II.E.2.a2. ||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 8 korda. "Truba Taar´a"

Näide. Truba Taar´a (lüürika), Anna Kuremägi leelokooriga „Kuldatsäuk“, Värska al., 1992 (RKM, Mgn. ER 78 (3)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 7–8 korda

Silbirütm

||:       ’ .     :|| 6–7 korda +       ’ .   

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcd

varra jo / inne / valõ- / gõta

Refrään

(Lell´o jo, lell´o, lell´o, lell´o,) Trubas jo Taar´a, annas Maar´a, kiisla jo noori, vell´o veli, muna- jo -pudõr, mu sõsari, mis sa jo muistõ mullõ tulõ_s, kui ma jo kosõ kolmõhavva jo!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || A(A)AAAAAA₁

Tekst: AB || ABRRRRRR, samuti AR || ARRRRRR

Heliread

Vanem ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.2.a₂ on üks rühma II.E.2.a viisidest, mida iseloomustab korduv harmoonilise rütmi (HR) mudel Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo ja sellele vastav silbirütmi mudel       ’ .     . Tüüp kuulub järgmise tasandi rühma II.E.2, mille tunnuseks on regulaarne neljalöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub samapikkustest kolme- kuni kuuelöögilistest, sageli ka korduvatest vormiüksustest.

Viisitüübi II.E.2.a₂ kooriosas kõlab eespool toodud HR ja silbirütmi mudel 7–8 korda ning melostroofis tervikuna 9–10 korda. Kuna silbirütmi muster ei kordu kaheksalöögilise vormiüksuse sees ning see jaguneb meetriliselt osadeks, võib selles näha „jagava rütmi“ tunnuseid – need on siiski piiratud korduva kaheksalöögilise fraasiga (vt lähemalt II.E.2.a). Viisis võib oletada ka vene rahvalaulu mõju, millele viitab punkteeritud rütmi .  kasutamine (vrd rühmaga III.A.2).

Viisitüübi II.E.2.a₂ omapära seisneb melostroofi erakordses pikkuses. Tegemist on setode seas populaarse lauluga „Truba Taar´a“, millel on kuueosaline (kuue rea pikkune) refrään (teksti vt eespool). Lisandub kaherealine põhiteksti osa, mida laulab eeslaulja ja kordab koor. Kokku kõlab HR ja silbirütmi iseloomulik mudel melostroofi vältel 10 korda (teksti struktuur AB || ABRRRRRR). Leidub ka ühe rea võrra lühem variant – AR || ARRRRRR.

Viisitüüpi II.E.2.a₂ lauldakse enamasti uuema diatoonilise helireaga e-fis-G-a-h-c, millel on „minoorne“ kõla tänu astme e rohkele kasutamisele ning ühtlasi teatav sarnasus anhemitoonilis-diatoonilise helireaga e-G-a-h-c, sest astet fis kasutatakse üsna vähe (vt noodinäidet, kus aste fis ilmub ainult ühel korral eeslaulja osas). Mõnikord esineb ka vanemat diatoonilist helirida.

Kommentaarid

Viisitüüp II.E.2.a₂ on laulu „Truba Taar´a“ naisteviis, mehed laulavad laulu viisitüübiga II.E.1.a₃. Huvitaval kombel on viiside HR mudelid sisuliselt sarnased, ehkki üks viisidest on kolmelöögiline ja teine neljalöögiline:

II.E.1.a₃          Xo Xxxx ‘ O  x     Oooo

II.E.2.a₂               Xo xx        Ooxx ‘ Oooo Oooo

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 66 (a7) < Põrste k. – Udo Kolk < Aleksandra Soolind, 61 a., Maria Vanamets, 50 a., Pelageja Vanamets, 53 a., Maria Tillo, 31 a., Linda Helü, 29 a., Veera Pähnapuu, 53 a., Anna Pähnapuu, 62 a. […] (17.07.1970) [Naka-ks nu naasõ laulõmahe (“Trubas-Taarja”)]
• RKM, Mgn. II 3607 (23) < Järvesuu v., Värska al. < Järvesuu v., Verhuulitsa k. – Vaike Sarv < Anne Mäeste, s. 1915 (1982) [Tulli ma üles hummogulla lello]
• ERA, DH 219 (1) < Värska k., Nedsaja k. – Vaike Sarv, Kari Hakala < Jekaterina Lummo, eeslaulja, Maria Raudla, killõ, Leiko ja Kuldatsäuga lauljad (1990) [Truba Taar´a] [Vt samuti Seto laulupärimus | Truba Taaŕa]
• RKM, Mgn. ER 78 (3) < Värska – Igor Garšnek < ?; Värska noortekoor “Kuldatsäuk” (1992) [Truba Taara; Tulli ma üles hummogulla] [Vt samuti „Ülge^q ütte!“, CD 2000, nr 23]