II.E.2.c2. ||: Xxxo Xxoo :|| 4 korda. Silbirütm ||: 4. 8 44 :||: 88 88 88 88 :|| "Keträ, Liiso"

Näide. Keträ, Liiso (mängulaul), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1961 (EKRK, Fon. 24 (6)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Xxxo Xxoo :|| 4 korda

Silbirütm (melostroof)

||: .    :||:     :||

Värsirea ehitus (melostroof)

Laiendatud värsirida ab ab abcd abcd:

kuis ma / keträ, / kuis ma / keträ, // kuis ma / keträ, / memme- / kene, / kuis ma / keträ, / memme- / kene

Viisivorm (melostroof)

A || ABB

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.2.c₂ on üks kahest rühma II.E.2.c kuuluvast viisist, mida iseloomustab kahe silbirütmi mustri – .     ja     – kombineerimine. Tüüp kuulub järgmise tasandi rühma II.E.2, mille tunnuseks on regulaarne neljalöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub samapikkustest kolme- kuni kuuelöögilistest, sageli ka korduvatest vormiüksustest.

Viisitüübi II.E.2.c₂ eritunnuseks on selle viisivorm (antud juhul melostroofi vorm), mis koosneb kahest eespool kirjeldatud silbirütmi fraasist, moodustades struktuuri aabb. See tähendab, et melostroof algab fraasist .    , mis kõlab kaks korda, järgneb fraas     , mida samuti korratakse (vrd sama rühma viisitüübiga II.E.2.c₁, mille struktuur on korduva viisirea tasandil abab). Viisi iseloomustab ka harmoonilise rütmi (HR) mudel Xxxo Xxoo, mis kõlab melostroofis neli korda erineva rütmiga.

Neljast neljalöögilisest fraasist koosnevale viisile vastab sõnalises tekstis üks laiendatud värsirida struktuuriga ab ab abcd abcd. Skeem näitab, et alguses lauldakse kaks korda esimest poolrida ja seejärel kaks korda tervet värsirida: „kuis ma / keträ, / kuis ma / keträ, // kuis ma / keträ, / memme- / kene, / kuis ma / keträ, / memme- / kene“.

Viisi stiilis ja struktuuris võib oletada uuema vene rahvalaulu mõju. Sellele viitab fraaside rütmiline kontrastsus (n-ö „aeglane“ ja „kiire“ rütm), punkteeritud rütmi .  kasutamine “aeglases” fraasis ja eeslaulja osa integreeritus melostroofi vormi. Viimase all pean silmas seda, et kirjeldatavas viisis puudub seto vanemale leelole tüüpiline eeslaulu ja järellaulu vastandamine – melostroofi vorm AABB on terviklik ning koor mitte ei vastandu eeslauljale oma kordusega, vaid „ühineb“ temaga teises fraasis, nagu on tavaline vene rahvalaulus (sama struktuur esineb rühma II.E.4.a viisitüüpides, samuti viisitüübis II.E.4.b₂). Selline vormi- ja rütmistruktuur meenutavad näiteks populaarset vene laulu „Во кузнице молодые кузнецы“ (“Sepikojas noored sepad”).

Viisitüübi II.E.2.c₂ ainus leitud esitus on uuemas diatoonilises laadis d-e-fis-G-a-h, kusjuures siin on selgesti tunda euroopaliku mažoori toonika ja dominandi harmooniat.

Kommentaarid

Viisitüüp II.E.2.c₂ on salvestatud Kreepa Pihlaste ja koori esituses Haudjasaare külas 1961. aastal.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 24 (6) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Ketra, Liisu!]