutades:

I.B.1.b₁:  Xxx Oxo ’ Xox Ooo ’ Xox Ooo;      ’       ’      

I.B.1.b₂: Xox Ooo ‘ Xox Oo  ‘ Xox Ooo;      ’     ’   ()

Nende viiside puhul näitab silbirütmi mudel erinevusi selgemalt kui harmooniline rütm – erineb see, milliseid rõhurühmi laiendatakse ja milliseid mitte. Viisitüübis I.B.1.b₁ laiendatakse kooriosas lisasilbiga ainult teist rõhurühma: „lina / seeme sul / lehe / pääle, / lehe / pääle“ (abcdcd), paljudes esitustes puudub ka see laiendus. Seetõttu vastavad viisi kolmelöögilistele meetrumirühmadele tekstis enamasti kahesilbilised rõhurühmad, mis tekitab silbijaotusi ja silbirütmi mustri   . Viisitüübi I.B.1.b₂ rõhurühmadest on aga reeglina kolm kolmesilbilised (esimene, kolmas ja viies), silbirütmiga .

Erinevusi on ka esimese poolrea rütmistruktuuris. Nii järgneb viisitüübis I.B.1.b₁ kahesilbilisele rõhurühmale silbirütmiga    kolmesilbiline rõhurühm (); viisitüübis I.B.1.b₂ on järjekord aga vastupidine (vt eespool toodud skeemid). Seejuures kahesilbilise rõhurühma harmooniline funktsioon kummaski viisis reeglina ei muutu (vastavalt Xxx ja Ooo). Peab siiski märkima, et esimese motiivi HR mõnevõrra varieerub (vt noodinäiteid), kuid silpide arv rõhurühmades jääb samaks. Ülal kirjeldatud struktuursete erinevuste puhul on oluline, et need ilmnevad koos, moodustades püsivaid mudeleid. Seetõttu tundub siin pakutud viisitüüpide eristus olevat tähenduslik ka traditsioonisisesest vaatenurgast.

Viisitüübis I.B.1.b₁ esineb üsna sageli pooltoon-poolteisttoon-laadi (d-es-fis-G-ais-h) või selle tunnuseid (vt näiteid 1 ja 2), mis on tüüpiline naiste vanas stiilis viisidele. Sel juhul on viisi lõpufunktsiooniks alati kompleks O ja harmoonilise rütmi inversioone ei leidu. Diatoniseeritud esitused on aga sageli anhemitoonilise helireaga e-G-a-h (näide 3, samuti RKM, Mgn. II 2620 e), harva esineb ka uuemat diatoonilist helirida e-fis-G-a-h.

Kommentaarid

Viisitüüp I.B.1.b₁ on enamasti seotud kahe laululiigiga – „kalaranna lauluga“, mille viisi nimetatakse rahvapäraselt järve ääleks, ja vastlasõidu lauluga (maaselitsa laul, sõidulaul, sõidu ääl). Seega seostub viisitüüp iseloomuliku esituskontekstiga – antud juhul paadi- ja saanisõiduga. Kui võrrelda naiste ja meeste viisitüüpide I.B.1.b₁ ja I.B.1.b₂ esituskonteksti, siis näeme erinevust ka siin – meesteviisi lauldakse tihti kiigelauluna, naiste viisitüübi puhul seda ei juhtu.

Rahvaviiside väljenduslikust küljest rääkimine on etnomusikoloogile mõnevõrra riskantne (eriti kui tegemist on vanemate rühmaviisidega, millega esitatakse erinevaid tekste), kuid antud juhul tekib küll tunne, et järve ääle „õõtsuv“ silbirütm sobib väga hästi nii paadi- kui ka saanisõiduga. Oletatavasti seetõttu on seto leelo uurijad nimetanud järve äält „seto barkarooliks“, mis on ju samuti „vetel laulmine“ 6/8 taktimõõdus.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Pl. 22 A2 < Järvesuu v., Ton´a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna, Mat’o Suuvere, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Järve-ääl]
• EKRK, Fon. 33 (4) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agrepina Pihlaste ja koor (1962) [Sõida-ks sa, kul’la meil, sõnnikane!]
• RKM, Mgn. II 1632 c < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agrepina Pihlaste ja koor (1967) [Jõikõnõ no järvekene (Järvehääl)]
• EKRK, Fon. 47 (b4) < Suure-Nedsaja k. – Udo Kolk < Ekaterina Lummo, 52 a., Hemmo Lepa, 46 a., Anastassia Sammasto, 52 a. (09.07.1968) [Maasselitsa-laul]
• RKM, Mgn. II 1867 a < Põlva raj., Rõsna k. – Erna Tampere, Herbert Tampere < Olga (Elena) Laanetu, u. 60 a., Rõsna küla koor (1970) [Ilo-ks sõidi küll eke ja piti]
• RKM, Mgn. II 2231 c < Põlva raj., Värska kn., Järvesuu v., Nedsäjä k. – Herbert Tampere < Jekaterina Lummo, 56 a., ja koor (1972) [Sõidu ja kul’atamise laul] [Vt ka “Leiko laulu^q”, CD 2004, nr 14]
• RKM, Mgn. II 2620 e < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anna Mehine, 54 a. (1972) [Jõõkene, järvekene (Järve hääl)]
• RKM, Mgn. II 2622 d < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anne Mehine, 54 a. (1972) [Sõida, sõida jo kulla sõnnikõnõ (Sõidulaul)]
• Helmine, CD 1999, nr 7 < Mikitamäe – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas, Jaan Tamm < Natalia Tarkus, killõ Veera Lunda, Helmine (1998) [Vastlasõidu laul – Maaselitsa laul: sõidu ääl]
• Helmine, CD 1999, nr 10 < Mikitamäe – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas, Jaan Tamm < Natalia Tarkus, killõ Veera Lunda, Helmine (1998) [Kalaranna laul – Järve ääl]