II.C.1.a. 88 44 ‘ 44 44 (XOX ‘ OXOO/OOOO). "Handa, handa", Ilolaul jt

Näide 1. Handa, handa, hahekõsõ’ (mängulaul), Hilana Taarka (Darja Pisumaa) kooriga, Simaski k., 1921 (SKS, fonokop68, 155c).

Näide 2. Pikk ääl (mängulaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 22 B1).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xx Ooox ‘ Ooxx Oooo

Xx Ooxx ‘ Oooo Oooo

Üldistatult (veerandnootides):

XOX ‘ OX/OO OO

Silbirütm

    ’       

Meetrumirühmad (veerandnootides)

3 + 4

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Viisivorm

Üherealine vorm

Heliread

Vanem ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.C.1.a on üks kahest rühma II.C.1 viisitüübist. Rühma kuuluvad viisid on seitsmelöögilised ja veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 3 + 4. Üldisemalt kuulub kirjeldatav viis rühma II.C, milles viiside teise poolrea (kadentsi) silbirütm on        . Kadentsi harmooniline rütm (HR) on muutlik – sageli esineb üldistatud mudel OXOO, kuid leidub ka teisi variante.

Viisitüübi II.C.1.a silbirütmi mudel on     ’        . See sisaldab peamiselt veerandnoote, v.a üks rõhurühm, mis koosneb kahest kaheksandikust ja asub viisi alguses (võrdlust sama rühma viisitüübiga II.C.1.b vt rühma II.C.1 kirjelduses). Kuna rida koosneb kaheksast noodist, regivärssi ei laiendata.

Kirjeldatatava viisitüübi HR varieerub erinevates esitustes – nii leiame Hilana Taarka viisiversioonis mudeli Xx Ooxx ‘ Oooo Oooo (XOX ‘ OOOO) (näide 1), Anne Vabarna variant on aga Xx Ooox ‘ Ooxx Oooo (XOX ‘ OXOO) (näide 2). Kui võrrelda kahe esituse HR üldistatud (st veerandnootides) skeeme, siis selgub, et põhiliselt erineb siiski ainult ühe löögi funktsioon.

Viisitüübi II.C.1.a esitused on vanemas ja uuemas diatoonilises laadis, kuid nende kahe laadi vahel ei ole siin stiililist erinevust ja astme f või fis kasutamine võib olla ka juhuslik valik. Tänu ebasümmeetrilisele „liitvale rütmile“ kõlavad viisid üsna vanapäraselt.

Kommentaarid

Viisitüüp II.C.1.a on salvestatud Armas Otto Väisäneni poolt mitmeid kordi erinevates külades. Samuti on helisalvestatud mitu Anne Vabarna esitust. Viisiga esitati erinevaid laululiike – nii mängu- kui ka jutustavaid laule. Eriti iseloomulik on tantsuline laul „Handa, handa hahekõsõ’“ (hannah kargamine), mida lauldakse ka II rütmisüsteemi teiste viisidega (vt näiteks II.B.1.a₁, II.B.1.b₁ ja II.C.1.b). Nende viiside ühisjooneks on see, et viisi ühte rõhurühma lauldakse kiiremini. Huvitaval kombel on ka siin kirjeldatavas viisitüübis üks rõhurühm „kiirem“ kui teised. Samuti on huvitav määratlus „pikk ääl“, mis on lisatud kahele Anne Vabarna esitusele, kus ta laulab siinset viisi jutustavate tekstidega.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 98 c < Vilo v., Truba k. – Armas Otto Väisänen < Tepo Marfa, 82 a., ja koor (1913) [Rinda, rinda, riistalihe]
• ERA, Fon. 100 e < Meremäe v., Krantsova k. – Armas Otto Väisänen < Oloksa Pati, 18 a., ja koor (1913) [Handa-ks handa no-ks haekõsõ]
• SKS KRA FON A. O. Väisänen 1921:155; Fonokop 68:2 < Simaski k. – Armas Otto Väisänen < Hilana Taarka ja koor (1921) [Handa, handa hahekõsõ]
• ERA, Fon. 432 b < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Handa-ks handa no k’ull…]
• ERA, Pl. 22 B1 < Järvesuu v., Ton’a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna, Mat’o Suuveer, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Pikk-ääl]
• KKI, RLH 57:18 (4) < Ton´a k. < Anne Vabarna (1957) [Pikk hääl]
• RKM, Mgn. II 1382 b < Räpina raj., Värska kn., Tonja k. – Aino Strutzkin, Selma Lätt < Anne Vabarna, 82 a., ja koor (1959) [Ilo sõidi küle jõke pite]. [Helisalvestis, noodistus ja sõnad vt Seto laulupärimus | Ilolaul]
• Noodistus: Tampere 1960 (II): 240. Nurganaine (varrulaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1948; üles kirjutanud A. Garšnek.