Rühma I.B kuuluvad I rütmisüsteemi viisitüübid, kus esineb üksikuid veerandnoote kolmelöögilistes meetrumirühmades (löögiks on kaheksandiknoot). Veerandnoot asub alati rühma alguses, moodustades silbirütmi . Selline silbirütm tekib siis, kui viisi kolmelöögilisele rühmale vastab tekstis (laiendamata) kahesilbiline rõhurühm. Meloodias võib seejuures olla kolm kaheksandiknooti (sel juhul jagatakse esimene silp kahe noodi vahel), kuid sageli on silbi- ja meloodiarütm sama – . Sellise rütmiga kolmelöögilisi rõhurühmi esineb mõnikord ka I rütmisüsteemi teistes viisitüüpides, kuid rühmas I.B on see rütmivõte viisi oluline püsiv tunnus. Viiside teised meetrumirühmad on kas kolme või (harvem) kahelöögilised ja koosnevad kaheksandiknootidest – näiteks viisitüübi I.B.1.b2 (hällü ääl jt) silbirütmimudel on ’ ’ . Erinevalt rühma I.A viisidest sisaldavad rühma I.B viisid veerandnoote, mis on proportsionaalses vahekorras kaheksandiknootidega (st need ei ole fermaadilaadsed pikendused). Seda tõestab võimalus asendada veerandnoot silbijaotusega kahel kaheksandiknoodil. Vaatamata veerandnootidele esindavad I.B rühma viisid vanemat ühetasandilist I rütmisüsteemi, sest kõrgema tasandi meetrilist pulsatsiooni (veerandnoodi pikkusi lööke) siin ei teki ja ainsaks meetrumiühikuks jääb kaheksandiknoot.
Veel üheks rühma ühendavaks tunnuseks on motiivide kordustel põhinev viisivorm. See puudutab mitte ainult silbirütmi ja meetrumilöökide rühmitamist, vaid ka harmoonilist rütmi (HR). Eespool nimetatud viisitüübi I.B.1.b2 silbirütmimudelis eraldasin korduvaid motiive ülakomadega, korduv HR motiiv on selles viisis X – x O – o (sidekriipsude asemel võib olla nii O kui ka X funktsioon; teine rõhirühm võib olla ka kahelöögiline). Motiivi (fraasi, rea) kordustest lähtuv vormikujunduse põhimõte on seto leelole ka üldisemalt iseloomulik (nii põhinevad reakordustel rühma III.A viisitüübid), ehkki leidub ka teistsuguse vormiehitusega viise. Rühma I.B viisitüüpides on motiivikorduse põhimõte läbiv.
Rühm I.B jaguneb kolmeks alaüksuseks. Alarühm I.B.1 sisaldab viisitüüpe, mis kasutavad sama ehituselementi – korduvat motiivi X – x O – o (kaks kuni neli kordust); seejuures võib rõhurühmade silbirütm olla nii kui ka (selle rühma viisitüüpide hulgas leiame laialt levinud viise järve ääl, hällü ääl jt). I.B.2 on üksik viisitüüp, milles kordub viielöögiline motiiv Ox Oox silbirütmiga (“Käsikivilaul” jt). Rühma I.B.3 kuuluvad kaks viisitüüpi, kus korduva motiivi (fraasi) meetrumimudeliks on 3 + 2 + 3 (silbirütm või ).
