II.E.2.b2. ||: Xxox Oooo :|| 3 korda + kadents. Silbirütm 488 44. "Näiokõsõ' noorõkõsõ'"

Näide. Näiokõsõ’ noorõkõsõ’ (lüürika), Miko Matro kooriga, Tupleva k., 1913 (ERA, Fon. 70 c).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xxox Oooo ‘ Xxox Oooo ‘ Xxox Ooxx Oooo oooo

Silbirütm

      ’       ’        Ó  (Ó)

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss ababacd:

näio_nu_ / kõsõ, / näio_nu_ / kõsõ, / näio_nu / noorõ- / kõ-(sõ, või)

Viisivorm

Laiendatud viisirida (4 + 4 + 8 lööki)

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.2.b₂ on üks kahest rühma II.E.2.b viisist, mida iseloomustab korduv harmoonilise rütmi (HR) mudel Xxox Oooo ning vastavad silbirütmi mudelid     ja      . Tüüp kuulub ka rühma II.E.2, mille tunnuseks on regulaarne neljalöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub samapikkustest kolme- kuni kuuelöögilistest, sageli ka korduvatest vormiüksustest.

Viisitüübi II.E.2.b₂ individuaalseks tunnuseks on selle viisivorm. Viisirea pikkus (nii eeslaulja kui ka kooriosas) võrdub nelja neljalöögilise perioodiga, mis moodustavad kolm fraasi struktuuriga 4 + 4 + 8. Kaks esimest fraasi on eespool kirjeldatud HR ja silbirütmiga ja kolmas algab nagu eelmisedki, kuid läheb üle kadentsiks – Xxox Ooxx Oooo Oooo. Sisuliselt on tegemist samadest fraasidest koosneva viisitüübi II.E.2.b₁ (mille fraaside pikkus on 4 + 4 + 4) laiendatud versiooniga.

Sõnalise teksti seisukohalt kujutab nii eeslaulja kui ka kooriosa endast ühte laiendatud värsirida, kus korratakse esimest poolrida, seejärel veelkord esimest rõhurühma ning lõpuks kõlab teine poolrida. Samuti kasutatakse palju lisasilpe: „näio_nu_ / kõsõ’, / näio_nu_ / kõsõ’, / näio_nu / noorõ- / kõ-(sõ’, või)“ (värsistruktuur ababacd). Eeslaulja osa lõpus kasutatud lisasilp või ning kooriosa lõpus redutseeritud viimane silp osutavad sellele, et tegemist on meesteviisiga. Samas on viisi struktuur (korduvad motiivid) vanema meestelaulu kohta küllaltki ebatavaline, nii et viis on oletatavasti hilisema päritoluga.

Viisitüübi II.E.2.b₂ ainus helisalvestus on anhemitoonilis-diatoonilises laadis.

Kommentaarid

Viisitüüp II.E.2.b₂ on salvestatud Armas Otto Väisäneni poolt Tupleva külas 1913. aastal. Kuigi teksti järgi võib oletada, et see on meesteviis, on esitajateks naised.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 70 c < Meremäe v., Tupleva k. – Armas Otto Väisänen < Miko Matro, 61 a. (1913) [Neio-nu-kõsõ]