II.C.2.a2. 44~ ' 88 888 ' 44 44. Mäe ääl

Näide 1. Maaselitsa mäelaul (kalendritavandi laul), Alla Muiste kooriga, Meremäe k., 1972 (RKM, Mgn. II 2432 b).

Näide 2. Maaselitsa mäelaul (kalendritavandi laul), Nikolai Jallai ja Jaan Jallai, Helbi k., 1972 (RKM, Mgn. II 2285 b).

Näide 3. Maaselitsa mäelaul (kalendritavandi laul), Elsa Lokk segakooriga, Tupleva k., 1972 (RKM, Mgn. II 2298 f).

Näide 4. Maaselitsa mäelaul (kalendritavandi laul), Liidia Lind leelokooriga „Leiko“, Värska al., 1990 (RKM, Mgn. I 59 (5)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xxxx~ ‘ Xx Xox ‘ Ooxx Oooo

Xoxx~

Üldistatult (veerandnootides):

XX~ ‘ XXx ‘ OXOO

Silbirütm

  ~  ’   ’       

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss aabcd:

tulõ, / tulõ, / sõsar, sa / mäe / pääle

Viisivorm

Üherealine vorm: siselaiendusega viisirida

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.C.2.a2 on üks kahest viisitüübist rühmas II.C.2.a, mida iseloomustab harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XX ‘ XXX ‘ OXOO (veerandnootides). Ühtlasi kuulub see rühma II.C.2, mis ühendab üheksalöögilisi viise, kus veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 2 + 3 + 4. Üldisemalt kuulub kirjeldav viis rühma II.C, mis koondab viise, kus teise poolrea (kadentsi) silbirütm on        . Kadentsi HR on muutlik – sageli esineb üldistatud mudel OXOO (sh siin II.C.2.a2 tüübis), kuid leidub ka muid variante.

Viisitüüpi II.C.2.a2 iseloomustab eriline silbirütmi mudel   ~ ’    ’       , kus segunevad omavahel I rütmisüsteemi ja II rütmisüsteemi printsiibid. I rütmisüsteemi tunnusteks on kolmest kaheksandiknoodist koosnev rõhurühm , mis loob viisi keskosas meetrilise pulsatsiooni kaheksandiknootides, samuti viisi teise silpnoodi fermaadilaadne pikendus (tähistatud tildega ~). II rütmisüsteemi printsiip väljendub selgelt veerandnootidest koosnevas teises poolreas (mis on ühtlasi rühma II.C iseloomulik tunnus).

Otsides viisitüübile kohta tüpoloogias võtsin arvesse ka asjaolu, et viisitüüp II.C.2.a2 on väga sarnane viisitüübiga II.C.2.a1, mille silbirütmi mudel on    ’    ’        . Kahe viisi silbirütmi skeeme võrreldes torkab silma, et nende vahel on ainult kaks väikest erinevust – rõhurühm  rühma   “asemel” ja pikendatud teine löök (~) tüübis II.C.2.a2. Rühma II.C.2.a kahe viisitüübi sugulust kinnitab ka nende ühine HR mudel (vt eespool) ning värsirea laiendamise meetod aabcd – vrd „tulõ, / tulõ, / sõsar sa / mäe / pääle“ (II.C.2.a2) ja „vihma-, / vihma- / kõnõ sa / noorõ- / kõnõ“ (II.C.2.a1).

Kuigi viisitüübi II.C.2.a2 rütmimudelis leidub arhailise I rütmisüsteemi tunnuseid, on selle esitustele iseloomulik uuem diatooniline laad. Mõnes esituses on sellel ka ilmseid euroopaliku funktsionaalharmoonia jooni.

Kommentaarid

Viisitüübist II.C.2.a2 on palju helisalvestisi ja kõik need esindavad kindlat laululiiki – maaselitsa mäelaulu (mäe äält). Laulu sisuks on üleskutse tulla mäe peale pidutsema. Mäelaulu esitatakse ka teiste viisitüüpidega – vt I.B.1.b2, I.B.3.a ja II.D.1.b2.

