II.E.2.a1. ||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 2 korda. Lüroeepika jt

Näide 1. Neio-jo-kõnõ noorõkõnõ (lüürika), Ivani Nadoška kooriga, Võõbsu k., 1912 (ERA, Fon. 32 c).

Näide 2. Tulli_ks ma üles hummogulla (lüroeepika), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1972 (RKM, Mgn. II 2621 e).

Näide 3. Mi_ks jo ese ilmarikas (lüroeepika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2350 h).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 2 korda

Silbirütm

||:       ’ .     :|| 2 korda

Värsirea ehitus

Iseloomulik on laiendatud regivärss abababcd:

varra no / inne, / varra / inne, / varra no / inne / valõ- / gõta

Kaherealistes ja refrääniga esitustes on värsirea laiendus abcd

Refrään (mõnes esituses)

Helelee, hele, helelee!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AA

Tekst: <A || <A (<A on pikk rida), RA || RA või AB || AB

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.2.a₁ on üks rühma II.E.2.a viisidest, mida iseloomustab korduv harmoonilise rütmi (HR) mudel Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo ja sellele vastav silbirütmi mudel       ’ .     . Tüüp kuulub järgmise tasandi rühma II.E.2, mille tunnuseks on regulaarne neljalöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub samapikkustest kolme- kuni kuuelöögilistest, sageli ka korduvatest vormiüksustest.

Viisitüübi II.E.2.a₁ kooriosas kõlab eespool toodud HR ja silbirütmi mudel kaks korda ning terves melostroofis neli korda. Kuna silbirütmi muster ei kordu kaheksalöögilise vormiüksuse sees ning jaguneb meetriliselt osadeks, võib selles näha „jagava rütmi“ tunnuseid – need on siiski piiratud korduva kaheksalöögilise fraasiga (vt lähemalt II.E.2.a). Viisis võib oletada ka vene rahvalaulu mõju, millele viitab punkteeritud rütmi .  kasutamine (vrd rühmaga III.A.2).

Viisitüübi II.E.2.a₁ erinevates esitustes võib leida erinevaid sõnalise teksti struktuure. Ükffs võimalus on värsirea kahekordne laiendamine, mis saavutatakse esimese poolrea kordustega ja lisasilpide kasutamisega – „varra no / inne, / varra / inne, / varra no / inne / valõ- / gõta“ (värsistruktuur abababcd). Värsistruktuur meenutab viisitüüpi II.E.1.a₁, osutades kahe viisi võimalikule sugulusele. Teiseks võimalikuks värsistruktuuriks on kaherealine tekst, kus ridu laiendatakse skeemi abcd järgi. Esineb ka refrääniga esitusi, mille puhul melostroofi teksti vormiks on RA || RA (muusikaliselt jääb viis samaks).

Viisitüüp II.E.2.a₁ on kindlalt seotud uuema diatoonilise laadiga, millel võib olla ka funktsionaalharmoonia jooni.

Kommentaarid

Viisitüüpi II.E.2.a₁ on salvestatud tavandivälise repertuaariga, põhiliselt lüüriliste lauludega, mille hulgas on ka üks improvisatsioon.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 32 c < Võõbsu k. – Armas Otto Väisänen < Ivani Nadoška, 30 a, kn (1912) [Neio-jo-kõne noorekene].
• RKM, Mgn. II 2233 a < Põlva raj., Värska kn., Järvesuu v., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla (1972) [Olli_ks ma öö üleväl].
• RKM, Mgn. II 2241 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Olga Ohtla, 68 a (1972) [Järve-sa-kala-järvekene].
• RKM, Mgn. II 2621 e < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a, Anna Mehine, 54 a (1972) [Tulli_ks ma üles ummokulla (Praasniku l.)].
• RKM, Mgn. II 2350 h < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a, Tato Vanamets, 63 a, Palaga Vanamets, 55 a (1973) [Mi_ks jo ese ilmarikas, elele].
• RKM, Mgn. II 2351 a < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a, Tato Vanamets, 63 a, Palaga Vanamets, 55 a (1973) [Oo jo Tartu Taaralinna (Improv.)].