Rühma I.B.1.a viisitüüpides kõlab I.B.1 rühmale iseloomulik harmoonilise rütmi (HR) motiiv X – x O – o kaks korda. Motiiv koosneb kahest enamasti kolmelöögilisest meetrumirühmast ja selle harmooniline põhimõte seisneb funktsioonide X ja O vastandamises meetrumirühmade tasandil. Rühma kuulub kaks viisitüüpi – I.B.1.a1 ja I.B.1.a2. Vaatamata suurele sarnasusele on neil tüüpidel püsivaid struktuurseid erinevusi silbirütmis, harmoonilises rütmis, värsiehituses jm.
Kuna viisitüüpide omavahelise võrdluse leiab tüübikirjeldustest (vt I.B.1.a1 ja I.B.1.a2), mainin siin vaid seda, et mõlemal juhul on tegemist meesteviisidega koos neile omaste stiilijoontega, mis väljenduvad mingil määral ka siis, kui esitajateks on naised. Meeste ja naiste esituste üheks huvitavaks erinevuseks on kasutatud helilaadid – meeste esitused on vanemas ja uuemas diatoonilises laadis, samal ajal kui naistel esineb naiste viisirepertuaarile omast pooltoon-poolteisttoon-laadi. Veel eristab rühma I.B.1.a viisitüüpe nende seos erinevate laululiikidega. Laululiigid, kus viisitüüpi I.B.1.a1 peamiselt kasutatakse, on maaselitsa kul’atamise laul ja pulma saadilaul. Viisitüübi I.B.1.a2 kõik leitud esitused on kiigelaulud (hällü ääl). Kõikide nende laululiikide esituskontekst on tüüpiline seto meestelaulule.