I.B.1.b. ||: X - x O - o :|| 3 korda
Rühma I.B.1.b viisitüüpides kõlab rühmale I.B.1 iseloomulik harmoonilise rütmi (HR) motiiv X – x O – o kolm korda. Motiiv koosneb kahest meetrumirühmast, mis on enamasti kolmelöögilised, ning selle harmooniline põhimõte seisneb funktsioonide X ja O vastandamises meetrumirühmade tasandil. Rühma kuulub kaks viisitüüpi – I.B.1.b1 ja I.B.1.b2. Vaatamata märkimisväärsele sarnasusele on neil tüüpidel püsivaid struktuurseid erinevusi silbirütmis, harmoonilises rütmis, värsiehituses jm.
Viisitüüpide detailse võrdluse leiab tüübikirjeldustest (vt I.B.1.b1 ja I.B.1.b2). Toon siin välja vaid viiside kõige märgatavama erinevuse – kahelöögilise rõhurühma kasutamise viisitüübis I.B.1.b2 – ’ ’ . Samasuguse võtte leiame ka viisitüüpides I.B.1.a2 ja I.B.1.c1 ning tundub, et rühmas I.B.1 korreleerub see tunnus meesteviisidega (viisitüüpidega I.B.1.a2 ja I.B.1.b2 laulavad mehed kiigelaulu – hällü äält). Samuti on tähelepanuväärne, et sarnaselt rühma I.B.1 teiste viisitüüpidega kinnitab rühma I.B.1.b viisitüüpide omavahelist erinevust traditsioonisisesest (emilisest) vaatenurgast lähtudes nende diferentseeritud kasutamine. Nii on viisitüüp I.B.1.b1 enamasti seotud naiste „kalaranna laulu“ (järve ääl) ja vastlasõidu lauluga (maaselitsa sõidulaul), samal ajal kui viisitüübiga I.B.1.b2 lauldakse kiigelaulu ja maaselitsa mäelaulu.