II.C.3. Kümnelöögiline rida (2+4+4 lööki)

Viisitüüpide rühm II.C.3 kuulub kõrgema tasandi rühma II.C, kuhu on koondatud viisitüübid, milles värsi teisele poolreale vastab viisis neli veerandnooti        . Teise poolrea (kadentsi) harmooniline rütm (HR) on muutlik – sageli esineb üldistatud mudel OXOO (veerandnootides), kuid leidub ka teisi variante. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi alarühmaga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.

Rühma II.C.3 eritunnuseks on kümnelöögiline viisirida, kus veerandnoodi pikkused löögid grupeeruvad meetrumirühmadesse 2 + 4 + 4.  Kirjeldatavasse rühma kuulub neli viisitüüpi, neist kaks on üksikud (II.C.3.a ja II.C.3.c) ja kaks moodustavad rühma II.C.3.b. Viisitüüpe on eristatud HR mudeli järgi, aga erinevusi on ka nende silbirütmis. Viiside harmooniliste mudelite võrdlus on allpool. See näitab, et HR mudelile on iseloomulik (kolmes viisitüübis neljast) viisi alustamine ühe funktsiooniga ja lõpetamine teisega (vt II.C.3.a, II.C.3.b₁ ja II.C.3.b₂). Viisi alguse ja lõpu samasugust harmoonilist vastandamist leiame ka paljudes teistes II rütmisüsteemi viisitüüpides (II.A.3.b₃, II.B.2.b₁, II.C.1.b, II.C.2.a₁, II.C.2.b₁ jt), kusjuures tegemist ei ole korduva motiivi funktsionaalse ehitusega (nagu on omane I rütmisüsteemi rühmale I.B) vaid terve viisirea modaalse „modulatsiooniga“ vahelduva laadi põhimõttel. Ühtlasi on võrdlusest näha, et viisitüüpide II.C.3.a ja II.C.3.b₁ HR on üldistatud kujul üsna sarnane, aga viisitüüpide II.C.3.b₁ ja II.C.3.b₂ HR mudelid suhestuvad nagu inversioonid (see erinevus võib siiski olla tingitud ka erinevate heliridade kasutamisest). Viisitüübi II.C.3.c omapäraks on viisirea alguse ja lõpu harmoonilise funktsiooni kokkulangemine.

II.C.3.a       OO ‘ XXXX ‘ OOXX

II.C.3.b₁     OO ‘ OOXX ‘ OOXX

II.C.3.b₂        XX ‘ XXOO ‘ OXOO

II.C.3.c          OO ‘ OOXO ‘ XXOO

Rühma II.C.3 viisitüüpide silbirütmile on iseloomulik punkteeritud rütm esimeses rõhurühmas (meetrumirühmas) .  – see esineb rühma kõikides viisides, kusjuures järgnevad rütmimustrid varieeruvad (vt viiside võrdlust allpool). Rühma püsivaks tunnuseks on ka värsirea laiendamine esimese rõhurühma kordusega, millele lisanduvad mõne teise rõhurühma laiendused lisasilpide abil. Esimese rõhurühma kordus ja eraldatud kahelöögiline meetrumirühm viisi alguses on ühtlasi terve rühma II.C tüüpiline (kuid siiski mitte kohustuslik) vormikujunduse võte.

II.C.3.a       .  ’       ’ .        

II.C.3.b₁     .  ’          ’        

II.C.3.b₂        .  ’          ’          

II.C.3.c          .  ’            ’   Ó

Rühma II.C.3 viisitüüpides esineb erinevaid heliridu, sh pooltoon-poolteisttoon-helirida ja diatoonilisi heliridu. Laululiikidest on sagedasemad tavandi- ja töölaulud.