Viisitüübi II.C.2.a2 puhul on üheks intrigeerivaks asjaoluks selle sarnasus Anne Vabarna poolt lauldud koorisurnuitkuga I.A.1.b4 (laulik esitas sama viisiga ka omaloodud Sõjalaulu). Kuigi Vabarna on ainus, kellelt on seda viisi itkuna salvestatud, ei ole tema viisivalik juhuslik, sest tegemist on spetsiifilise seto itkudele omase viisistruktuuriga („itkulistest viisidest“ vt I.A.1). Siit tuleneb küsimus „itkulisusest“ II rütmisüsteemi viisides ja see omakorda moodustab ühe tahu ulatuslikumast põnevast teemast – I ja II rütmisüsteemi viiside „geneetilisest“ sugulusest.

Helisalvestised ja noodistused

  • RKM, Mgn. II 1881 g < Võru raj., Uusvada k. – Ingrid Rüütel < Jefim Luuga, 76 a., Jakob Kadak, 74 a., Aleksei Leim, 53 a., Nikolai Kadak, 47 a., Nikolai Rimm, 48 a. (1970) […tule mar’a meil maasõlitsa (Maaselitsa l.)]
  • EKRK, Fon. 69 (a11) < Kolo k. – Udo Kolk < Anna Kand, 60 a., Veera Marjapuu, 57 a., Anne Saarna, 50 a., Mihkel Kand, 75 a., Maria Sirel, 56 a. (08.07.1971) [Õhtulaul, Tulõ, tulõ, sõsar, sa mäe pääle!]
  • EKRK, Fon. 76 (b13) < Serga k. – Udo Kolk < Kati Hallapuu, 57 a., Maria Möldri, 53 a., Ivan Hallapuu, 74 a., Anna Möldri, 57 a., Anastasia Savimägi, 53 a., Olga Hunt, 54 a., Anne Lätiku, 53 a. (12.08.1972) [Tulõ-ks, tulõ, sõsar, sa mäe pääle!]
  • RKM, Mgn. II 2285 b < Võru raj., Helbi k., Meremäe v. – Kristi Salve < Nikolai Jallai, 51 a., Jaan Jallai, 48 a. (1972) [Tule, tule, sõsar, sa mäe pääle]
  • RKM, Mgn. II 2298 f < Võru raj., Tupleva k., Meremäe v. – Kristi Salve < Elsa Lokk, 53 a., ja koor (1972) [Tule sõsar sa mäe pääle]
  • RKM, Mgn. II 2307 g < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anni Piho, 49 a., Maria Pai, 63 a., Anne Pai, 55 a. (1972) [Tulõ, tulõ, sõsar, sa mäe pääle + selet. (Maaselitsa l.)]
  • RKM, Mgn. II 2426 d < Põlva raj., Värska kn., Suure-Nedsaja k., Järvesuu v. – Jaan Sarv (Eesti Raadio), Herbert Tampere < Anna Kõiv, 63 a., Anna Uibo, 58 a. (1973) [Tulõ, tulõ, sõsar, sa mäe pääle (Mäe laul)]
  • RKM, Mgn. II 2432 b < Võru raj., Meremäe k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Alla Muiste, 58 a. (1972) [Tulõ, tulõ sõsar sa mäe pääle]
  • RKM, Mgn. II 2635 e < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., Anna Haljas, 63 a., Tatjana Hain, 67 a., Akilina Hain, 54 a. (1973) [Tulõ, tulõ, sõsar, sa mäe pääle (Maaselitsa laul)]
  • EKRK, Fon. 93 (a17) < Uusvada k. – Udo Kolk < Gavril Riitsaar, 73 a., Aleksei Leim, 59 a., Semjon Riitsaar, 79 a., Höödor Riitsaar, 76 a. (12.07.1976) [Tulõ-ks, tulõ, sõsar, sa mäe pääle!]
  • EKRK, Fon. 100 (a4) < Irboska v., Trõnne k. – Paul Hagu < Aleksandra (Alla) Roosimägi, 58 a., Aleksandra (Alla) Hade, 54 a., Anastassia Vanatalo, 70 a., A. Vaherpuu, Anastassia Rihm, O. Sula, Anne Lõokene, 65 a. (17.08.1980) [Laulkõ, laulkõ mi õdagulla…]
  • RKM, Mgn. I 59 (5). Värska k., eesl. Liidia Lind, killõ Mari Raudla (1990) [Tulõ sõsar sa mäe pääle, mitmekanaliline salvestis] [Mitmekanaliline helisalvestis ja sõnad vt Seto laulupärimus | Tulõ sõsar mäe pääle]
Tagasi üles